Life is a journey

Welcome to Colombia - Bogotá!

2011-10-18T23:59:00.000+03:00

3h unega 30+ h reisimist. Väsimus-hallukad ja mitte-enam-kõige-parem-otsustusvõime. Linn, kus iga neljas inimene saab kuriteo ohvriks ja levinuim valge pulber pole mitte jahu. Note to self - püüa palun järgmisel korral natuke värskem olla!

Päikesetõusueelse Bogota õhk oli oluliselt kargem kui Londonis, kuid selle üle ei maksagi väga imestada, sest tegu on kõrguselt 3nda pealinnaga maailmas (@2600 m). Ööpäeva keskmine 14C aga ei takistanud palmidel seal kasvamast...

Muide, hommikul kl 6 hotelli saabumisega on see tore lugu, et saad "2 in 1" diili - jõuad 2 korda 24h jooksul magama minna :)Pärast esimest uinakut sai juba reaalsustaju tagasi ja kui kõht esimeses ettejuhtuvas restos klassikalist kolumbia kartuli-maisi-kana-avokaado hautist täis süüa, võib vabalt ka linna avastama minna.

Olles endiselt moodsa kunsti lainel Euroopa pealinnadest, ei saanud ka uuel mandril sellelt sageduselt ära. Erinevalt Pariisist (aga sarnaselt Londoniga) oli muuseum tasuta.

Suurem osa maja oli tegelikult täis kõiksugustes vormides Fernando Botero teoseid. Tüüp on selgelt kõige popim kunstnik omas riigis - ta kunsti ja temanimelisi muuseume-parke-tänavaid võib leida igast suuremast Kolumbia linnast ja kuuldavasti ka Pariisist, NYst, Madridist jne. Midagi paeluvat ta korpulentses stiilis igaljuhul on, seda ei saa eitada...

Pärast pimedat manas Bogota ette natuke teise näo ning peaväljakul fotovõimalusi otsides hakkas kõiksugu kahtlasi tegelasi külje alla ujuma. Targem oli kaamera kotti heita ning supermarketisse puuviljaletti rüüstama minna. Kahjuks on sellest eeskujulikust uute ja tundmatute puuviljade degustatsioonist fotod peaaegu täiesti puudu, aga võib häbita öelda, et pilt oli kirju.

Mangosteen, zapote, puu-tomat, lulo, pitahaya, guava, kääbus-mango ja mõni puuvili veel, mille nime on võimatu meenutada, andisd seinast seina elamusi. Guava oli ilmselgelt liiga toores; puut-tomat meenutas küll tomatit, kuid samas ka mitte; zapote oli maitsev ja täidlane, aga hakkas pärast 3ndat lusikatäit vastu; mangosteen oli meeldiv ja värske, kuid liiga pisike ning seemne-viljaliha suhe polnud kõige parem; lulo mekkis oluliselt paremini kõiksugustes kokteilides, kuid ohtra suhkruga kannatas ka paljalt süüa; ja õhtu staar oli pitahaya - kollane kaktuse õis, mis struktuuril meenutas kauget kiivi sugulast, aga maitselt oli magusam. Väidetavalt on tegu vihase vitamiini-mineraalainete pommiga ning kui plaanis on neid tarbida üle kahe, peab hoidma tualeti ligi. Olgugi, et üks kilo seda hõrgutist maksis $15 960, leidis see edaspidi tee ostukorvi küllalt sagedalt :P

3nda maailma riigi suurlinnale kohaselt on Bogota täis vaesust, kuritegevust, prügi, õhureostust, müra, hulkuvaid koeri, kalleid hindu ja suuremal hulgal inimesi, kes kõik tahavad gringolt oma osa saada. Võibolla ei andnud me Bogotale piisavalt võimalust, aga igal juhul jäi järgmisel päeval rahvusvahelise kaitse all olev koloniaalarhitektuur sinnapaika ning loksusime hoopis tööpäeva jagu tunde vahapalmide oru poole - Salentosse.

London

2011-10-06T11:27:00.001+03:00

Rong läbi merealuse tunneli oli saabumas ärevasse Londonisse. Olukord oli sarnane mõne aja taguse Tallinna "pronksiööga" - suurem hulk keevaverelisi noori (ja kindlasti ka vanu) leidsid mingi suvalise ettekäände, et rüüstata, laastada, röövida, lõhkuda ja isegi tappa. Anarhia ja "totaalne vabadus" justkui arvutimängus...

Esimene märk rahutuste kohta oli meile vajaliku metrooliini suletud lõpppeatus - hea, et natuke enne seda maha pidime minema :) Aga mässust veidi hiljem.
Kanali alt läbisõit oli vähem huvitav, kui loota võiks. Küll aga muutus rongis õhurõhk kiiremini ja rohkem kui lennukis, niiet mul läksid vist esimest korda elus kõrvad lukku. Not nice.

Järgmine rong. Järgmine üllatus. Londoni tube'i astudes tuli lagi (well, seinad ka) oluliselt rutem vastu, kui oodata oleks võinud. Klaustrofoobiline. Ja sildid veel väitsid, et tegu on äsja käiku lastud laiema-kõrgema rongiga... Kas tõesti on britid nii palju pisemad kui prantslased? Pariisi metroo võidab igal juhul pika puuga. Aga Londoni punastele double-deckeritele pole neil jällegi midagi vastu panna!

Asjad Mari juurde maha pandud, sai bussi 2. korrusel vaatamisväärsuste poole sõita, Mari tubliks giidiks kaasas. Londonis on tohutu kogus kuulsaid landmarke, mida enamik oma elus niikuinii ühel või teisel viisil kogeb, seega pole mõtet neil väga pikalt peatuda. Olles kõiki neid asju filmidest-saadetest näinud, oli lõpuks lihtsalt päris veider ise nende kõrval seista. Ja hea ilm Belgiast oli samuti kaasa tulnud, leides kuskilt teepealt veel ka vikerkaare.

Buckinghami palee juures kuninglikke tegelasi ei kohanud, pargid olid täis rasvaseid jõuluhanesid, räsitud sabadega oravaid ning veidi rääbakaid rebaseid,

Harrodsi kaubamaja oli juba jõulutuledes,

musta taksosse mahub lõdvalt 5-6 reisijat, Soho linnaosa on oma kuulsuse vääriline (think 50+ aastased mehed küünlavalgel omavahel käest kinni hoidmas)

ja Big Beni valgustusel tõmmatakse pärast keskööd juhe seinast välja. There you go, lühikokkuvõte tehtud!

Kui veel Pariisiga võrrelda, siis hakkas silma, et kohalikud jutustavad märksa vähem. Laudkonnad restos on ametis pigem söögi nautimisega, kui ekspressivselt ja valjulhäälselt seletamisega. See istub põhjala inimesele veidi paremini, kui selline lärm söögikohas, et ei kuule enda mõtteidki :)

Moodne kunst oli Tate'is vähemalt sama moodne kui Prantsusmaa pealinnas (isegi osad fotod olid samad :P) - teostena võis nautida näiteks nooltega seina külge lastud vareseid ning laest laskuvat punast siidist treppi.

Ja loomulikult ei puudunud ka Picasso oma sürrealistlike naistega.

Kogu kogemust vürtsitasid aga pidevad rahvarahutused, mistõttu õhk oli politseisireenidest paks, mundris mehi oli tänavanurkadel rohkem kui valgusfoore ja Jamie Oliveri restoran hävis kõigest hoolimata. Ise õnneks/kahjuks sündmuste keerisesse ei sattunud, aga väga ekstreemse uudise saime juba esimesel õhtul - Marist 3 km kaugusel elava tema tuttava neiu kortermaja põletati maha. Ta jõudis ühtteist oma mobiiliga veel filmida, kaasa haarata dokumendid-läpaka ja lemmikvesti ning välja tormata, et näha leekides kodu ning hullunult karjuvat rahvahulka. Ja kõike seda sai loetud tunnid hiljem youtube'ist vaadata - tänapäeva-meedia. Ütleme nii, et magama minnes käis peast läbi kerge action-filmi stsenaarium ning mental conditioning sai kiire põgenemise tarbeks ära tehtud.

Päevast sightseeingut segas aina paisuv mäss üksnes peatusesse mitteilmunud punaste busside näol, mis aga ei tekitanud just väga kindlat tunnet transpordi osas lennujaama. Lend väljus suhteliselt varakult, niiet valikuteks oli kas juba õhtul lennujaama minna või elada öö põletamisi ja rüüstamisi Mari korteris üle ning loota hommikul parimat. Valik nr 2 osutus õigeks - mäss jättis tee lennujaama ühte tükki.

See aga ei tähendanud, et lennujaamas veel mõni pisike üllatus poleks oodanud. Kuna teel Kolumbiasse tuli üle elada vahemaandumine Houstonis, tõmmati meid enne 5h hilineva lennu check-in'i kõrvale ja nõuti väga veenvalt viisa või ESTA olemasolu. Et nagu mismõttes?? Mis ajast peab hetkeks rahvusvahelises tsoonis viibides omama mingi riigi viisat?? Tundub, et nain-ileveni-järgses USAs peab... Ok, arusaadav, te ei taha järjekordsetest kõrghoonetest ilma jääda. Aga andke sellest inimestele enne pileti ostmist teada! Lihtne ju. Seekord päästis eelmise aasta USA-külastus ja veel kehtiv ESTA, aga ma parem ei taha mõeldagi, mis ilma selleta saanud oleks...

Et juba niigi pikaks veninud postitust veelgi pikemaks venitada, mainin ära ka mind veidi hämmastanud Houstoni lennujaama - 6 miljoni inimpealise metropoli kohta veidralt inimtühi terminal mõjus rusuvalt ning pärast kl 23e sulgusid kõikide poodide uksed ja võisid nälga või janusse surra, sest pulga-õunad & vesi jäid turvaklaaside taha. Küll aga sai vending machine'ist iPod'e osta...

Brugge

2011-09-27T09:16:00.001+03:00

Lille's oli ilm nigel ja kuulduste järgi pidi Belgias parem seis olema - vähem kui 100 minuti pärast ekslesime juba Brugge tänavatel. See on väidetavalt üks ilusamaid Belgia linnu, kuid mulle jäi see meelde filmist "In Bruges", kus Colin Farrelli arvates oli ta lõksus maailma kõige hullemas-igavamas kohas :)

Ühe pisikese daytripi põhjal pikemat sorti arvustust ilmselt ei kirjuta, aga mõni asi jäi silma küll:

1. Mingil põhjusel on kohalikud veendunud, et nad teevad parimaid friikartuleid kogu Euroopas - kõikjalt sai osta paberituutus rasvaseid kartulipulki kujutavaid magneteid (sic) ja lõhna järgi leidis üles ka friikartuli-muuseumi, kus oleks saanud end peensusteni sel teemal harida. Pärast seda ilmselt pikemat aega friikaid ei sööks.. Igal juhul peaväljakult ostetud 3-eurone peotäis mingeid positiivseid värinaid küll ei tekitanud... ja miks peaks üldse üks koht tahtma kuulus olla sellise asja poolest?!

2. Vähemalt sama palju kui friikaid, pakuti ka šokolaadi. Ja see oli parem. Kõvasti. Miskit šoksipealinna tiitlit Brugge vist taga ei aja - aga võibolla peaks.

3. Parkimine otse vanalinnas terve päeva kohta oli odavam kui suvel Pärnu rannas tund aega.

4. Ilm oli super ning mind ei ajanud taga palgamõrtsukad, niiet esialgu ma ei ühineks Colini arvamusega. Oli piisavalt võluv (vana)linnake kõrge kellatorni, hobukaarikute ja siksakiliste katuseäärtega majakestega. Ainult turiste oli liiga palju.

Ja juba oligi vaja tagasi Lille'i sõita, et Londoni rongi peale jõuda.. Rehv ei purunenud, ära ei eksinud, kütusenäidik ka ei valetanud - see tähendas kiiret hüvastijättu rongijaamas ja lubadust, et järgmisel korral kohtume kuskil "neutraalsel pinnal" :)

St Quentin & Lille

2011-09-24T11:49:00.000+03:00

August 2010, pilkane pimedus, kell on umbes 2 öösel. Pärnu. Astusime ühe ööklubi uksest välja, jätsime hüvasti ja lubasime järgmisel aastal uuesti kokku saada, sedakorda Prantsusmaal. Ja Thierry ronis Riia bussi peale... August 2011, ilus suvepäev, kell on umbes 4 päeval. Rong annab valju vilega märku 50 000 elanikuga provintsilinna St Quentin jõudmisest. Mõned sammud mööda perrooni ja juba võis tajuda Thierry naerul näo lähedust. Mõnikord lubadused täituvad :)

See ei ole just linn, mis pakataks elust, seiklustest ja rock'n'rollist. Aga neil on massiivne katedraal (silm võib petta, kuid see ei pruugi Notre Dame'st üldse pisem olla), kunstrand vanalinna peaväljakul, Champs Elysee nimeline peatänav ja isegi üks ööklubi.

Thierry emal on seal väga lahe farmhouse, kust ei puudu traktorid, viljakuhjad, aiapeenrad, tenniseväljak ning ka mitmesugused koduloomad on olemas. Lennukeid seal küll ei paistnud, mis aga ei tähenda, et ta ema nendega sõita või neist välja hüpata ei oskaks :)

Täisteenus toitlustuse osas on ka täitsa olemas:

Ühel hommikupoolikul selgus, et sulgpalli mängimise oskus ei taga koheselt ka tennisemängu oskust ja toru palle padrikusse lennutada on oluliselt lihtsam, kui arvata võiks. Kaotustes võib ju alati süüdistada eelmisel õhtul külastatud kohalikke baare, joodud õlut ning väljaku kõrval passivat madu. Ja revanš tuleb mõnel Eesti sulkaväljakul!

Edasi viis Thierry truu auto meid ülikoolilinna Lille'i, kus kirikuid, vanu maju, ööklubisid ja elu oli rohkem kui eelmises kohas. Kuigi kunstliivaranda ei eksisteerinud, siis oli seal mulle üllatusena midagi veelgi suursugusemat - metroo!

Mingil laupäevaõhtul olid üle terve Prantsusmaa jalgpalliväljakud täis kiirelt jooksvaid mehi ja pubid-baarid neile kasa elavaid mehi. Klaase tõsteti sagedasti ning iga ohtliku olukorra peale lasti üksteise suunas lendu ohtralt keevalist prantsusekeelset "sõimu". Ja telekast tuli üheainsa pika ning potentsiaalselt igava mängu asemel hoopis huvitavaid väravaid väga erinevatest mängudest - kõigepealt kõlas "fanfaar", ülekanne lülitati uuele mängule ning väravat sai korduses uuesti nautida. Keelebarjäärist hoolimata vägev elamus!

Ühele õigele prantsuse linnale kohaselt pakuti seal loomulikult traditsioonilistes restodes head paremat süüa-juua, munakiviteedel vurasid ringi klassikalised kodumaised autod ja ahvid loomaaias pasitsid õnnelikud ning vaatamata vanusele hea tervise juures (küllap see kohaliku lühemat sorti 35-tunnise töönädala tulemus).

Lille ei ole ilmselt üks esimesi linnu, mida Prantsusmaal külastatakse, aga võibolla see ongi eeliseks. Turistide hordide ning järjekordade asemel on siin palju lõbusaid tudengeid, armsad ja rahulikud vanalinnatänavad ning chill atmosfäär. Pluss kiviviske kaugusel on ilusad rannad, Belgia ning Hollandki - ühte neist tuli igal juhul ära kasutada.

Pariis

2011-09-03T13:42:00.000+03:00

Maandumine Pariisi oli pehme ja soe (nagu Estonian Airi lennud ikka), tuli ainult osta ülehinnatud rongipilet linna, ekselda nelja erineva metrooga, visata kotid hotellitoa voodile ning linnapeale kolama minna.

Esimese asjana hakkas loomulikult silma/kõrva prantsuse keel. Prantslastele meeldib suhelda, ohtralt. Ja loomulikult on enamus silte/teadaandeid üksnes selles samas keeles (välja arvatud üleskutse invaliidide-pensionäride aitamiseks metroos). Valus minevik inglastega I guess. Aga siiski üllatasid inimesed ise oma väga hea inglise keele oskusega. Vist kordagi ei tulnud ette momenti, kus ma oleks kahetsenud, et prantsuse keele kursustel käimata on jäänud. Ja seal pikemalt peatudes hakkas selle keele kõla mulle isegi meeldima... Ei tea, kas saksa keelega saab sama juhtuda? :)

Ilm oli Pariisis täpselt paras, sellist paluks nüüd pikemat aega ja kõikjale! Mis aga ei olnud parajad, olid järjekorrad turistikatesse. Nagu päriselt, see ei ole täitsa normaalne, et sa pead Eiffeli torni tippu saamiseks 3 tundi ootama. It's just not that good! New Yorki ei külasta ilmselt vähem inimesei, aga sealne 'The Rock' vaateplatvorm (Empire State Buildingu kõrval teine väga popp KÕRGhoone, kuhu turisti ka lastakse) jättis suhu oluliselt parema maigu ning 3 tundi pärast järjekorrata piletikassat olin ma juba kilomeetreid eemal õhtust söömas...

Ütleme siis nii, et väljast on see torn parem kui seest ja öösel kenam kui päeval.

Aga siiski, otse selle all seistes tekib korraks kerge aukartus küll :)

Järgmine päev d'Orsay muuseumi ees. Sarnaselt looklev inimsaba. Oodata oleks tulnud mitte mõnusas hämarikujaheduses, vaid keskpäevase päikese all. Mõned kiiremad tiirud Louvre'i ja Jardin des Tuileries kõrval oleval roosal karusellil mõjusid hoopis värskendavamalt ja lapsikumalt, uskuge mind.

Louvre ees -taas järjekorrateema ning väidetavalt pead muuseumis seeski Mona Lisa nägemiseks sabas seisma. No thanks.

Veel sai ohtralt kirikutest mööda käidud - mõni mäe otsas, mõni saarel, mõni lihtsalt suvalisel armsal kõrvaltänaval - aga mitteusklikuna ei saa need kunagi nii südamesse minna kui näiteks kirurgi skalpell...

Ja kui sulle meeldivad kaared, suured kaared ja veel suuremad kaared, siis Pariis on sulle väga õige koht. Linnulennult ühel joonel asub neid mitmeid, mõned sadu aastaid vanad, mõni üknes loetud dekaadid. Ja Champs Elysee on õhtupimeduses särav-läikiv, mööda vuravad kolmerattalised mopeedid, saab süüa 70-kroonist imetillukest jäätist (ups, arvutan vist ikka veel kroonidesse), aidata vaeste horvaatide vendu-õdesid haiglast välja, visata maal magavale eidele tuttuusi eesti europenne ning osta kasvõi kell kümme õhtul mõni peenem prantsuse elektriauto.

Pariisi üks võlusid on tänavakohvikud, kust saab võrratuid saiu (mitte et ma saiamaias oleks, aga lihtsalt - sealt saab), vein on odavam kui vesi ning söömise kõrvalpalaks on people-watching. Ja isegi McDonaldsid asuvad kitsastes kõrgetes pika ajaloo ja veel pikemate akendega majades, kõrgudes läbi kolme või lausa nelja korruse. Ainult et toit on seal 2-3x kallim kui nende USA sõsarates, go figure.. Ja rääkides veel söögist, siis Lafayette kaubamajas asub üks üüratult suur gourmet-toidupood, kust raha eest saab kõike (söödavat). Eestil on veel pikk-pikk maa minna...

Ning kui väljas lõpuks vihma kallama hakkas, hajusid võluväel ka muuseumitesised väli-järjekorrad, mis aitas küllalt kerge vaevaga sõõmukese kultuuri sisse tõmmata. Ette jäi moodsa kuntsi muuseum Pompidou ning kunst oli seal tõepoolest moodne. Näiteks vallatud värvilisest poroloonist vormid, üleni sinine raamitud paber, tolmuimeja toru ja gigantne kärbseseen andsid kõik teose mõõdu välja...
... rääkimata erinevate ainete mõju all tehtud kritseldustest ja muudest psühhedeelilistest piltidest-videotest. Puhas fun.

Voyage 2011

2011-08-31T09:56:00.002+03:00

Käsil on üks pikemat sorti getaway ja raske oleks leida paremat vabandust blogile elu sissepuhumiseks! Mitte et mul see juba ammu, mitme eelneva reisi jooksul/järel mõttes poleks olnud, aga ju siis ei olnud nii määratud... Võibolla mingi hetk ilmuvad ka Aafrika ja Kesk-Ameerika seiklustest sissekanded (ühtteist on tegelikult juba kirjaski), kuid praegu verivärskete mälestuste juurde käimasolevast reisist.

Mingi hetk kaardile pilku heites jäid silma kriipima kaks suurt maalahmakat, kuhu mu jalg veel astunud polnud - Antarktika ning Lõuna-Ameerika. Esimesel neist pakutakse jäist tuult, jäist vett, ohtralt pingviine ja noh, jääd. Palju jääd. Tundub olevat koht, kuhu minnakse kas linnukese kirjasaamiseks või kui on sügavam geoloogia/jääloogia huvi, pardon my french.

Pilt pärit lehelt True Wild Life

Teine kant aga kutsub lõputute palmidega palistatud randade, uduste vihmametsade, metsikute jõgede, piltilusate mäegede, omapäraste kõrbete, temperamentsete inimeste ja uute kultuuride-keeltega. Hmm... tough call...

Gloobuselt võib lõunapoolsem ameerikamanner suht tilluke tunduda, aga tegelikkuses on see ÜÜRATU, nii et vähema kui aastaga ei tee siin eriti midagi ära.. Kuna ajalimiidiks sai seekord kõigest ca 2,5 kuud, siis on teemaks karmid valikud pluss tahaks näpistada kümmekond päeva ka prantsuse sõbra Thierry külastamiseks, kellega Austraalias nii mõndagi koos läbi elasime ja kes eelmisel suvel Eestitki väisas.

Algas 2011 seiklus augusti esimestel päevadel ning kui katastroofid, õnnetused ega geriljad oma ei võta, siis kodumaal võib trehvata alates oktoobri keskpaigast. Paberil on esialgu järgmine marsruut: Tallinn - Pariis - St Quentin - Lille - London - Houston (transfer) - Bogota - palju kohti Kolumbias - palju kohti Ecuadoris - Galapagose saared - mõned kohad Peruus (kui jõuab) - Bogota - Houston (transfer) - London - Tallinn. Lihtne. Ja nagu tavaks, suurem osa plaanidest ilmutab end käigu pealt.

Proovisin seekord ka midagi uut ning võtsin ühe päeva enne lendu vabaks, lootes inimese moodi minema saada.. aga tundub, et magamata öö enne pikka reisi on sama kindel nagu surm ja maksud. Kaasa pakkimata vist midagi ei jäänud, pigem vastupidi. Ja ühtlasi sain ka uuele levelile äraantava pagasi osas - 5,7 kg ;) Aga nüüd - Prantsusmaa!

Kreeka

2010-01-28T17:19:00.002+02:00

I bet you didn't see this post coming ;) Kuna see jutt sai kohe pärast reisi valmis kirjutatud, kuid mulle endalegi segastel põhjustel mitte avaldatud, siis ajaloolise tõe huvides peab see siiski päevavalgust nägema.. Aga nüüd Kreekasse (ongi ju ainult 9 kuud mööda läinud sellest)!

Niisiis, 25ndal märtsil 2009 aastal ärkasin hommikul, peale 4-tunnist und, ühes Christchurchi hostelis ning umbes 55h hiljem sain taas voodi rüppe, kuid sedakorda juba teisel pool ekvaatorit, Kreekas. Vähemalt pakkus Emirates eeskujulikult süüa ning meelelahutust, sest no ei õnnestu mul lennukis kuidagi sõba silmale saada. Kuigi vahemaandumisel Sydney-s tuli peale täitsa kodune tunne (telefon sai taas koduvõrku ning ka pangakaardiga võis lisatasudeta sulli välja võtta :) ja Bangkoki ning Dubai lennujaamadki tõid 'pisara' silma, ei tahaks niipea sellise ajakava ja kestusega reisi uuesti läbi elada.

Haruldaselt vihmamärg Dubai

Kreeka algas kohe piinliku sündmusega - lubasin oma Kreeka sõbra Costas-e nõo juurde ainult paariks tunniks tukkuma jääda, kuniks ta töö lõpetab; kuid ärkasin hoopis 13h hiljem, telefonis ootamas sõnumid stiilis "Mul lõpeb töö 30 minuti pärast, tulen sulle järgi ja siis lähme välja õlut jooma" ning "Kuule sind oli võimatu üles ajada, kohtume hommikul"...

Hommikul õnnestus mul veidi isegi vene keelt harjutada, sest Costase perekond on vene ja ukraina taustaga ning kuigi tema nõo vanaema oskas küll kuute keelt, siis inglise oma polnud nende hulgas. Välja tuli mul muidugi lõbus inglise-vene-segapudru, kuid no mõne lause ikka ära purssisin. Kui lõpuks Costas mulle järgi tuli, võtsime peale veel ta Poola päritolu tüdruku Ewa ning läksime Ateena vanalinna jalutama. Kuna Costas on Kreeka filoloogiat õppinud, siis giiditeenust sisse osta ei olnud tarvis - iga hoone, mäe, samba ja kivi kohta tuli mingi lugu või kommentaar :)

Järgmisel hommikul kl 6.30 tõustes ootas mind soovimatu üllatus - kerge toidumürgitus. Ei tea, kas tegu oli 'põhjapoolkera-bakteri', harjumatu Kreeka kodutoidu või ühe türklase valmistet kebabiga, aga sitast enesetundest enam pääsu polnud. Ilm oli loomulikult ilus ja plaanitud saaretrip ära jätta oleks olnud puhas lollus. Üks poola kutt ning tema austria tüdruk peale korjatud, leidsime end Ateena sadama-eeslinnast nõutute nägudega passimas - olime just ühest praamist maha jäänud ning järgmine maksis rohkem kui lendamine Ateenast Riiga. Costasel oli lahendus varnast võtta ning paar tundi igavaid kiirteid ning ilusaid mägiteid hiljem olime ühes imepisikeses sadamalinnas, soovitud sihtpunkt üle lahe paistmas. Üsna koomiline oli kogu seltskonna ja auto eest kokku maksta 5€, Ateenas ei saanud selle raha eest isegi sedasamust türklase kebabi.

Kel mõnel pisikesel Kreeka saarel meeldinud on, siis tõenäoliselt tunneks ta end koduselt ka Poros-el. Hästi säilinud vanaaegsed punaste katustega valged hooned, hubased kohvikud, kitsad vooklevad teed, palmidega palistatud lahesopikesed ja türkiissinine selge vesi lausa kutsuvad sinna kauemaks kui üheks päevaks olesklema jääma. Saareelus on lihtsalt midagi erilist, selle rahulik rütm ning kerge isoleerituse tunne aitab väga hästi relaxida. Kui Austraaliat ka saareks pidada, siis võib öelda, et elasin julgelt üle aasta ainult saarte peal. Võibolla siit ka aussie-de chill ellusuhtumine ;)

Kuna kõht elas mul oma elu, siis järgmised paar päeva tegelesin suuremal või vähemal määral ainult taastumisega. Naljakas oli siis magama minna, kui Costas öövahetusse tööle läks ning järgmisel päeval temaga samal ajal üles tõusta. Vähemalt aitas kogu see magamamine koju jõudmise ajaks kenasti jetlag-ist üle saada ja üldse eesseisvateks tagasi-integreerumise tegevusteks jaksu koguda... Natuke uitasin veel Ateenas ringi, vaatasin eluveidrate liigutuste saatel toimuvat vahtkonnavahetust, kondasin kesklinna pargis asetsevas tasuta loomaaias, ronisin 300-meetrise mäekese otsa, vaatasin üle esimeste modernsete olümpiamängude tarvis renoveeritud marmorist staadioni (millel on kõigele lisaks ka avalik marmorist WC) ning šoppasin veidi.

Kuna teed Ateenas on umbes sama 'head' kui Tallinnas, ainult 3x tihedama liiklusega, siis otsustasid meerid teatud päevadel teatud autodel kesklinna sissesõidu keelu kehtestada. See võimaldas mul tutvuda suht uue Ateena metroosüsteemiga, mis oli huvitav just selle poolest, et kõikides jaamades olid väga lahedalt eksponeeritud kogu iidne kraam, mis antud kohas väljakaevamiste ajal leitud oli. Muuseumi väga enam ei kippunudki :) Ja ega ma ise sinna liiklusesse väga ei kipukski - lõunamaise temperamendiga rakendatud kamikazelik sõidustiil kombineeritud ajuvabalt kitsa parkimisega jätavad 1-eurosest metroopiletist suht hea mulje.

Kuigi plaan oli ka Kreeka maismaal mõnda randa jõuda, siis Ateena auklikud teed ja Costase sõbra kõveraks sõidetud velg tähendas seda, et minu viimasel päeval selles riigis istusime natuke liiga palju aega töökojas ja ootasime, et temperamentselt rääkivad, kuid aeglaselt liigutavad mehed veljed taas ümaraks taoksid. Randa küll jõudsime, kuid peale halli taeva, kõledavõitu olemise ja ühe hullu 'talisupleja' ei olnud seal suurt midagi...

Õhtul oli mul veel viimast korda võimalus seigelda mööda Ateena kitsaid ja räpaseid tänavaid, et jõuda ühte tõelisesse Kreeka restorani. Cosatase valik oli suurepärane ning moussaka ja mitu teist rooga, mille nimed enam meelde ei jäänud, maitsesid hästi. Ja kõht ka enam ei protesteerinud, järjelikult oli värske kraam.

Tegelikult mu ettekujutus Ateenast oli midagi hoopis grandioossemat - iidne ajalugu ja demokraatia häll ikkagi... Aga reaalsuses oli kõikjal graffiti, tänavad olid räpased, ruumi ei olnud isegi kahel jalakäijal kõrvuti kulgeda ning millestki rohelisest võis ainult unistada. Avarusest oli tõsiselt puudu, Roomaga võrreldavat efekti ei suutnud ta küll kuidagi tekitada, pigem valitses seal Istanbuliga sarnane tohuvapohu.

Kui pensionipõlve peaks kuskil Euroopas veetma ning kliimasoojenemine Eestist veel Prantsuse Riviera-t teinud pole, siis mõnel Kreeka saarel võiks suvila olla küll. Kui peaks aga mõnda Lõuna-Euroopa keelt õppima hakkama, siis pigem jääks sõelale hispaania või itaalia oma. Ilusam kõla ja ladina tähestik :)

Hetkel olen aga tagasi Eestis ning üritan hoopis eesti keelega harjuda - raadio, tv ja üldse inimesed poes-pargis-tänaval tekitasid alguses vääga võõristava-naljaka tunde. No ei tundunud see loomulik! Nüüdseks on seljataga juba mõni nädal kontoritöödki; väikestest keskendumisraskustest hoolimata on päris hea tunne tagasi 'oma tööriistade' juures olla. Kallite inimeste nägemisest tulevast rõõmust ei hakka üldse rääkimagi, päikest on ka suht palju olnud - praegu ei tahakski kuskil mujal kui just täpselt siin olla...

Ja tagasi 2010 aastasse - nüüdseks on maailmatuuri lõpust möödas 10 kuud, seljataga juba ka lühem reis Keeniasse (ehk jõuavad muljed siiagi..) ning töö-kool-trenn-kodu rütm on juba päris hästi omandatud. Kokkuvõtte ja võrdluste tarvis oleks vaja omaette postitust, aga kui nüüd šnitti võtta Merle ideest, et tagasivaade tuleks teha sama pika aja pärast kui kogu värk kestiski, siis on mul veel 6 kuud selle momendini aega :)

Lõunapoolkera finaal

2009-03-25T02:05:00.006+02:00

Greymouthi ümbrus hõlmas endas veel sürrealistlikke pannkoogi-kive (istun ühe sees alumisel pildil) ning õlgu kehitama panevalt sinise veega jõge, aga ööd veetma sõudsime Franz Joseph-isse, täitsa jää külje alla, kus lumiseid mäetippe oli ka kuuvalguse käes näha ning liustiku lähedusest sai aru õue astudes. Tom pole oma sünnat ilmselt sellistes unikaalsetes oludes veel kunagi tähistanud, kuid Uus-Meremaa õlu- ja veinitootjate tööga jäid kõik väga rahule ning ega õhtusöök, kaardimäng ning ohtralt nalja küünlavalgel maailma kõige kiiremini liikuva liustiku kõrval ka nurisemiseks põhjust andnud.

Nagu arvata oli, siis jahedus tegi kõik kiirelt värskeks ning hommikust värisemist ei aidanud vähendada isegi fakt, et olime seda pisikest camperit neljakesi seestpoolt täiega kütmas. Kui aga päike välja tuli, siis võis vabalt lühikeses riietuses ringi käia, taustaks lumiste mütsidega mäetipud. Tegelikult läks Ele isegi nii kaugele, et otsustas 5-tunnisele liustiku-kogemusele jalga panna miniseeliku pikkuses shortsid ja ega Kallegi palju alla jäänud. Giidid jagasid meile veel sokid-saapad, Goretex joped (juhuks kui imeilus päikesepaiste peaks ootamatult asenduma halli ja külma vihmasajuga) ning jää peal kulgemiseks ogalised "kassid" ja peagi olime jalutamas mööda kiviklibust jõesängi. Liustike algus paistis olevat kiviviske kaugusel, aga optiline illusioon pettis ära ka kõige pikemad eestlased - kõmpida tuli rohkem kui 2,5 km.

Kui vahepeal tundus, et T-särk on täiesti piisav varustus antud keskkonda, siis jääle jõudes ilmus eikusagilt jäine tuul (loogika-loogika) ning kõigil läksid ülearuse pagasina tunduvad joped naksti selga. Kassidega käimise koolitus läbi tehtud, asusime jäässe raiutud astmeid mööda tõusma maailma kõige järsema liustiku otsa, kuhu turisti raha eest lastakse. Täitsa tore oli seda suurt elusat "asja" lähedalt uudistada; kahju ainult, et giidi räägitu eriti meelde ei jäänud ;) Jää oli sini-sinine, igalt poolt tilkus ja nirises vett nagu (igavesel) kevadel, kõikjal olid praod-koopad ning paar kuud varem nägin Austraalias uudist, kuidas paar turisti läksid piltide tegemiseks rajalt vähe kõrvale ja just sel hetkel kukkus neile kaela mitusada tonni igijääd. Nende kehasid leitud veel pole, nii et põhimõtteliselt võis see olla ka kaval identiteedi-vahetamise plaan - hoidke silmad lahti.

Üleval anti meile 2-3 minutit aega, et pilte teha ja ise kaasa võetud lõuna sisse kugistada, pärast mida algas samalaadne 2,5-tunnine tagasitee. Veits üle käe tehtud (ja kallivõitu) oli see tuur, kuid sealt saadud kogemus on siiski 'something totally different'. Tagasi turistikülas, võtsime Kallega ette vapra sammu ning broneerisime järgmiseks päevaks ära allahüppe kuristikku ning pärast seda loksusime 6 tundi mööda mägiseid ja vähem mägiseid maanteid Queenstowni poole.

Queenstown on teatavasti NZ adrenaliinipealinn, kust iga hull leiab oma ja on tõsine oht terve puhkuse eelarve mõne päevaga ära kulutada. Meil Kallega enesekontroll säilis ning valisime ainult ühe asja, aga selle eest ühe hirmuäratavaima - Uus-Meremaa kõrgeima bendžihüppe. Nevise jõe kohal rippuvast gondlist 134 meetri sügavusele hüpates peaks vabalangus kestma 8,5 sekundit, sellest saadav adrenaliinilaks aga märksa kauem ;)

Öö hakul linnale lähenedes nägin järsku AJ Hackett-i (maailma esimene bendžihüppur ja omanimelise firma asutaja) silti ning kõige vähema vaevaga valitud ööbimiskoht oligi olemas - magasime otse maailma esimese (kommerts-)bendžihüppe parklas. Juba ärgates oli ärevus õhus, hommikusöök polnud samuti päris see ja pinget kruviti veelgi sõiduga objektile - mööda nii järsku ja kitsast piireteta kruusateed pole ma veel kunagi mäkke tõusnud. Pilt mäe otsast kõike päris hästi edasi ei anna, aga no vaade oli kergelt aukartust tekitav. Edasi käis kõik aga väga kähku, sest mõtlemiseks aja andmine seal vist väga levinud (ega hea) idee pole.

Kiire gondlisõit keset kanjoni, 150 meetri kõrgusel Nevise jõue kohal rippuvale platvormile, jalad rakkesse ning oligi valju rokkmuusika vahelt kuulda countdown-i - three, two, one... Aga inimmõistus tõrgub totaalselt vastu, kui on vaja astuda samm sügavikku. Ilma selle kaitsemehhanismita oleks inimsugu ilmselt ammu välja surnud, kuid toore jõuga on võimalik sellest siiski üle saada. Aga need esimesed sekundid - phew - midagi täiesti enneolematut. 8 sekundi jooksul käib läbi ikka korralik tunnetepakett - ärevus-hirm asendub absoluutse ekshilaratsiooniga, et enne jõeni jõudmist muutuda ground-rush-i tekitatud adrenaliinipuhanguks. Uuesti üles "põrgates" voolab soontest läbi see mõnus magus vabaduse tunne ja iga rakk kehast kisendab "VEEEEL!!!". Langevarjuhüpe oli ju ka lahe, aga lennukist välja astudes on maa liiga kaugel, et mingit hirmu tekitada ja pärast varju avanemist on maandumine aeglane ning sujuv, seega ikka väga erinev kogemus. Need olid vist mu elu kalleimad sekundid, kuid totaalselt seda väärt ;) Ning Ele arvuti ärasuremise tõttu reisi viimasel päeval jõuab video mu õhulennust siia kunagi hiljem.

Queenstowni jõudes vihma sadas, Tomi luuratud canyon-swing millegipärast ei töödanud, niiet Tomi tema eredaimaks elamuseks sealt linnast jäi gondlisõit mäe otsa ja tagasi. Ja kuna Ele meid ka millegagi seal kinni ei hoidnud, siis panime jälle lõuna poole ajama. Üheks must-do-ks enamuse turistide nimekirjas on laevakruiis Milford Sound-il (a la Rootsi-Norra fjordid ilma punaste katusteta ning veelgi dramaatilistemalt veest välja kõrguvate kaljudega), kuid selle geograafilise asukoha (130 km tupiktee otsas), sombuse ilma ning natuke ka mitmelt poolt kõlama jäänud turistika-faktori tõttu otsustasime oma päeva veeta hoopis Te Anau-s "matkates". See linnake on tuntud kui NZ matkaradade pealinn ja loomulikult leidsime meiegi enda võimetele sobiva marsruudi - 4-tunnine retk läbi maagilise välimusega sammaldunud pöögimetsa ja värvilise raba kuni süngelt maalilise Motueka järve äärde, tee kõrval voolamas ebareaalselt selge veega jõgi, mille ääres ka osad Lord Of The Ringsi stseenid aset olevat leidnud.

Kopsud värskest metsaõhust liigselt küllastunud, kulgesime veel mõned sajad kilomeetrid Antarktika suunas ning koos ehaga tervitas meid vali ning jäine ookeanituul. Laagri üles panek majaka äärde, viltuste puudega padriku vahele ei olnud võibolla kõige targem mõte, sest Lonley Planeti andmetel olevat sellelt alalt maoorid põgenenud lumeinimest meenutava elaja tõttu. Eelmisel ööl magasime kõik jube halvasti, mille peale Tom hakkas kahtlustama, et olime valinud koha otse veesoone kohal. Lumeinimese hirmu tõttu aga ei julgenud keegi õue vetsugi minna, rääkimata siis nõiavitsaga veesoone otsimisest. Õnn aga ei ole eestlaseid maha jätnud ning hommikuks olid kõik elus ja hästi välja puhanud.

Paremgi veel, mõned sammud majakast võtsid päikest paar merilõvi ning leidsime ka ühe segaduses pingviini, kes ei suutnud otsustada, kas on targem vette tööd rabama (loe: kala püüdma) minna või niisama kaldal lebotada. Merre polnud meistki keegi ammu saanud, kuid nii häda ka käes polnud, et seal 2-3 meetriste lainetega, mis vastu kaljusid paiskudes tornina kõrguvaid vahusambaid üles paiskasid, võidu ujuda.

Nautisime lihtsalt looduse võimu ning järgmiseks avastasime ennast Uus-Meremaa lõunasaare lõunatipust, kohast nimega Slope Point. Lõunapooluseni jäi veel 4800 kilomeetrit minna, kuid minu jaoks oli tegu siiski päris hea saavutusega - nii pea alaspidi polnud ma veel kunagi olnud (kui, siis võibolla ainuld bendžihüppe ajal...).

Järgmiseks oli reisikavas dinosauruste ajastust pärit kivistunud mets (ülal). Siin ei väsita rõhutamast, kui unikaalne iga koht maailma (või lõunapoolkera) mastaabis on, nii ka selle "metsa" puhul. Ei saa öelda, et ma varem taolisi kivistunud kände või tüvesid näinud oleks, aga üle poole tunni me seal aega ilmselt ei veetnud. Läksime hoopis inimkätega uuristatud kunagisse raudteetunnelisse, mis 100 aastat tagasi pea 9000 naela maksma olevat läinud. Täitsa creepy koht, kuid vähemalt paistis tunneli teisest otsast valgus ;)

Kohanimedest ma polegi veel juttu teinud, aga naerda saab nende üle ikka üksjagu. Maoorikeel meenutab natuke eesti titakeelt, seega paljud kohanimed on pärit nagu lasteraamatust, teised aga panevad lihtsalt muigama. Maailma pikimat sõna ei hakka siin kirja panema (pole nii palju kannatust, sest silme eest läheb pidevalt kirjuks), kuid mõned näited siiski: Tutukaka, Matamata, Matakohe, Katikati, Karekare, Kakanui, Kaka Point, Shag Point, Kumara (maguskartul), Tapawera, Kohatu jne jne.

Mõned kohad on kiivid täitsa hästi ära peitnud, näiteks ühe "scenic route-i" ehk Highway 92 otsimiseks tuli üks linn ikka totaalselt risti-rästi läbi sõita ja umbes sama teema oli ühe omapärase ranna otsimisega, sest no mitte ei osutanud ükski silt Tunnel Beachi poole. Kui lõpuks sinna kohale jõudsime, oli pimedus langemas ja vihmasadu ei teinud samuti otsustamist raskemaks - ööbime parklas ning hommikul vaatame koha mahedas päikesetõusu-valguses üle. Öösel tahtis tuul bussi ära viia ja Ele ei olnud kaugel rooli haaramast ja minema sõitmast. Hommikuks oli pimedus küll kadunud, kuid tuul ega pilved mitte ning hetkel, kui otsustasime järsku mäge mööda alla laskuma hakata, tehti taevaluugid lahti ning kahe minutiga olin läbimärg. Et tegu oli tunniajase edasi-tagasi käiguga, siis järgnesin juba autosse põgenenud Tomile, kuid noored armunud marssisid vapralt edasi. Ilusa ilmaga poleks koht kaugel paradiisist, neid uskuma jäädes istusin meie liikuva kodu rooli ja sõitsin Dunedin-i, lõunasaare suuruselt teise linna.

Ma ei ole kohvijooja, aga Perthis restoranis töötades kasutasin aegajalt ikka ära hea espressomasina olemasolu ja no mõne tassi olen Eestiski joonud. Peab ütlema, et ubade röstimine on kiividel igal juhul ülihästi käpas, sest no kohvi on ülimaitsev. Ja mis olekski parem kui läbimärja ja külmetavana istuda maha sooja hubasesse kunstgalerii küljes olevasse kohvikusse linnas, mis on kuulus oma kohvikute ja galeriide poolest :) Pettuma ei pidanud keegi (isegi Ele mitte, kes kohvi ei joo - rummiga tee soojendas vähemalt sama tõhusalt kui hea mocha) ning tiir galeriis mõjus hästi inspiratsioonile.

Ei teagi täpselt, kelle inspiratsiooni tulemusena me Cadbury-sse e Uus-Meremaa ainsasse šokolaaditehasesse tuuri otsustasime võtta, kuid no annab ikka pingutada, et sellest magedamat elamust välja mõelda. Laupäevase päeva tõttu Oompa Loompa-d tööd ei teinud (Charlie and the Chocolate Factory, anyone?), seega näidati meile 10-minutilist filmi, räägiti kahe seina taustal (millest üks polnud absoluutselt šokolaadi ega selle tegemisega seotud) törts juttu, anti kotike väga mõttetute maiustustega ja saime "megahea" võimaluse osta 15% poehinnast soodsamat šoksi. Läksin sinna ju šokolaadi degusteerima - kui ma oleks tahtnud õhkõrna šoksikihiga kaetud vahukommikala, banaanichewie-t või küpsist maitsta, oleks ma kommivabrikusse läinud.

Iga linn tahab millegi poolest kuulus olla, Dunedin-i elanikud võivad käsi rinnale taguda ning karjuda: "Aga meil on maailma kõige järsem tänav!!". Meie hädist campervan-i me sealt üles piitsutada ei julenud, tegime Kallega hoopis väikse trenni ning jooksime tippu. Ütleme nii, et kui ma seal elaks ja vastu hommikut peolt koju jalutaks, siis ma kas magaks tänava alguses või kutsuks takso, et see mind sealt üles veaks...

Õhtu hakuks jõudsime Oamaru lähistele, mis on tuntud oma pingviinikolooniate poolest. Kuna ma Austraalias olen juba neid maailma pisemaid sini-pingviine näinud, siis tasuline tuur enam ei isutanud. Mõned kilomeetrid edasi elavat ka kollasilm-pingviinid, kuid meie sinna jõudmise ajaks olid nad juba ammu merest pessa ukerdanud ning hämaras tundus plats täiesti puhas olevat. Selge oli ka see, et enne koitu keegi meist sinna nende merre tagasi marssimist vaatama ei lähe, seega jäi pingviinikontosse see üksainus eksinud isend Waipapa majaka juures. Tühjad akud ja juust tunne tähendas taas traditsioonilist pay-for-two-use-for-four süsteemis karavanipargi külastust ning saime ka kütteradika luksust nautida. Mingi külmalaine vist levib siin (no minu jaoks alla 10C just seda tähendabki), sest no üldse ei saa enam ilma kihilise riietuseta olla, kapuuts on samuti rohkem kui üks kord kasutuses olnud. Või siis on lihtsalt sügis käes - lehed puudel on täitsa mõnusatesse kollakas-punastesse toonidesse hakanud minema, õunad teeäärsetelt õunapuudelt on magusaks muutnud ja õhus on tunda värsket kargust :)

Viimane täispäev armsaks saanud bussiga möödus Lõuna Alpides jänesehaake tehes. Lumiste mütsidega mäed, türkiissinised järved (ühe kaldale oli ka miljonivaatega kirik ehitet), neoonrohelised karjamaad tuhandete valgete täpikestega (lambad, noh) ja vahelduseks ka maooride kritseldused kiviseintel (võrreldes aborigeenide omadega jäävad häbisse kahjuks) ning veidrad kibuvitsavõsaga ümbritsetud kõrged savikaljud.

Kuid tee peal Christchurchi pidin ma ikka tuju ära rikkuma ning emaili lugema... Nomad Campervanz Brent Rouse-iga eesotsas teatas meile viisakalt, et reisi alguses juhtunud käigukasti-jama oli juhi süü ning remondirahad on krediitkaardilt maha võetud. Ehk siis kuti seisukoht on selline, et kui tema värava taga näiteks mootor pilbasteks lendaks, siis oleks samuti meie vastutavad, sest "teie ju olite roolis ning esimesed 10 meetrit buss sõitis kenasti". Järgmine päev möödus helistades-sebides-uurides-sõdides, et asjad taas meie kasuks pöörata. Kui aga remondimees koostööd ei tee, firmal Christchurchis kontorit pole ja meil siin ainult paar päeva aega on, siis võib arvata, mis tulemus oli. Käisime isegi advokaadi jutul ning eriti närvi ajab see, et meil oleks täiesti pädev kohtucase selle tüübi vastu, kuid peaksime kuu aja pärast ise kohtusse ilmuma... Ja kehtibki jälle mu ammune Kagu-Aasiast pärit vanasõna "Turist saab ikka tõmmata". Järgmine samm on kohaliku "Pealtnägija" saatega (mis siinmail kannab "FairGo" nime) ühendust võtta ja igas muus võimalikus kanalis selle firma maine kallale asuda. Pfff, mõru maik on suus...

Viimasel päeval oli Christchurchis perfektne ilm, vist esimest korda oli taevas absoluutselt pilvitu, päike soojendas mõnusalt, kuid õhus oli kargust ja sügist. Tom lahkus juba koidu ajal, ülejäänud rahvas jalutas lihtsalt linnas ringi, uuris botaanikaaias sügisrüüs puid, taimi, lilli, absorbeeris galeriides kunsti ja käis suveniirijahil. Mis mind aga selle linna juures kõige rohkem üllatas, oli fakt, et siin pole MITTE ÜHTKI kõrghoonet. Tegu on NZ Lõunasaare kõige suurema linnaga ning elanikke on pea sama palju kui Tallinnaski, kuid kuskil on keegi edukalt suutnud "madala linna" poliitikat kehtestada. Huvitav minu arust.

Mulle ei meeldi väga kokkuvõtteid teha ja mulle ei meeldi samasse riiki mitu korda tagasi reisida, sest maailmas on niiiii palju uusi ja huvitavaid kohti, mida avastada, KUID Uus-Meremaale tulen ma ükskord tagasi. Igal sammul vapustavalt ilus loodus, hea kliima, taskukohased hinnad, surmavate elukate puudumine, mustmiljon aktiivse puhkuse võimalust (üks väheseid maid, kus saab samal päeval nii ookeanis surfata kui mägedes lumelauaga sõita) ja loomulikult ülilahked adrenaliinisõltlastest inimesed lihtsalt on seda väärt ;) Nüüd aga astun peagi lennukile, et vahepeatustega Sydneys, Bangkokis ja Dubais jõuda magamatuna ja väntsutatuna Kreeka pinnale, külla sõber Costasele. Parem oleks, kui ilmateate lubatav 14C ja vihm tõsi poleks - ei taha aklimatiseeruda!!!

PS! Kui keegi mitte-siinkäinutest arvab ära, mis toodet reklaamib Uus-Meremaal slogan "See how it runs!", teen talle isklikult ühe joogi välja ;) Pakkuge!

Lõunasaarel

2009-03-16T03:03:00.007+02:00

Pärast eelmise peatüki avaldamist seiklesin ma umbes tund aega öises Wellingtonis, et vahepeal ära kolinud 'kodu' taas radarile saada, leidsin eest parajalt lõbusas tujus majakaaslased ning otsustasime Wellingtoni ööelu üle kontrollida.

NZ pealinn olevat kuulus oma teatrite, kino ja filminduse, kohvikukultuuri, kunstigaleriide ja ka ööelu poolest. Siit sai tuule tiibadesse LOTR triloogia režišöör Peter Jackson ning iga wellingtonlase kohta peaks siin olema rohkem kohvikuid kui New York-is. Ööklubide ja baaridega ei tundunud neil samuti eriti kehvad lood olevat, sest isegi öösel kl 2 kubises kesklinn pidulistest ning igast teisest hoonest kostus valju muusikat. Meile heaks üllatuseks oli sissepääs enamustesse klubidesse tasuta, mis tähendas aga palju jalavaeva (et ikka parim koht välja vaadata). Õhtu highlight-ideks jäid ilmselt tudengiklubi nimega "Suur Maguskartul" (kus muusika oleks tulnud justkui kellegi kodunt kaasa võetud muusikakeskusest ja kus paljud pidulised ei andnud mitte kuidagi 18-aastase mõõtu välja), Lonely Planet-i soovitatud "Studio 9" otsingud (keegi ei tundunud teadvat seda klubi ning seal aadressil asus hoopis teise nimega koht, kust samuti nende 'eelkäija' kohta midagi ei teatud') ning "The Coyote" markantne turvamees, kes suutis isegi dokumentide kontrollimise üli-üli-tähtsa tööna paistma panna.

Liigagi lühikesest unest ärkasime selle peale, kuidas meie bussi ümber hakkas kogunema spordimaias rahvamass, kes oli tulnud kaasa elama laupäevahommikusele triatlonile. Kuna aega linnas ei olnud just jalaga segada, siis tuli kõigepealt ette võtta eluliselt tähtis ehk minna valuutat vahetama. See protseduur, hiline ärkamine ning varane praami väljumine tähendas seda, et Wellingtoniga tutvumiseks jäi meil umbes täpselt 15 minutit. Kasutasime selle hästi ära Uus-Meremaa üheks sümboliks olevas, 300 miljonit kiividollarit maksma läinud hüpersuperinteraktiivses muuseumis nimega Te Papa. Sisse astudes teatas meid tervitav kuraator julgustavalt, et kogu muuseumi läbivaatamiseks kulub keskmiselt kolm päeva. Ei hakanud tal tuju ära rikkuma ja meie graafikust juttu tegema, vaid suundusime hoopis kiirelt-kiirelt high-tech eksponaatide juurde. Ütleme nii, et mul pole vist ühestki muuseumist lahkudes nii kurb tunne olnud, aga vähemalt on põhjust Wellingtoni tagasi tulla ;)

Meid Lõunasaarele transportivale praamile hiljaks me ei jäänud, pidime hoopis ebatraditsiooniliselt teiste taga ootama. Sõidu, mis muidu võiks üsna vaatemänguline olla (pikk osa kulgeb mägede ja väinade vahel), tegid tuul, sombune külm ilm ja väsimus lihtsalt pikaks praamisõiduks. Uus saar viskas meile kohe ka väikse vimka, juhatades meid siltidega järgmise linnani 3x pikemat teed mööda, kui kaardilt paistev otsetee seda teinud oleks. Eks teinekord siis vaatame enne sõitma hakkamist kaarti ka. Esimene mulje oli aga täitsa paljulubav - siin tundub olevat veelgi rohkem päikest, piltilusaid vaateid, mägesid, lambaid, ruumi ning vähem autosid kui Põhjasaarel. Ja hinnad paistavad ka odavamad.

See-as-you-go ajaplaneeringu tulemusena jäi meil NZ suurim, Marlborough veinipiirkond avastamata (mis sa seal ikka pärast kl 5 ringi tiirutad, kui kõik proovikojad juba kinni on pandud), suundusime siis otse Abel Tasmani rahvuspargi poole. Öise peatumiskoha valisime traditsiooniliselt huvitava - taamal lõõmas mingi salapärane tulekahju, õhtusöögi saateks kõlas õuest lammaste arglik määgimine ning vahepeal lasti ka eemalt sellist sireeni, et tekkis reaalne tahtmine japside õhurünnaku eest bussi alla varjuda. Söögist rääkides, siis vahetult enne eha sõitsime läbi NZ (ja väidetavalt terve maailma) rohekarbipealinnast ning ostsime ühest restost kaasa päris mitu head tosinat elusaid karpe. Hautatud brokkoli, kerge tomati-kurgi salati ning sidruniviiluga värsked karbid vaikselt põleva küünla poolt valgustatud hea seltskonnaga pole veel kunagi nii hästi maitsenud. Kuid midagi oli siiski puudu..

Järgmisel päeval kulus suurem osa ajast üle Mt Takaka edasi-tagasi sõites ning rahvuspargi ega randade nautimiseks ei jäänud kuigi palju aega. Ühe pisikese linnakese infopunkti töötaja oli justkui rääkiv Lonely Planet, soovitas meile mitmeid 'peidetud' vaatamisväärsusi, planeeris ära meie allesjäänud aja NZs, kuid tõi meid ka tagasi maapeale, konstanteerides huvitavatesse kohtadesse jõudmiseks kuluvaid sõiduaegasid - ees seisab ohtralt tunde maanteel :(

Igatahes nägime ära maailma kõige selgema veega allikasüsteemi (vee all olevat võimalik isegi sinust 62 m kaugusel olevaid kalu näha); kondasime ringi Kambodža Angkor Wat-i templite juures nähtud keskkonda meenutavas 'salapaigas' (ainult templeid polnud, olid vaid võimaste juurtega kivide-kaljude otsas kasvavad puud, kitsad käigud ja niiskus - mäletad?); ning kastsin end isegi mõneks ajaks värskendavalt jahedatesse Tasmani mere vetesse - päevi polnud ju dušši näinud, kuskil oli tarvis end ikka veidi loputada ;)

Ja nüüd teame, miks campervan-is on keelatud 'elutoas' sõita - mehisel mägiteel naiselikult kurve võtnud Ele juhitimisel kulgenud camperis põrandal pikutanud Kalle ülahuul kohtus suurel kiirusel kapist väljunud kalakonserviga ning järgnevad minutid tulid meil veeta verd pühkides. No pole viga, arm ju ainult kaunistab meest ning nüüd on tal ilmselt igaveseks kaasas 'suveniir' Uus-Meremaalt.

Kuna jäime napilt maha viimasest Franz Jospeh liustiku tuurist, siis on meil hetk aega lääneranniku suurimas linnas - 11 000 elanikku mahutavas Greymouthis, et sealt siis õhtu hakuks ikka jäääärde välja sõita. Hommikul ebaproportsionaalselt väikse koogi ja suure küünlaga alanud Tomi sünnipäeva tähistamine jätkub õhtul ning homne jäine kogemus teeb kõigil olemise värskeks. Edasi on ka plaanid tehtud, aga neist ei räägi praegu. Side lõpp.

Uus-Meremaa!!

2009-03-13T11:24:00.006+02:00

Mu Uus-Meremaa tripp ehk Austraaliast ärakolimine algas nagu iga teinegi suurem ettevõtmine - magamata ööde ning viimasel hetekel asjade pakkimisega. Veel 8 minutit enne bussi väljumisaega ei olnud kott päris koos, kuid õnneks jäi buss ikka korralikud 10 minutit hiljaks. Perth - Melbourne lennule pakkus mulle lahke neiu check-inist viisaka jalaruumiga emergency-exit rida ning kui istme seljatugi ka alla oleks käinud, siis oleks täitsa äriklassi reisijana end tunda võinud :P

Teine magamata öö möödus Melbourne-i lennujaama nurgas, kuhu ma kiirelt mugava pesa punusin, läpaka vooluvõrku lülitasin ja Telstra mobiilse interneti abil väga mõnusalt Skype kõnega aega veetsin. Hommiku saabudes saabusid ka Kalle ning Ele ja pärast väikest lõhkeaine-detektsiooni ning 'tasuta massaaži' istusimegi juba lennukis. Nägime vist ikka väga kahtlased välja, sest esimese asjana pärast Uus-Meremaa pinnale jala tõstmist konfiskeeriti meilt telk. Biosecurity osakonna ukse taga oodates pistis leti tagant korra üks bioturvamees pea välja, endal näppude vahel pirakas ämblikulaip ja ees küsmärgiga ilme. 15 minutit hiljem oli NZ CSI tiim ämbliku mõrva juurdluse lõpule viinud ning telk tagastati nende õiguspärastele omanikele.

Lennjuaamast 20 km kaugusele Aucklandi transportis meid miski kahtlane tšurka mööda veelgi kahtlasemaid teid, aega kulus selleks pea 1,5h, aga vähemalt saime tasuta linna-tuuri. Perthis Auckalndi ilmateadet tekkis suht tugev hirm aklimatiseerumise alguse osas, sest soojakraade lubati 22 ja kuulu järgi ei pidavat vihmgi taevasse jääma. Kõik mis lubati, sai ka tõeks, kuid mingil imekombel ei ole NZ 22C absoluutselt võrreldav Perthi 22 kraadiga (mil ma külmast sinine olin). Päeval võis täitsa vabalt T-särgiga ringi käia, ainult hostelisse jõudes tuli talveriided välja otsida, sest ilmselgelt oli neil konditsioneer rikki läinud ja tuba ei erinenud palju hundilaudast.

13h uni tegi olemise täitsa erksaks ning jõudsime enne tööpäeva lõppu isegi pilgu Aucklandi muuseumile peale heita. Loomulikult kõige huvitavama ehk vulkaanidele pühendatud sektsiooni juurde jõudes võttis meil muusemuitöötaja kraest kinni ja tõstis meid välja. Lisaks maoorikultuuriga tutvumisele ja talveaiale avastasime enda jaoks veel midagi totaalselt uut ja mugavat - toidupoest saab alkoholi osta ja seda lausa südaööni! Kange kraami jaoks on siiski eraldi kauplused, kuid Perth-i kell-viis-sulgeme-kõik-poed režiimist on see igal juhul edasiminek.

Järgmisel päeval läksid Kalle ja Ele meie uut kodu ära tooma, mul oli veel paar seiklust linnas ning õhtu hakul saimegi teele. Lõbu oli umbes täpselt 40ks kilomeetriks, pärast mida mäest üles sõites 3ndat käiku sisse pusides (mitte kohe ei olnud võimalik seda sujuvalt teha) käis auto alt läbi kolin ning järgmine käik enam sisse ei läinud :P Korraks käis peast läbi mõte, et võtaks Uus-Meremaa siis läbi 3nda käiguga, kuid Oliveri ja Madli käst kuuldud lood ülimägisest NZ põhjaosast sundisid sellest ideest loobuma. Mõne aja pärast saabunud remondimees Brian andis endast küll parima, kuid kohapeal käigukasti ta ikkagi ära ei remontinud. Selle asemel kutsus ta meid enda workshop-i ööbima ja lubas järgmisel hommikul (ehk laupäval) kiirelt meie masina korda teha, et me teed jätkata saaksime. Kiivide (e uusmeremaalaste) lahkuse juurde pöördun ma hiljem veel tagasi, aga ütleme nii, et oli päris omapärane õhtu Brian-i sõprade seltsis töökojas õlut juues, öösel meid sissetungijateks pidavaid inimesi rahustades, filmi Starsky & Hutchi peamist rekvisiiti, '74 Ford Gran Torinot, uudistades ja kallist tehnikat täis töökojas ööbides (mitte et meil seda näoga seina poole ja kinni kiilunud 3. käiguga camperiga kuidagi ära varastada oleks võimalik olnud...).

Nagu Brian lubas, nii saimegi kl 13 paiku uuesti teele ja esimene peatus oli intensiivselt rohelises vihmametsas, NZ suurimate puude ehk kauripuude keskel väikest jalutuskäiku nautides. Vihmametsa tihedas taimestikus, lopsakates palmilistes, niiskes ja lõhnavas õhus ning salapärastes häältes on midagi maagilist ja paeluvat, võiksin seal vist lõputult aega veeta... Mõned kosed ka üle vaadatud, tikkus nälg peale ning asusime mõnda Austraalias nii populaarset avalikku tasuta grilli otsima. Ainus, mille leidsime, tundus juba aastaid tagasi olevat töötamise lakanud ning ega nädala aja jooksul pole neid rohkem ka kohanud. Teine oluline vahe Austraaliaga on see, te taevas on PILVED, iga natukese aja tagant tibutab vihma ja kõik on ROHELINE. Esimesed paarsada kilomeetrit vahtisime kõik kolmekesi aknast välja nagu mingid kõrbeelanikud, silmad heldimusest märjad.

Sõitmisest veel rääkides, siis võib öelda, et buss eriti mägesid ei armasta ja möödumisradasid nähes ei valda meid tunne 'oh, nüüd saab lõpuks mööda sõita', vaid pigem 'phew, viimaks saab kõik need selja taha kogunenud närvilised auto(juhi)d mööda lasta' ;) Ja tundub, et iga päev avastame midagi, mis ei tööta või siis hoopis laguneb midagi ära. Eks otsast ikka prandame ühtteist ka, nt toiduõliga on juba nii mõndagi ära õlitatud ja vähemalt pole siiani enam käike kinni kiilunud ning katus ei lase ka eriti läbi.

Järgmisel hommikul tõusime harjumatult vara, et ennast kl 8ks Tutukaka nimelisse linnakesse vedada ja sealt paadiga merele panna. Rannikul asuvad Poor Knights Islands lähedal olevad sukeldumiskohad on väidetavalt maailma top 10-s subtroopiliste sukeldumispaikade hulgas ja see oli ka hea võimalus ära proovida 'külmaveesukeldumine' (18-20C vett üks eestlane väga külmaks ei nimetaks, kuid 1h vee all on midagi muud kui kiire suplus rannas, eksole). 7mm kaheosaline wetsuit, kapuuts ja sokid ei jätnud mingit võimalust külma tunda, aga kogu varustus oli kasutuses aasta ringi, st ka talvises 14C vees tuli samamoodi vette ronida. Siinkohal meenub mulle Sydenys tehtud sukeldumine, kus vesi oli võibolla kraadike-paar soojem, kuid varustus märksa õhem ja seal oleks hambad vee all ikka valjult plagisenud, kui regulaatorit hapniku saamiseks suus poleks olnud...

Kogemus oli oodatult väga erinev sellest, mida troopikas näha saab. Kõige huvitavam on taolistes kohtades sukelduda pea ees sügavale 'vetikametsa' ja sealt kõiksugu huvitavat mereelu eest leida. Kelp ehk pruunvetikas vohab seal mõnuga ning erinevalt troopikast, kus tänu korallidele midagi puutuda ei tohi, võib seal julgelt kätega sahmida. Ainuke oht oli antud kohas mürgine scorpionfish, kes end väga osavalt kivisarnaseks pambuks maskeerida on otsustanud. Neid kalu pole ma nii suurtes kogustes ühes kohas veel kunagi näinud ja tundub, et neil puudus seal ka looduslik vaenlane, sest no nad olid ikka pirakateks kasvanud. Ühed maailma suurimad stingray-d on samuti nähtud, samuti hulgim kurja näoga angerjaid, ülisuur starfish, neoonvärvides nälkjad, suured snapperid jne.

Lubatud kajakisõit jäi küll tegemata ja delfiine ka ei näinud, kuid siiski käisime ära maailma suurimas merekoopas (nimeks Ricorico), kus kuulsad artistid kontsertegi on pidanud ja sõitsime läbi massiivse jamesbondiliku kaljuavause, kus kõikide fotokate mälukaardid täitusid nii mõnegi protsendi võrra :) Ele ja Kalle jäid samuti oma snorgeldamisega rahule, ilmaga vedas väga hästi - mida veel tahta?! Head ööbimiskohta näiteks. Õhtu algas paljulubavalt maailma top 100s 58. kohal oleva golfiväljaku lähistel mäe otsas vaatega kuuvalgusest kollaseks värvitud lahe kõrval mõnusa õhtueine, veini ja hea huumoriga, kuid sellele tõmbas kriipsu peale ranger, kellele ei meeldinud mitte see idee, et me seal ööd veetma hakkame. Nii ärkasimegi hommikul kuskil maapirkonnas öösel rohtu matsutanud lehmade kõrvalt selle peale, kuidas maaomanik meid sealt minema hurjutas....

Uue päeva eesmärgiks oli vallutada Põhjasaare põhjatipp, kuid tee peale jäänud liivaluited võtsid meil veits kiirust maha. Tegu oli suht ebamaise keskkonnaga - voolav vesi, lokkav roheline loodus ja otse nende kõrval kõrbe tunnet tekitavad hiiglaslikud liivaluited ning marsikive meenutavad moodustised. Tee peal oli palju silte 'Sandboard hire', kuid laenutaja oli end liiga osavalt luidete vahele ära peitnud ning nii jäi liivasurf meil proovimata. Cape Reinga aga jättis väga sügava mulje, tegu on maooride pühapaiga, Tasmani mere ja Vaikse ookeani kohtumise koha ja NZ põhjapoolseima maatükiga. Tuuline, aupaklik ja sissepoole vaatamise koht, pea 20 000 km kaugusel Tallinnast...

Õhtul ööbimiskohta otsides saime taas kogeda tõelist kiivi-vastutulelikkust. Tiirutasime pimedas keset pisikesi maateid, kui otsustasime meie taga sõitva auto teeäärde tõmmates mööda lasta. Selle peale jäi auto ise samuti seisma ja välja astus kohalik maoori naine, pärimaks, kas meil ikka kõik korras on. Sellist asja ei oleks Eestis mitte iialgi võimalik kogeda! Nagu ka mitte tee ääres seisvaid puuviljalette Honesty Box-iga, kuhu iga inimese südametunnistusele vastavalt toodete eest raha peaks jätma. Selle suuna totaalne ekstreemsus oli tee peal kohatud orgaaniliste toodete pood, mis toimis samal aususe põhimõttel!! Omanikke polnud enamus ajast silmapiirilgi, samuti ei paistnud kuskilt otsast mingit turvatehnikat. Külastajad pidid kõik tooted ise ära kaaluma, paberile listi kirja panema ning kõige tipuks ise kassasse raha panema ja vajaduse korral seal olevast rahast endale midagi vahetuseks võtma. Never in Estonia... Veel asju, mida kallilt kodumaalt ei leia või mis seal lihtsalt ei tomiks: eraldi kraanid külma ja kuuma vee jaoks (ütleme nii, et kraanikausi kork on pidevas kasutuses); kiiruselimiit 100 km/h ülikurvilisel mägiteel (reaalselt üle 40 km/h sõidavad seal ainult enesetapjad); palmid keset vägagi eestimaist segametsasalu (see on vist mu soovunelm) jpm..

Järgmise päeva kuupäevaks oli 10. märts ning see tähistas daatumit, mil meie reisiseltskond oli ette määratud ühe liikme võrra täienema. Nimelt maandus Aucklandis Tom, üks mu parimaid sõpru Eestist. Kiire visiit 2000 aastat vana kauripuu juurde (no krt, oli tõesti üks ütlemata võimas puu), kõrvalepõige ilusa järve äärde ning juba olimegi 300 km eemal, taaskohtumas kaua-kadunud Tomiga. Otsustasime kolmele inimesele mõeldud campervan-i uuele tasandile lükata ning viimased päevad oleme läbi proovinud vägagi huvitavaid kombinatsioone, kuidas sinna 4 inimest (ja nende asjad) kõige väiksema valufaktoriga elama-magama mahutada :)

Meie esimesel ühisel ööl saime aga ulu alla totaalselt klišeelikku kohta - traditsioonilisse kiivifarmi. Kalle sõber Juhan on juba pea 2 aastat NZs aega mööda saatnud ning nüüd kamandas vägesid Te Puke lähistel, Uus-Meremaaa kiivipealinnas. Ülikahju oli sellest, et korjamishooaeg hakkas alles 2 nädala pärast, vastasel juhul oleks me kõik ennast kiiviks söönud (see loomulikult ei takistanud meil ühte kappi oma camperist tooreid puuvilju täis korjamast - lihtsalt nii igaks juhuks). Lõputud väljad ronitaimede otsas kasvavate roheliste ning kuldsete kiividega oleks selleks vähemalt väga hea võimaluse andnud. Hetkel sai aga maailma kõige intensiivsema kiivitoodanguga piirkonna puuviljapoest osta Itaaliast sisse toodud küpseid kiivisid... Nüüdseks oleme ära proovinud ka paar uut kiivi sugulast. Kohe Aucklandist ostsime hirmuäratava välimusega suurema kartuli suuruse okkalise vilja nimega kiwano. Mõeldud oli meil see küll magustoiduks, aga reaalsuses sobiks see salatiks prae juurde või siis sakuskaks viina kõrvale ;) Maitseb see nagu kergelt hapendatud kurk ning värv on tal tulnuka-roheline, ei teagi, kuidas või millal kohalikud ise seda täpsemalt tarbivad. Teise huvitava kogemuse pakkusid meile kiwi-berry-d, mis meenutavad nii välimuselt kui ka maitselt magusaid küpseid suuri tikreid. Ainult nende 130-kroonine kilohind ei sarnane eriti tikrite omale.

Kuna olime jõudnud Rotorua kanti, siis ootas meid ees natuke liiga palju valikuid, mida oma aja ja raskelt teenitud rahaga peale hakata. Valida on mustmiljoni ekstreemse, kultuurilise, vaatemängulise, tervistparandava ja looduse ilu ära kasutava kogemuse vahel. Meie otsustasime otsa lahti teha kohast nimega Wai-O-Tapu Thermal Wonderland. Vulkaaniliselt aktiivse Rotorua läheduses on kümneid sama temaatikaga parke ning spaasid, kuid see pidavat olema üks kaunimaid. Sõnades on nähtut raske edasi anda, täiesti ebareaalselt kirevate värvidega basseinid, koopad ja maapind, okserefleksi esilekutsuv väävlilõhn, mulksuvad helid mullitavast maapinnast ja i-le punktipanev dramaatiline taevas mustade rünkpilvedega pakkusid igatahes väga head meelelahutust ning pildialbumilt saab seda ka lähemalt kaeda (kui see kunagi netti jõuab :P).

Pärast isutekitava mädamunahaisu sissehingamist läksime selle saare põliselanike ehk maooride kultuurietendusele ning sellega kaasnenud väga rikkalikule buffet-õhtusöögile. Kohalik koomik suutis rahva rohkem kui ühel korral naerma panna, natuke liiga turistikalt alanud edasi-tagasi kanuusõit mööda kristallselget allikat kulmineerus aga vägagi nauditava etendusega laval. Sai kogeda maoori tantsu, laulu, huumorit, sõjariistade demonstratsiooni ja veidi sai ennastki liigutada. Igatahes silmade ja keelega emotsioonide väljendamine sai minu jaoks täiesti uue mõõtme.

Pärast etendust viidi meid veel läbi metsa taskulampide ja giidi jutustuste saatel väga huvitavalt valgustatud öisesse loomaparki, mille peamine komm oli täitsa elusa kiivilinnu nägemine peaaegu ilma piirdeta alast, otse käeulatusest. Oli ikka väga naljakas tegelane, vahepeal passis niisama ja mingil suvalisel momendil otsustas kiirelt-kiirelt nelja tuule poole humoorika sammuga jooksu panna. Nüüd vist võib igas mõttes öelda: "Kiwi - check!".

Ühte päeva ei olegi soovitav rohkem elamust sisse toppida, kuid järgmine päev algas jälle asiselt - külastasime Caterpillar-i sponsoreeritud metsandusmuuseumit, kuhu tänu suurele ürituste-šoppingule eelmisel päeval tasuta piletid saime. Tundus, et ega seal muid külastajaid peale meiesuguste vist ei käigi, vähemalt ma ei tea miks peaks keegi selliste asjade nägemiseks vabatahtlikult $20 välja käima (no offence, metsandus- ja traktorihuvilised)... See kõrvalepõige jättis meid ka ilma võimalusest ära proovida järjekordne veider njuuziilanderite leiutis - Zorbing ehk suure plastikpalli sees mööda mäge alla veeremine. Nii palju oleks aega isegi olnud, et mõni meist oleks selle veidra mulli sees mäe otsast alla tulnud, kuid oodatust madalam mägi ja lühem sõit ei isutanud kedagi riskima hiljaks jääda järgmise tegevuse juurde. Nimelt olime broneerinud 2,5h sõidu kaugusel asuvatesse Waitomo koobastesse ühe totaalse adrenaliinilaksuga seikluse ja kõigil näpud kergelt sügelesid juba (v.a. Tomil, kes hindab rohkem avaramaid ruume).

Paks 7mm kalipso, custom-made kummikud ja laskumisvarustus pani mind tundma nagu keskaegset rüütlit, sest soojahoidmise saavutamiseks oli liikumisvabaduse arvelt veidi ohverdatud. 5-tunnine adventure algas iseseisva laskumisega 35-meetri kõrguselt läbi imepisikese avause koopasügavusse. Edasi pandi meid (7-liikmeline grupp) ükshaaval rippuma kaldus köie otsa ning libistati pilkasse pimedusse. Kalle ja Ele läksid esimesena ning nende kadumisele järgnes eluvali tümakas, nagu oleks nad kõige täiega vastu mattidest seina põrutanud. Ma siis valmistasin end samaks, kuid ootamatult sain vastu vahtimist hoopis ämbritäie veega :D Järgmiseks anti kõigile julgustuseks väike soe kakao ja küpsis ning juba hüppasimegi autokummid tagumiku all 3 meetri kõrguselt musta maaalusesse jõkke. Kallel lendas kumm loomulikult alt ära ja korraks olevat olnud kerge jaanika-paanika, et kuspool on õhk ja kuspool põhi (sest valgust ju ei olnud, kuhu poole ujuda).

Vesi oli nii +13-14C, st kui väike nire kuskilt wetsuit vahelt vastu kere ukerdas, siis käis ikka värin läbi küll. Aga see ei takistanud meil mööda maaalust jõge autokummi sees 'parvetamast', 'The Lion Sleeps Tonight' laulmast ja pealampe kustutamast, et nautida koobaste põliselanike - glow-wormide - tekitatud rohelist kuma. Tegelikult ei ole tegu helendavate ussikeste, vaid hoopis tõukudega - pärast kuid koopalaes helendamist ja putukate õgimist kooruvad neist välja tiivulised olendid, kelle elu on lühike aga lõbus. Nimelt puudub neil suu, et süüa (ja mitte nälga surra), seega kasutavad nad aega targalt ära ohtralt paaritudes. 'Surra seksides' omandab siin täiesti uue tähenduse ;)

Sellega ei olnud seiklused loomulikult läbi, edasi sumasime mööda lõputuid madala voolava veega täidetud käike, panime pea ees alla väiksele kosele ehitatud liuteest, punnitasime end läbi lukuaugu suurustest avaustest, uudistasime väljasurnud moa konte (emust 2x suurem lennuvõimetu põlislind), jahtisime pimedaid angerjaid, poseerisime fotode jaoks, maiustasime tee ja šoksiga, ronisime üles 3-meetrisest maaalusest kosest, ujusime, kukkusime ja plätserdasime. Ühesõnaga - magnificent!

Praeguseks oleme jõudnud Uus-Meremaa pealinna, Wellingtoni. Näeb välja väga euroopalik, ka õhk tundub kargelt kodumandrilt pärit olevat. Veel hullem on see, et ilmateatest on läbi lekkinud hirmu tekitav uudis - lõunasaarel sajab LUND. No eks see selgub järgmistel päevadel, praeguseks aga panen sellele romaanile punkti. Oled mul mõttes. Varstinägemiseni.

Laisk roadtripi postitus

2009-03-13T11:17:00.002+02:00

Enne Austraaliamandrilt lahkumist sai veel WAst võetud, mis võtta andis ning käidud ühel väiksel roadtripil. Actioni rohkuse tõttu pole jõudnud sellest ise pajatada, kuid mingi hetk tulevad kindlasti pildid ning võibolla ka jupp juttu märkmete põhjal (jah, täitsa tegin märkmeid päris paberile ja puha :P). Kes aga ikka tahaks niiväga teada, et kus ja kellega ja kuidas, siis Madli on sellest väga lõbusa jutu kirjutanud - enjoy!

Sõdur ja soolane leib

2009-02-24T16:48:00.002+02:00

Küünlakuu algusepoole saabusid Austraaliamaale Ain Lutsepp, Roman Baskin ja
muud inimesed, ilma kelleta ei oleks saanud toimuda näitetüki "Sõdur" etendamist ühe kohaliku kolledžihoone auditooriumis. Kuna eesti teatrit ei ole õnnestunud juba rohkem kui aastapäevade jagu näha, ei olnud mul muud valikut kui asi üle vaadata - seda enam, et sain kutse pärast etendust osaleda ka väikesel teeõhtul Eesti aukonsuli juures ning ajada näitlejatega silmast silma juttu. Sama kutse said aga ka kõik ülejäänud teatripileti soetajad :P

Põhjalikku etenduse ülevaadet ma ei anna, teatrikriitiku töö jäägu teatrikriitikutele. Aga nii palju ütlen, et kuigi tegu oli veidi süngevõitu sisuga tükiga, siis meisterlikku näitlemist ja musta huumorit nautisin ma täiel rinnal. Näidendi kohta märkis Baskin hiljem veiniklaasi taga väga hästi: "Siin on kõik inimesed nii rõõmsad, tundus lausa kohatu karjuda ja nukrat lugu etendada". Aga võibolla oligi kohalikel reality-call-i tarvis, pole ju neid kordagi üritatud okupeerida...

Kuigi etendus oli väga hea, pani i-le täpi aiapidu konsuli juures. Siinkohal teeks kraapsu Anule, kes kogu selle rahvamassi oma koju kutsus ja meid kõiki terve pärastlõuna väga rahulolevatena suutis hoida. Väga meeldiva üllatusena oli aianurgas püsti pandud suur joogilaud eeskujuliku menüüga alkoholiga ja alkoholita jookidest (mida kahjuks mõni eestlane liiga kurjalt ära kasutas), lisaks käisid ringi kenad noored näitsikud kodus valmistatud snäkikandikutega. Neiud kahjuks eesti keelt ei vallanud (tegu oli Anu tütre sõpradega), kuid musta leivaga heeringa-munavõikud, lõhesaiad, sellerikepikesed hummuse-dipiga, Kalevi kommid jne jne maitsesid hästi sellegipoolest.

Huvitav oli vaadata ka erinevate põlvkondade omavahelist lõimumist - sõja ajal või pärast seda Eestist emigreerunud põlvkond suudab siiani väga edukalt tänapäeva noortega suhelda. Võibolla sellepärast, et tegu on keskmisest huvitavama elukäigu ja -kogemustega inimestega, aga võibolla hoopis sellepärast, et kaugel maal tekib lihtsalt suurem kokkukuuluvustunne. Mina näiteks kuulasin tükk aega 30 aastat Sydneys taksojuhi ametit pidanud Villemi huvitavaid lugusid, kelle üks poeg majandab Margaret River kandis asuvat veinikoda ning teine on Austraalia suurimate naftakompaniide hulka kuuluva firma üks direktoritest. Sealt veinikojast plaanime muide homme-ülehomme kohe algava roadtripi käigus läbi sõita ;)

Aga õhtu pähkel oli muidugi Baskini & Lutsepaga maast ja ilmast pajatamine - Eestis ei avane just tihti taolist võimalust. Lutsepal tundus peaaegu täiuslik mälu olevat, ta suutis mitu tundi hiljemgi varem räägitud pisidetaile uuesti konteksti panna, isegi pärast korduvat veiniklaasi tühjendamist :) Aga muidu vist näitlejaks ei saagi... Igal juhul sain kätte oma esimesed autogrammid ning lubasin neid uuesti Draamateatrisse vaatama minna. Järgmisel korral me ainult sama veinipudelit ilmselt enam ei tühjenda...

Kuna näidend läks väga hästi kokku 24. veebruari teemaga ning ka Merle püüdis musse tsutike patriotismi süstida, siis teengi ühe väga isamaaliku lükke ning soovin kõigile head vabariigi aastapäeva! Et sul vastlaliug pikem oleks kui naabril ;)

Ahjaa, selle üritusega sai ka mu uus mänguasi sisse ristitud, tulemusi saab uudistada siit:

View Album

Get your own

------

Teine eestlaste eestvedamisel toimunud üritus oli Kuuno ja Triin-Liisu soolaleivapidu vaikses Perthi suburbias. Triin-Liis on tuntud kui kohalik organisaator, kes alati rõõmsameelsena kaasmaalaste rahvamasse kokku ajab (k.a. "Sõdurit" vaatama) ning Kuuno on hall kardinal, kes kulisside tagant plaane haub ja kõige õnnestumisele kaasa aitab. Nende jaoks tähendab sponsorship-viisa pikaajalist Perthi sisseseadmist ja nii nad maja endale üürisidki.

Peole jäin ma loomulikult hiljaks, sest ma ei suutnud vastu panna kiusatusele tee peal peatus teha ning võrratult lummavat päikeseloojangut nautida/pildistada ja sama tegevust harrastava vanakesega juttu puhuda :) Aga kohale jõudes oli üllatus suur, kui esimese asjana mulle pits Viru Valget sisse joodeti ja siis eesti toitudest lookas laua äärde talutati. Kartulisalat viinerite ja ketšupiga, must leib, hapukurgid, täidetud munad jne pakkusid rahuldust kümneteks minutiteks, kui mitte rohkemgi.

Kuna järgmine päev oli laupäev, siis tähendas see ainult üht - ees seisis järjekordne tööpäev restoranis. Seega tegin mina vehkat just sel hetkel, kui pidu alles hoogu hakkas minema ning kuulu järgi lõppes trall alles siis, kui mul juba pool tööpäeva läbi oli. Anyway, taas üks lahe koosoleng, sina saad sellele kaasa elada järgnevat fotosessiooni vaadeldes:

View Album

Get your own

Natuke sellest, mis vahepeal Oliveri ja Madliga teinud oleme, saab lugeda siit. Eriti palun tähelepanu pöörata haiuimega tegelasele, sest see mõistatus vaevab mind siiani. Mingi aeg ehk panen ka asjakohased albumid üles.. Nii, aga nüüd on kell 1.40 ja on viimane aeg end roadtripi jaoks konditsiooni ajada. Hiljemkuulmiseni.

Tööst, Austraalia päevast ja tulevikust ehk sellest, kuidas Perth põles

2009-02-22T10:02:00.005+02:00

Enne siit mandrilt lahkumist tahtsin veel mõnest asjast juttu teha ning nüüd on selleks ka viimane aeg.

Kõigepealt aga lähituleviku plaanidest. Mõnda aega tagasi sai krediitkaart ohtralt valu ja viletsust ning selle tagajärjel on mul olemas lennupiletid kuni sõbraliku naaberriigi Lätini. Lennuplaan on järgmine:

03.03 Perth - Melbourne
04.03 Melbourne - Auckland
25.03 Christchurch - Dubai - Ateena (kahju, et Dubais lennujaamast välja ei lasta ja seal töötava Triinuga kokku ei õnnestu saada)
31.03 Ateena - Riia

Eestisse saabun koos aprillinaljadega, aga praegu palvetan iga päev, et ilm oleks juba kevadine, sest pärast 15 kuud soojust on sisemise termomeetri Eesti-lainelt tugevalt kõrvale kallutanud. Ning panustan ka sellele, et step-by-step aklimatiseerumine Uus-Meremaal ja Kreekas aitab mu maandumist veidi pehmendada.

Aga nüüd natuke mu tööst Perth Botanic Gardens and Kings Park Operations divisionis. Operations on selline laia haardega osakond, mis peab hoolt kandma kõige sellise eest, millega teised divisionid hakkama ei saa (või lihtsalt teha ei taha). Kõikide tööülesannete kirja panemiseks tuleks omaette raamat kirjutada, seetõttu piirdun ainult lühikese loeteluga enda kogemustest: liiklusmärkide postide värvimine; pinkide ehitamine/parandamine/paigaldamine/õlitamine; prügikastide vahetamine; laste mänguväljakute/mänguasjade hooldamine-parandamine-ehitamine; WCdes lukkude/kraanide/veesüsteemide/kahhelikivide/jne parandamine-paigaldamine; turba/muru/mulla ja kõikvõimalike muude objektide transportimine; ajutiste piirete rajamine/maha võtmine ja crowd-control massiürituste ajal; ehitusmaterjalide ostmine jne jne jne jne. Ühesõnaga, meie motoks on "You name it - we do it".

Aga tegema ei pea asju ju kiiresti! Kohe esimesel päeval pandi mind paari Vietnami vanakesega Lam-iga, kes küll 22 aastat juba siinmail elanud, kuid inglise keelt pursib endiselt hullemini kui 2-aastane laps. Mõned sõnad on tal aastate jooksul siiski mällu talletunud, kõige rohkem kasutab ta neist sõnapaari "Steady-steady!". Selle illustreerimiseks toon näite - meile on antud ülesanne värvida kõik pargi territooriumil (mida on kokku 1000 aakrit e 400 hektarit - kesklinnas!!!) asuvate liiklusmärgite postid kollasest või valgest mustaks (lollus, aga manedžment tahab noh). Ühe posti värvimine võtab aega umbes 10 min. Tööpäev on 8,5h miinus 0,5h ametlikku lõunapausi, mis enamasti venib 1h pikkuseks; miinus veel 0,5h smoko tarbeks ehk siis 7h on aega poste värvida. Päeva jooksul värvime keskmiselt 16-18 posti. Tehke matemaatikat - kus on konks?? Sõnapaaris "steady-steady" loomulikult ;) Kui Lam on juba 22 aastat sellist tempot arendanud, siis ei tohi ju kiiremini tööd teha ning nii möödubki pool päevast lihtsalt puu all istudes ja telefoniga RSS-uudiseid lugedes või niisama netis surfates.

Ma eelistaks tegelikult tööd teha, sest päev möödub kiiremini sebides, kui muru kasvamist vaadates. Aga kuna Lam on koloneli auastmega Vietnami sõja veteran, kel ette näidata 3 kuulihaavagi, siis ei tasu talle väga vastu vaielda :) Mingi hetk võttis mind 'oma tiiva alla' aga aussie tüüp nimega Kym, kellega on märksa huvitavam päevi mööda saata, sest tal on väga lai silmaring ning alati on midagi huvitavat jutuks. Ning ei ole ka mõttetuid nurga-taga-salaja-päevavarastamise pause. Tööseltskond on meil üldse üsna kirev, alustades Zimbabwe-st pärit ülemusega, lõpetades šefi itaalia aktsendiga italiaano ning poola juurtega hasartmängusõltlasega. Ning mainimata ei saa loomulikult jätta Doug-i, kes sünnilt küll austraallane, kuid näeb välja täpselt nagu Sopranos sarjast välja astunud mafioso - itaalia näojooned, geeliga üle pea kammitud juuksed, suured stiilsed päikseprillid, kaelas kuldkett ja põhifraasiks elutargalt lausutud jaatus 'Ye-yee'.

Erinevalt aednukutööst haiglas sain siin endale ka vormiriietuse ning raadiosaatja, mis ennast päris autoriteetselt tundma paneb :P Saan nüüd täitsa aru, miks politseinikud vormiriides käia tahavad ja ega kragisev saatjast kostuv kõnegi ametliku imidži loomisele halba ei tee. Kui selga tõmmata veel helkurvestki, siis võis täitsa vabalt näiteks õhtul pargis etendust andva Simply Red kontserdile sisse astuda või ilutulestiku vaatamiseks parema positsiooni saavutamiseks muudel inimestel lahkuda paluda.

Ühel jaanuarikuu nädalal oli siin JUBE kuumus ning päeval, mil termomeetri sammas küündis 43C peale, toimus pargis midagi väga kahetsusväärset. Maailmas leidub liiga palju haigeid inimesi ja maniakke, kahjuks elab üks neist ka Perthis ning otsustas just sel päeval pargile tule otsa panna (selle maniaki peal ma üldse ei taha peatuda, tänu kellele pool Victoria osariiki maha põles). Suur tuul ning mitu kuud vihmatut ilma tähendas gepardi kiirusel liikuvat punast kukke ning ausalt öeldes hakkasin kahtlema, kas mul esmaspäeval on üldse kuskile tööle naasta või tuleb uut kohta otsima hakata. Ruletirattana tiirutav helikopteri-armaada ning kogu linna tuletõrjeautod aga suutsid tulele paari päevaga siiski piiri panna ning praeguseks võib teatud kohtades metsas ringi jalutades näha suhteliselt ebamaist pilti, kus lume sarnaselt maad kattev valge vaip moodustab terava kontrasti süsimustade puutüvedega....

43C oli ühtlasi ka minu jaoks absoluutne soojarekord, sellise ilmaga on tunne, et oled seinadeta saunas ning ventilaatorist puhuv õhk mitte ei jahuta, vaid kõrvetab. Kui kõige-kõigest rääkida, siis pean ära mainima ka lained, mille taolisi mul varem pole õnnestunud näha. Ühel õhtul rannas, pool tundi pärast järjekordset hai-hoiatust hakkas rahvas tagasi ookeani voorima ning kohalikke järgides läksime ka meie lainetesse hullama. Üle 2 tunni tundsin ennast taas väikese lapsena ning lahkudes olime kõik (mina, Liisa ja Kersti) marraskil ja lonkasime :) Aga no tõesti, sellist asja, et jalgupidi veel LIIVAL olles õnnestub pea ees enda poole tormavasse 2-meetrisesse lainevalli söösta ei saa ikka iga päev kogeda. Pure fun. Ja kes haide pärast muret tunnevad, siis ma ei usu, et haid väga body-surfingut harrastavad ning lainega otse randa panevad, olime 'relatively safe' :P

26. jaanuar on siin Austraalia päev ja keegi eriti tööd ei tee. Eestisse võiks ka ju ühe uue riigipüha juurde tekitada - 'Eesti päev' ei kõla üldse halvasti. Mul õnnestus end siiski tööle sebida, sest ühe päevaga sai teenida kahe tööpäeva raha pluss free lunch. Kuna Perthis Lottery West poolt korraldatud ilutulestik leidis aset juba 25ndat aastat järjest, siis otsustati majandussurutise kiuste 4 miljonit dollarit sõna otses mõttes õhku lasta. Hommikusele barjääride üles seadmisele ning ringi patrullimisele järgnes mõnusalt chill pärastlõuna-õhtu Kerttu ja Dave-iga, kellega kunagi sai koos Northern Territory-l pärliaustreid chipitud ja kes nüüd pärast pikki seiklusi Kagu-Aasias ning Broome-is (teine linnake, kust pärlifarmidesse rahvast lennutatakse) Perthi jõudsid. Ilutulestik oli võimas, sõnadesse on seda natuke raske panna, niiet olgu audiovisuaalne materjal teile abiks.

Terve päev oli taevalaotus täis erinevaid lennumasinaid ning õhtuks lubati ka osalist päikesevarjutust, kuid kuna pidasime seda reklaamitrikiks, siis jäi sel hetkel taevasse vaatamata. Oh well, maybe next time. Pärast 0,5h kesktnud paugutamist sai koos 360 000 teise ilutulestikku vaatama tulnud inimesega kodu poole jalutatud ning varakult magama mindud, et taas hommikul kl 4.50 ärgata. Tööinimese rõõmud.

Kerttu ja Dave-i siia saamise lugu väärib ka kajastamist, sest selline olukord on üsna haruldane, kus hommikul ärgates tüdruksõbrale helistades selgub, et viimane on peo käigus tekkinud tüli tõttu sinu magamise ajal näiteks Amsterdami lennanud. Just nii kaugel nagu Tallinn Amestradmist, on ka Broome Perthist ja just nii Kerttu mu ukse taha ilmuski - pohmakaga ning kurvana. Aga lõpp hea-kõik hea ning järgmine päev õnnestus mul juba neid mõlemaid enda juures majutada, sest Dave korjas maha jäänud kraami kokku ning põrutas oma tüdrukule järgi - the power of love :)

Koos nendega tegime ühe mõnusa daytripi Fremantle linnaossa, mis eristub Perthi kesklinnast selle poolest, et sinna on alles jäätud koloniaal-aja hooned ning on tunda ajaloohõngu (erinevalt Perthist, mis oleks justkui 60ndatel alles arenema hakanud). Seal on ka palju kohvikuid, restorane, ööklubisid, suur sadam, armas turg, kunstigaleriid ning üldse on sinna koondunud kogu Perthi 'kultuurikiht'.

Järgmine kokkusaamine nendega leiab aset Perthist 5h sõidu kagusel asuvas Albany-s, Lõunaookeani kaldal, kuhu Oliver, Madli ja ma ise järgmisel nädalal roadtripime. Parem oleks, kui mu truu Ford Laser sellele valule vastu peaks, sest müüsin ta hinge juba ära ühele indoneeslasele ja ei tahaks teda heast autost ilma jätta :) Sellest aga järgmistes lugudes.

Tööteemadele veel korraks tagasi pöördudes tahan uhkeldada faktiga, et lühikese perioodi jooksul jaanuarikuus olin ma tööl korraga nii riigiasutuses, erafirmas kui ka tegelesin eraettevõtlusega :P Selle tõestuseks on mul olemas isegi Australian Business Number, kuigi käibenumbrite või tegevusala avaldamine toob esile ilmselt nii mõnegi naerupurske. Eesti mõistes FIEna tegelesin ma rämpsposti laiali kandmisega ning pärast esimest tööõhtut selgus, et mu tunnitasuks kujunes 2.3 dollarit. Protsessi palehigis optimeerides annaks võibolla $10/h välja venitada, kuid ilmselgelt oli tegu orjapidamisega ning pärast seda viietunnist kogemust otsustasin antud lepingu lõpetada. Ei tea, kas 'rämps-postiljon' kõlaks CVs hästi...?

Täna oli mul viimane tööpäev restoranis, Kings Parkis on veel 2 päeva jäänud ning siis algab taas üks pikemat sorti puhkus. Can't wait.

Crash

2009-02-03T13:12:00.005+02:00

Juba nädalaid käis mul teatud hetkel peast läbi üks mõte - 'Millal üks neist hunnikusse paneb?!?'. Põhjuseks olid situatsioonid, kus räägid näiteks sõbraga oma korteris rahulikult juttu ning pead selle katkestama seetõttu, et majast spurdib mööda METSIKU lärmi saatel mõni hull mootorrattur või rullnokk valjult pläriseva sumpsiga karistet autoga.

Ja ega ma sulge poleks muidu kätte võtnud, kui ma oma (retoorilisele) küsimusele vastust poleks saanud. Vastus on üleeile. Olin mina rahulikult kodus, sõbraga juttu küll ei ajanud, aga mõtlesin siiski tähtsaid mõtteid, ning järsku kuulen kiirelt läheneva bike-i kõrgesageduslikku pininat. Vaevalt jõuan oma peast taas selle mõtte läbi kerida, kui hetk hiljem kostub tänavalt actionfilmilik kolin ning loetud sekundid hiljem on kuulda ka inimkarjeid.

Haiglane uudishimu ajas mind samuti tänavale, aga õnneks (osalistele loomulikult, kuid ega actionfilmid ju muidu kassat ei teeks, kui rahvas verd nähaei tahaks) ei olnud pilt üldse nii hull, kui oodata oleks võinud. Kõnnitee ääres vedeles maas üsna kurva väljanägemisega tibukollane bike, millest parasjagu elumahlad välja voolasid. Selle ümber lonkas juht, kes kandis lühikesi rõivaid ja kiivrit ning jooksis mõnest kohast verd. Veidi eemal aga seisis kaasreisijast poisiklutt, kellel polnud isegi kiivrit ja ülakeha kattis vaid õhkõrn maika, kuid riietest katmata kehaosade küljest oli ta naha suures osas asfaldile jätnud.

Muidu idüllilise suburbi atmosfääris oli tunda ärevat elevust, tänavanurk otse mu rõdu all oli täitunud sumiseva rahvamassiga ning iga teine kodanik rippus telefoni otsas, valitud numbriks tõenäoliselt 000 (jah, ära arvasite - selline ongi kohalik hädaabi number). Äsja avarii läbielanud poiste kohta olid need sellid üsna väledad ning tegid longates sündmuspaigalt vehkat. Inimesed jäid neile hämmeldunud pilkudega järele vaatama ning kuskilt hakkas kostuma jutukõminat, et ju oli ratas varastatud. Kui 5 minuti pärast 'nahatu' poiss tagasi jooksis ning lapiga maas lebavat mootorratast pühkima hakkas, oli pilt suhteliselt selge - poisid on telekat vaadanud ja ühtteist ka kõrva taha pannud.

Põgenemiskatse nr 2 ilmselt nii edukaks enam ei osutunud, sest üks agar kodanik minu majast otsustas teda oma autoga jälitama minna. Äsja avarii läbi elanud noorukil polnud just palju eeliseid tema ees... Umbes siis sai mul kurvalt norutava tsikli ja pea-laiali inimestekarja vahtimisest küllalt ning pöördusin tagasi oma avarasse, mööbliga sisustatud "sauna" tagasi. Kahju ainult, et seda sauna kuidagi välja ei õnnestunud lülitada, sest pika peale muutub 35C ja 90% õhuniiskus VÄGA väsitavaks. Peaks endale koju taolise külmkambri muretsema, nagu tööjuures restos on. Viimase vahetuse ajal õnnestus seal ca 40 minutit kohvikaste sorteerides veeta, külmunud varbad suutsid mind hetkeks peaaegu Eestissegi tuua - kuni ma taas 40C kööki astusin :)

Sel õhtul oli veel pikalt õuest politseiraadio kraginat kuulda ning sireenide sähvimine tõi tuppa huvitava hõnguga 'romantilist' valgust. Kas noored pätid ka kätte saadi, ma ei tea. Kas näpujälgede pühkimine oli piisavalt põhjalk, ma samuti ei tea. Teistele kihutajatele see ka vaevalt mingiks õpetavaks näiteks kujuneb, ainult lähedalasuvate majade elanikud said vist mingit perverse rahulduse osaliseks, sest nende rahu rikkujad said karistatud! Nüüd loo moraal: kallid lugejad, ärge varastage motikaid! Ja kui siiski varastate, sõitke ettevaatlikult ;)

Aastavahetus

2009-01-31T08:49:00.002+02:00

Tean, olen laisk olnud. Aga hea on ju see, et sissekanne uue aasta 'pidustuste' kohta ei ilmu mitte veebruaris, vaid ikka jaanuaris! Aga mis siis toimus?

Kui siiani on kõik vana aasta ärasaatmised möödunud trallitades, tantsides ja/või baarist jooke tellides, siis oli viimane aeg midagi uut proovida - näiteks ise inimesi teenindada. Juba 31. detsembri hommik algas rahateemadega ning seda üldse mitte halvemuse poole. Nimelt sain kõne, mis teatas, et mul on olemas uus töökoht Perthi Botaanikaaias ning algab see täpselt pärast haigla aednikutöö lõppemist - olen vist oma niši siin leidnud :)

Inertsist kantuna otsustasin enne pittu minekut veel läbi käia ühest kodu lähedal asuvast restost, kus nädal tagasi proovipäeval käisin ning millest vahepeal kippu ega kõppu kuulda polnud. Kell oli umbes 4, kui läbi paksu, kuumust täis õhu lõõtsutades üle Just - Tapas, Wine and Espresso Bar nime kandva toitlustusasutuse lävepaku astusin. Baaripukil istus omanik ise ning mind märgates hõikas juba kaugelt "Hey Priit, do you wanna work tonight?". Ma vastu, et "Sure, why not! What time do I have to be here? And what's the pay?". Ja nii saigi mu kuuendaks ametiks siin mandril kelneri oma.

Täismaja, rahvusvaheline pidupäev ning esimene tööõhtu on üsna huvitav kombinatsioon, vürtsi lisas veel tõsiasi, et ärganud olin sel päeval juba enne kl 5 hommikul ja seljataga tööpäev haiglas. Lisa siia 7h pidevat jooksmist ning söömata olekut ja ütleme nii, et kaks pokaali šampanjat võib imet teha :P Imekombel möödus õhtu suuremate apsudeta, ära ei lõhkunud isegi ühtegi nõud ning ka klientide süled jäid lendavast toidust puutumata.

Koht ise on stiilne ja kutsuv. Piisavalt väike, et intiimsuse hõngu tunda oleks, piisavalt suur, et klaustrofoobiat ei tekiks. Latiino-jazzi rütmid, keelt limpsama panevad hõrgutised, võrratu veinivalik, super kohvi ja elav tuli 'külmade' talveõhtute tarvis teevad sellest koha, mida tahaks nautida lautaga istudes, mitte toitu serveerides. Ja varsti võibki see ainus variant olla, sest just äsja (kuu aega pärast tööle asumist) oma järgmise vahetuse aega uurides vihjas ülemus, et võibolla peaks ma endale uut tööd otsima hakkama. Põhjuseks ikka see sama trendisõna, mis kõlab viimasel ajal meedias sagedamini kui reklaam - majanduslangus. Oh well, tuleb siis lihtsalt mõni edukam restoran töökohaks valida!

Mingi hetk kella vaadates selgus, et peagi on käes see moment, kus 2008 aasta kalendri võib prügikasti visata. Ilutulestiku nägemiseks oleks tulnud mõned miilid eemale sõita, nii et ka see 'kohustuslik' osa aastavahetusest möödus samuti teistmoodi - projektori abiga suurelt ekraanilt Sydneys 2h tagasi toimunud paugutamist jälgides ning ülemuse avatud 550-dollarilist PÄRIS ŠAMPUST rüübates. Merle võibolla veel mäletab, kui ma mojitot rummiga jääteeks kutsusin. Sama joont jätkates võiks öelda, et see Henriot' šampa maitses nagu sinihallitusjuustuga segatud vahuvein :) Aga ta oli juba vana ka - üle 14 aasta joomist oodanud. Ning ärge must valesti aru saage, ma armastan hallitusjuustu!

Pärast tööd bossi ja kahe töökaaslasega laua ääres istudes ja erinevaid häid ning väga häid veine degusteerides selgus nii mõndagi üllatavat. Näiteks tuli välja, et needsamad 2 töökaaslast elavad samas majas (aga loomulikult teises korteris), kus minagi! Las ma tuletan teile meelde, et Perthis elab rohkem inimesi, kui terves Eestis kokku ja juhtus nii, et 2 inimest on nüüd samal ajal nii mu töö- kui ka majakaaslasteks. Teiseks poleks ma kunagi arvanud, et mu IT taust toob mulle töö restoranis. Aga lõplik "You're hired!" lause kõlas mu bossi suust just selle peale, kui ta sai teada, et ma olen backpackeriks maskeerunud 'patsiga poiss' ja võin teda arvutiasjuski aidata :P

15 tundi tööd, näpuotsaga lõbu, SMS-sessioonid sõpradega ning kell oligi umbes nii palju, nagu oleks ühelt korralikult peolt tagasi tulnud (ja ega tunnegi palju sellest ei erinenud). Järgmine päev igal juhul enne kl 4 üles ei saanud, aga mõnikord on ka sellised päevad väga nauditavad, kus midagi korda ei saada :) Eriti siis, kui tegu on 1. jaanuariga ja rõdul istudes, värskete maasikatega jäätist süües ning raamatut lugedes ei pea elus püsimiseks kasukat kandma ega kuuma teed rüüpama.

PS! Kuna teemaks on aastate vahetumine, siis järgnev ei ole üldse kontekstiväline: "Kallis väikevend! Pühendan selle osa oma reisipäevikust sulle ning soovin õnne, palju häid sündmusi ja jaksu edasi rühkida su järjekordse sünnipäeva puhul! Ära heitu, et vanaks hakkad jääma, ma olen vanem ;) Ja nagu Benjamin Button ütles: "Old age is not a bad thing"". Digitaalne lilleõis ka:

Üks väike daytrip

2009-01-18T13:17:00.003+02:00

Kunagi eelmisel aastal oli kätte jõudmas järjekordne nädalavahetus ning otsus väike daytripp teha ei tulnud kuigi raskelt - auto oli olemas, ilm oli suurepärane, kaaslased Liisa ja Kersti olid samuti õhinas ning ei olnud veel ka kolme töökohta, et ajanappuse pärast muret tunda :P

Alustasime autost väljumistega Kalamunda nimelises linnakeses Perthi Mägedes, kust lugemismaterjali kohaselt pidavat avanema suurepärased vaated Perthile. Vaateid me ei leidnud, küll aga leidsime ühe lahke naisterahva, kes pakkus välja, et ta võib 500m eemal olevasse turismiinfo punkti helistada ning uurida, kas nad ikka laupäevasel päeval lahti on. Keeldusime viisakalt, võtsime jalad selga ning asusime mäest üles astuma. Oleks ikka pidanud laskma helistada, sest Kalamunda infopunkti töötajate jaoks oli laupäev samuti puhkepäev :)

Järgmiseks jõudsime sellise suurepärase ehitise juurde nagu seda on Mundaring Weir (Mundaringi Pais). Muljetavaldav polnud see mitte ainult oma nime, vaid ka otstarbe (ning ulatuse) tõttu - selle tammi juurest algab Kuldse Toru (Golden Pipeline) nime kandev rajatis, mis varustab veega keset Lääne Austraalia kõrbe kullaväljade vahele rajatud linnakesi. 600 km kaugusel. See on nagu Tallinnast Vilniusesse, eksole. Väidetavalt on tegu maailma pikima veesüsteemiga ja ma üldse ei imestaks, kui see tõsi oleks. A mitte ainult sellepärast ei kirjuta ma antud kohast, ega ka mitte kurva tunde tõttu, mida tekitas mus teisele poole tammi vaadates kuiva jõesängi nägemine. Tahtsin teiega lihtsalt jagada tragikoomilist tõika, et antud projekti autor, geniaalne Austraalia insener C. Y. O'Connor, sooritas rahva umbusu ja avaliku hurjutamise tõttu aastake enne projekti edukat lõppu enesetapu. Aga toru on töös siiamaani.. Lihtsalt tulevad mõttesse eestlased, umbusk ja mitmed suured eesseisvad projektid Eestis, nagu tuumajaam, Saaremaa püsiühendus, Soome tunnel jne :)

Täitsa kuivaks on imetud...

Päike oli palavaks muutunud ja me arvasime, et on õige aeg üks jalutuskäik rahvuspargis ette võtta. Olen Austraalias sadu kilomeetreid matkaradasid kulutanud ja väga erinevaid rahvusparke näinud, kuid sissepääsu eest raha kasseeriva rahvuspargi nägemiseks pidin Western Australiasse tulema. Ja selliseid parke on siin hulgim, teist kohtasime juba samal õhtupoolikul... Jalutamine hääletati sellise avastuse peale ühiselt maha, uus plaan oli veini jooma hakata :) Loomulikult ei tahtnud me ka selle eest maksta, mistõttu tuli külastada mõnda lähedalasuvatest veinikodadest. Esimest silti silmates, keerasin teelt kõrvale ning pärast 6km lookleva mägitee läbimist (ei, mitte keset rohelisi välju ja kirjusid lehmasid, vaid tihedalt teineteise kõrval asuvaid eramaju) jõudsimegi pärale.

Algus polnud paljutõotav, meiega tegelema pidanud kutt sebis pidevalt teiste inimestega ja pool aega oli üldse kadunud. Maitsesime siis välja pandud leiba erinevate oliiviõlide ja dippidega ning ootasime kurva näoga leti taga, kuni kõik teised olid kadunud. Viimaks täitusid meiegi klaasid veiniga ning peale jutulõnga lahtikerimist muutus ka leti taga olev noormees lahkemaks. Pärast pooletunnist lõbusat vestlust, ohtrat degusteermist ning fakti, et me olime esimesed eestlased, keda ta elus nägi, juhtus midagi üsna ootamatut (kuid vist üsna aussie-likku) - ta küsis meilt, mis vein meile kõige rohkem meeldis ja meie vastuse peale kookis ta sama veini külmikust välja ning kinkis selle 'austraalia rahva hea tahte märgiks eesti rahvale' :P

First wine, then wild

Austraaliaga rahu sobitatud, veeresime autoga allamäge, ookeani poole, et sooritada viimane katse bushwalking-us. Nagu juba enne mainitud, õnnestus meil sama päeva jooksul teisegi tasulisse rahvusparki jõuda, mis lõi mind sedavõrd pahviks, et peale üksikul rannal peesitamise ja ookeanilainetes mõttelagedalt karglemise ei suutnud ma enam midagi teha. Mis polnud ka paha. Aga tulevikus ma ilmselt WA rahvusparkidesse oma matkakihku rahuldama enam väga ei kipu...

Kuna nüüdseks on mul alles ainult 2 töökohta, siis varsti võib siit ehk taas midagi uut leida. Lugemiseni!

Jõulusissekanne

2009-01-01T14:41:00.005+02:00

Enne, kui pihta hakkan, pean täpsustuseks/selgituseks/vabanduseks ütlema, et selle kirjatükiga tegin tegelikult algust juba nädal tagasi, ma ei ole hulluks läinud ja ei kirjuta Uue Aasta puhul jõuludest. Lihtsalt lõpp oli vaja valmis vormida ;) Pealkirjakohane tekst algab järgmisest lõigust.

Ma ei saanud ju meie ühiskonna ühe tähtsaima püha puhul omaette juttu kirjutamata jätta. Mis siis, et siinpool ekvaatorit on tegu pigem Jaanipäeva-laadse pühaga ja jõulutunnet üldse ei ole. Äsja hakkas astronoomiline suvi, oli ära pööripäev ning ilmateate sõnul on Jõuluvana asemel Perthi poole teel hoopis halastamatu kuumus. Sydneyga võrreldes ei ole siin ka jõulukaunistustega väga vaeva nähtud, isegi sealseid neegerpäkapikke pole silma hakanud. Olen tähele pannud ainult kahte suurt kuuske ning kulda-karda, mida kaubamajad on täis topitud. Paljud ärid peavad Venemaaga sarnaseid (joogi)pühi, mil uksed suletakse 23. detsember ning avatakse jaanuari teise nädala kandis. Aga muidu käivad inimesed ringi lühikeste riietega, chillivad rannas ja ootavad vabu päevi, et saaks viimaks ometi valmisvarutud alkopudelitelt korgid maha keerata ning grillid tulele panna. Tundub, et aussied ise on ka aru saanud, et suvel ei maksa jõulu väga peale suruda ja nii oli sel aastal üsna palju kuulda propagandat asendamaks sõna 'Christmas' sõnaga 'Holidays'. Minu arust täitsa hea mõte.

Kuigi jäin ilma oma Eesti tööandja poolt korraldatud väga lahedast jõulupeost, toimus kompensatsiooniks Kuninglikus Haiglas pidusid koguni 2. Esimene neist oli suuremat sorti kogunemine tervele osakonnale. Asukoht oli üsna vastav väljas valitsenud 35C kuumusele - basseini ääres. Mis neil läbi mõtlemata jäi, oli pisiasi, et 'pidu' toimus tööpäeva keskel ja enamus inimesi pidi pärast veel tööd tegema (aednikud loomulikult mängisid nooli, sest liiga palav oli). Seega keegi ujuma ei läinud ega purjus peaga basseini ei kukkunud. Niiet seda võis pidada pigem paaritunniseks pausiks tasuta vorsti, saia ja salatiga kohaliku süldibändi saatel. Ja ega keegi sellises palavuses kauem vastu polekski pidanud...

Teine pidu ei vastanud samuti päris klassikalise peo mõistele, sest algas see hommikul kl 10 paiku, kuid vähemalt oli õhkkond vabam ning cool-im (sõna otseses mõttes). Tegu siis aednike nn erapeoga, milleks võetakse omavoliliselt vaba päev ning pannakse heasse kasutusse aasta jooksul noolte mängimisest ühiskassasse kogunenud dollarid. Õlu ja siider voolas ojadena (mina olin loomulikult autoga tööl) ning söömata ei jäänud ka hiiglaslik jõulu-seapraad. Hindasime vist oma võimeid veidi üle, sest lisaks 3-kilosele seatükile oli meil veel suur kanarull, vihased veisefileed, seened, sibulad jpm. Tegelikkuses seast me kaugemale ei jõudnud. Keegi sai vähemalt hea kõhutäie kodus... Mind endiselt huvitab, et kas upper level management teab kogu sellest värgist, mis aednike kuuris toimub ja lihtsalt ei hooli ning pigistab silma kinni või on nad täiesti ära petetud. Government work :)

See siga vajas masin-nuga

Kui Eestis on põhirõhk pühade ajal jõuluõhtu söömaajal, mil pere koguneb ühise laua taha, vitsutatakse head-paremat, juuakse hõõgveini ja porterit ning külas käib ka jõulutaat, siis Austraaliamaal toimub kogu värk 25ndal detsembril ehk Jõulupäeval. Tehakse mehine grill-hommikusöök, juuakse külma õlut, ollakse kodus (sest kuskile pole minna - kõik on kinni) ning avatakse pakke. Et kohalikest erineda, pidasime meie jõule siiski 24nda õhtul. Siin on 24. endiselt tööpäev, kuid nagu enne mainitud, ei soostunud aednike tiim sel päeval tööd tegema. Kui sealt grillilt minema sain, võtsin kodus kiire külma dušši ning jätkasime pühasid Liisa ja Kerstiga rannas.

Neiud olid ettenägelikult lennukist punast värvi tekid pihta pannud, mis nüüd täitsid edukalt jõuluteemalise piknikulina eesmärki. Üks lohakas (ja ebaharilikult suure peaga) päkapikk oli öise külaskäigu ajal oma mütsi minu juurde unustanud, nii sai ka see ühes võetud - istus täitsa hästi inimestelegi pähe. Kuigi lumest võib siin ainult und näha, olid meil siiski valged jõulud - liiv on Perthi lähedases India Ookeanis just seda tooni. Ei sadanud teist küll taevast alla, aga tuul suutis küllalt autentse fiilingu tekitada ning kui pea luidete vahelt välja pista, olid suu ja silmad liiva täis, toidust rääkimata. Verivorst ja hapukapsas oleks ilmselt kuumuse tõttu autos halvaks läinud, kuid õnneks ei olegi siin selliseid tooteid saadaval ja nii jäi see mure üldse ära. Sõime hoopis puuvilju ja küpsiseid-porgandeid tüdrukute enda retsepti järgi valmistatud dipikastmega ning nautisime merekohinat.

Õhtul kutsusid sõbrad hostelipäevilt meid endale külla, hostelisse jõudes oli pidu täies hoos ja iirlased ning itaallased olid millegipärast eriti lõbusas tujus. Nende saladusele ei olnud raske jälile saada ja peagi tegime ka meie sama tegevusega algust, mis neid järgmisele tasandile oli viinud. Kui Eestis mulle ei tuleks vist pähegi mõtet minna jõuluõhtul baari, siis siin tundus see päris hea mõttena. Seadsime sammud Mustangi (pubi ja ööklubi ristand, nagu ikka Austraalias) poole; James (sõber UKst) kui hosteli manager oli enda valdusse saanud voucheri tasuta drinkidega, mida nüüd oma seltskonnale lahkelt jagas. Liigutasime end siis mõnda aega uute ja mitte nii uute tantsurütmide saatel, kaaslasteks ohtralt punaste tutimütsidega isikuid, ja kui kõigil küllalt sai, võtsime suuna kodu poole, et teha midagi jõuluõhtule tõeliselt kohustuslikku - rääkida perega juttu.

Skype ja operaator Three mobile broadband - tänan teid mõlemat sügava kummardusega, sest aitasite teoks teha ülikvaliteetse ja südantsoojendava videokõne, mille sarnast pole ma varem oma elus kogenud. Kogu pere oli koos, igaüks askeldas veel viimaseid toimetusi, rääkisime kõigiga kõigest ja kõigist ning korraks tuli isegi kerge jõulutunne peale. Kui Eestis part ahjust välja võeti, taheti laptop tühja koha äärde laua äärde paigutada ja 'ühiselt' pidusööki nautima hakata. See oli märgiks, et aeg on lõpetada, sest taoline vaatepilt oleks ka mul mahlad käima pannud, kuid kl 4 öösel ei ole ikka päris õige aeg liha kahe suupoolega kõhtu ajama hakata. Sellegi poolest sai pandud mõnus punkt mu 23h kestnud päevale ja järgmisel päeval ei avanud ma silmi enne kella kolme pärastlõunal - väga lõõgastav pühade algus.

25ndal toimus mu uuele kodule lähedal asuvas jõeäärses pargis ka kohalike (no kui kohalik ikka üks backpacker on...) eestlaste kokkusaamine, kust minagi hetkeks läbi põikasin. Eelmisel õhtul, kui enne randa minekut neiusid nende hosteli ees ootasin, kõndis must mööda üks noormes. Nagu siin kombes, noogutasime teineteisele tervituseks, mina jätkasin mingi seinatahvli uudistamist ning tema oma teekonda. Ei möödunud tosinat sekunditki, kui tüüp oli tagasi ja küsis mult kavala näoga, et 'Sorry, are you an Estonian by any chance?'. Nii hea nina siis osadel kaasmaalastel :) Markus oli ka murumängudel kohal ning hoidis eestlaste lippu endiselt kõrgel - eestlased kui austraalia laste sõbrad, kes ennastsalgavalt noorte eest alkoholi hävitavad. Kaldun suts soosse teemaga, tegelikult tahtsin öelda, et ikka uskumatult palju on siin oma riigi rahvast. Juba kogunemisel näitas oma nägu üle 30 kodaniku ja kes teab palju neid veel ümbruskonna padrikus luusimas on/oli. Igatahes - kes eesti keelt harjutada tahab, see ei pea mitte ainult omaette pobisema.

Olid väga teistsugused jõulud. Kogu selle kogemuse võtab hästi kokku ühe sõbra pühadetervituses sisaldunud tarkusetera: "Variety is the spice of life". Rohkem sõnu pole vaja :)

Aednikukarjäär Perthis

2008-12-27T19:14:00.003+02:00

Pealkiri ei ole absoluutselt eksitav, pean tõepoolest aedniku ametit ning isegi kutsekoolis ei tulnud selleks käia. Eestis ma poleks selle elukutse peale vist kunagi mõelnud, aga samas ei plaaninud ma ju ka pärlifarmis ega sukeldumislaeval tööd teha ega viinamarju ning ube korjata. Nii et selles mõttes läheb kõik endiselt nii, nagu algusest peale plaanis oli - plaanimatult.

Töö leidsin Perthis nädalaga, ei pidanud isegi rohkem kui sadakond kõnet tegema ja poolsada avaldust esitama. Või noh, tegelikult oleks piisanud lihtsalt õigel ajal õigest uksest sisse astumisest... Igatahes on alguses 4-päevalisest otsast kujunenud 4-nädalane töö, jõuluks on liha laual ning äkki aitab see kogemus ka järgmist tööd leida. Töökoht Royal Perth Hospital jätab ju CVs väga usaldusväärse mulje.

Austraalia päike on küll karm, aga kõige raskem selle töö juures on tegelikult töökaaslastega sammu pidamine. Nimelt hakkab hommik seal seltskonnas pihta väikse savuga, mõne aja pärast jätkub päev väga intensiivse noolemänguturniiriga (esimesel päeval tulin koju valusate näppudega, aga mitte tööst) ning kl 12 paiku korgitakse lahti esimesed siidrid. Ja nii iga päev. Äsja 4-kuuliselt puhkuselt naasnud kodanikule väga kurnav režiim, seega lasen neil oma teed minna. Aga muidu ma üldse ei kurda valitsuse heaks töötamise üle.

Päevad on laias laastus möödunud värskelt lõigatud muru lõhna nautides (mis on segunenud murutraktori poolt põletatud kütusejääkidega), roosipeenarde rohimisel kevadisi lilleõisi vaadeldes (ja okkaid käevarrest eemaldades), efektiivset turba laotamist õppides ning vabal ajal järgmist tööd otsides. Igavasse töörutiini selline situatsioon päris laskuda ei lase, kui ei tea, kas järgmine nädal ka tööd on. Annab mulle ehk mingi maigu suhu väikeettevõtlusest majanduslanguse ajal. Või siis lihtsalt uue moto - vasta iga päev minimaalselt viiele tööpakkumisele! Vähemalt saab tööl alati korraliku naerudoosi kätte - kujuta ette 40ndates tüüpe (kellest üks on umbes poolemeetrise patsiga - ma ei valeta), kes on kõik aastaid pidevalt erinevate ainete mõju all olnud ning kellele on antud ka keskmisest rohkem huumorisoont. Igav ei hakka.

Aga kogu see suur tööotsimine on olnud üsna küsitava eduga. Tõestus nr 1 - leppisin ühe restoomanikuga kokku, et aitan tal laupäeva õhtul nõusid pesta, tasuna olin nõus isegi miinimumpalgast madalama rahaga, lootes pärast tööd vähemalt ühe restoeine kõhtu ajada. Ilmun siis kokkulepitud ajal kohale ja mis ma näen - restos on kokku umbes 3 inimest ning omanik laiutab käsi - olevat ESIMENE taoline laupäevaõhtu tema karjääri jooksul. Soovis mulle head vana aasta lõppu ja viskas mind välja. Tõestus nr 2 - väljavisatuna kõnealusest restoranist, käisin läbi kõrvalolevast tapas-restaurantist ning sain järgmiseks päevaks kutse tulla proovipäevale. Ettekandjatöö on ikka kuradima raske! Näedsa, kui poleks ise ära proovinud, ei oskaks ka pingutust hinnata. Igatahes nädal on möödas ning tagasi helistatud mulle pole. Pakkusin tõenäoliselt lihtsalt tasuta tööjõudu :) Tõestus nr 3 - helistasin töökuulutusele, leppisime kokku, et hakkan järgmine päev infokataloogide kulleriks, juhul kui registreerin end eraettevõtjaks. Pool tundi internetis Next vajutamist ning oligi mul oma Australian Business Number käes. Aga mida enam polnud, oli kokku lepitud töö. Selle eest saan end tähtsana tunda, sest iga päev on postkastis uus kiri valitsuselt, kes saadab järjepidevalt mingit sodi selle ABNiga seoses. Näited ebaõnnestumiste kohta on veel, aga säästan sind lihtsalt sama järelduseni viivate lugude lugemisest...

Nädalavahetustel olen siiski aja maha võtnud ja mõned kohalikud rannad üle vaadanud. Oma meeldivaks üllatuseks tundub ookean siin sinisem ning liiv valgem kui idarannikul, Vaikse Ookeani ääres. Eriti mõnus oli lainetes loksuda selle kevade kõige soojemal päeval, kui temperatuur varjus küündis 38 kraadini. Aga üldiselt olevat viimaste aastate kõige külmemad november-detsember siin, päeval on sooja nii 28C ümber ja vihmagi on palju olnud. See aga ei ole hea uudis backpackeritele, kes pole nädalaid linnas tööd leidnud (hostelis oli selliseid hulgim) ja loodavad outback-i puuvilju korjama minna - midagi ei ole korjata! Linnavurlele, nagu ma ise, on aga sellised ilmastikuolud vägagi mokkamööda. Ainult laine võiks siin suvel suurem olla, saaks veidi oma surfi-skilli veel täiendada.

Detsembri alguseks olin teel olnud juba üle 300 öö (ning päeva), mis põhimõtteliselt võrdus ka hotellides, hostelites, telkides, autodes, laevades, külas, lennujaamades ja mujal juhuslikes kohtades veedetud ööde arvuga. Perthi jõudes tundsin, et nüüd aitab ja panin kuulutuse üles, et otsin tuba. Kaua ootama ei pidanud, umbes 3 h pärast helistas mulle Lõuna-Aafrika päritolu Jeanine ning nüüd ma siis jagangi korterit tema ning ühe teise neiuga, kes juhuslikult on samuti Aafrikast - Zimbabwest (jah, sellest samast riigist, kus infaltsioon on 250 miljonit protsenti). Kuigi kumbki neist pole Aafrika põlisrahva hulgast (loe: mitte must), on siiski põnev kuulata nende huvitavaid lugusid ning ega mul varem polnudki tuttavaid sellelt kontinendilt. Jälle üks põhjus juures tulevikus Aafrikasse reisida.

Aga NII HEA TUNNE on jälle OMA KODU omada. Ei pea kogu aeg seljakotis kõike hoidma, hommikul enne tööle minemist ei ole köök suletud, keset ööd ei pane keegi tuld põlema ja ei ürita tuigerdades sinu voodisse ronida, pühapäeva hommikul ei leia WCst mingeid ebameeldivaid üllatusi eest (kui just eelmine õhtu väga käest ära ei läinud) jne jne. Pluss korter ise on ka väga viis - 4 meetri kõrgused laed, rõdu, bassein, king size bed, suur vannituba, ülihästi varustatud köök, internet, kesklinna lähedal ja mõnus roheline ümbrus. Linnaosa nimi on Como, aga ilmselt päris nii maaliline siin ikka pole, kui Itaalias Como järve ääres (ja järve asemel on lähedal hoopis jõgi). Kohalikud räägivad, et suvel on teinekord mitu nädalat jutti 40C väljas, sel ajal on ilmselt mu pleisi kõige väärtuslikum osa hoovis asuv bassein. Esimene tutvus selle märja kohaga toimus ühe väikse soolaleivapeo käigus, mil üks ülemeelik belglane mind koos riietega sinna sisse heitis. Aga ega teisedki kuivaks jäänud ;)

Korteris elamine toob meid aga järgmise küllalt olulise muutuseni mu elukorralduses. Kuna pean haiglasse end kl 6 hommikul 'sisse kirjutama' (selleks on suur ja vanaaegne raamat, kiipkaardid on kauge tulevik) ja Comost sinna selliseks kellaajaks jõuab ainult kas taksoga või eelmisel õhtul jala tulema hakates, siis oli kiiresti tarvis oma transport muretseda. Samal päeval helistasin ühele iirlasele, käisin proovisõidul ning öö hakuks oligi tehing sooritatud - minu käsutada on nüüd tibukollane '87 Ford Laser hüüdnimega "The Sunshine". Kiirust kogub ta vaevaliselt, kiiresti ei sõida (või kui sõidab, siis jubeda mürinaga) ja naisi ligi ei meelita, aga vähemalt on janune ning kogu valgussüsteem väreleb väga lõbusalt. Nüüd tuleb veel kunagi Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas auto osta (Antarktikas läheb veidi raskeks) ning võibki iga kontinendi checklisti "Own a car here" juurde linnukese teha...

Autoga on aga sellised lood, et sellel on teatavasti uksed ning kui tegu pole just kabrioletiga, siis on nende taha lukustatud auto, korteri ja auto varuvõtmete kättesaamine üsna raskendatud protsess. Eriti tobe on veel lugu siis, kui autos on ka su sõbra pagas, kes peab 5h pärast Eesti lennuki peale minema. Just nii juhtuski, kui olin kokku saamas Jannoga tema viimasel päeval Austraalias. Ettenägelik nagu ma olen, olin ma siiski koju paigutanud ka kolmanda autovõtme, auto parkisin alkopoe ette kõigest 2,5 km kaugusel korterist ning aja valisin sellise, et Tasmina (Zimbabwe neiu) oli kenasti kodus. Seega kõik laabus stressivaba jalutuskäiguga; ja teineteise viimase paari kuu tegemistest võis muljetada ju ka kõndides. Peab tunnistama, et Janno ajas mind veidi kadedaks küll, et jõuludeks koju lendas ja mu kontole lisandus kindlasti paar grammi koduigatsust juurde. Aga vähemalt alustasime reisi koos ning mõnes mõttes ka lõpetasime selle koos (selle hetkeni, kuni ma lennujaamast tagasi linna poole sõitma hakkasin).

Kui üks sõber Austraaliast lahkub, siis saab ta kohe asendatud teisega. Kolm päeva pärast Janno naasmist Eestisse jõudis siia mu hea sõber Liisa, võttes endaga ühes ka oma sõbranna Kersti. Neist aga veidi pikemalt järgmistes lugudes. Üsna kummaline on hoopis see, et viimasel ajal olen päris palju rääkinud sõpradega MSNis ja pean üle päeva kuulma uudiseid sellest, kuidas keegi jälle välismaale seiklema/õppima/töötama läheb. Korraks tekkis juba hirm, et minu tagasi jõudes olen täiesti sõpradeta! Aga tegelikult on see tore, sellised kogemused teevad ainult head ja kunagi jõuavad kõik taas Eestisse, tuues endaga kaasa nii mõnegi uue ja huvitava idee. Good luck to all of you!

Ja jutu lõpetan selleks korraks humoorika väljavõttega mu blogi külastatavuse statistikast - tuleb välja, et minu reisilugudeni on võimalik jõuda ka fraasi "visa requirements for estonia for pakistani nationals" googeldades :) See vaene Eestisse emigreeruda sooviv Pakistani kodanik langes küll suure pettumuse osaliseks, sest antud teemal ma kahjuks veel sõna võtnud ei ole. Võibolla siis tulevikus.

Kas sellist lennujaama me siis tahtsimegi?!

2008-12-04T07:13:00.003+02:00

Kirjutan seda jutukest kohas, kus pole kuigi tõenäone oma ööd mööda saata - Sydney lennujaama EES. Lennujaamades olen ennegi ööbinud, aga kunagi pole mind sealt veel välja visatud. Põhjuseks ei olnud minu normidele mittevastav käitumine ega mu jope sinine värv, põhjus oli hoopis palju proosalisem (ning aussie-lik) - lennujaam pandi kinni. Töötajad on ka inimesed ning backpacker võib vabalt öö õues metallpingil mööda saata. Olgu Allah õnnistatud, et ma seda reisi talvel ette ei võtnud.

Inimtühi, peagi aeti ka fotograaf välja

Et miks ma siin olen? Ühes peatükis sai lubatud, et kui tööagentuurid mind suurkorporatsioonide (IT-osakondade) orjussesse müüa ei suuda, siis pagen venelaste pealetungi kartva eestlase kombel ära läände. Lunastasin siis pühapäeval pileti Perthi ja ei pidanud paljuks 6h enne lennu väljumist end siin sisse sättida. Nüüd on vähemalt millest kirjutada. Kui ma juba pliiatsi välja võtsin, siis pajatan mõnest pikantsest sündmusest veel.

Eelmine nädal möödus suuresti intervjuude hirmus ning ei puudunud palju, et ma selleks otstarbeks Melbourne-i oleks lennanud. Kuna tegu oli lihtlabase agentuuri screeningu-intervjuuga, siis Michael (Talitha mees) veenis mind ümber mõtlema ning pidin tühistama juba organiseeritud majutusegi. Temal ei olevat ükski sellistest sündmustest reaalse töökohani viinud, kaine mõtisklemine ka mõnede teiste nüansside üle nihutas lõpuks kaalukausi mitte-lendamise kasuks. Jäin siis uudiseid Gold Coastilt või Tasmaaniast ootama, kuid nagu mu jutu algusest järeldada võib, siis ka nendest niidiotsadest midagi head ei sündinud.

No hüva, kuna mulle on backpacker suurelt otsa ette kirjutatud, siis oli aeg saatusega leppida ning alustada lihtsamat sorti töö otsimisega. Millega jõuame välja reaalse intervjuu hirmuni. Lubasin reedel kl 15.30 platsis olla, kuigi mul päris täpselt ettekujutus puudus, et mis tööle ma kandideerin. Lubati ainult suuri rahamägesid marketingi vallas ning korraliku kodanikuna ei tahtnud ma sel puhul intervjueerija ette päris T-särgis ilmuda. Pool päeva raisatud ning mul puudus endiselt hea hinna-sobivuse suhtega triiksärk. Aga viimasel hetkel käis peast välgatus läbi ning soetasin koheselt $80 maksva viisaka, kuid raskesti hooldatava (loe: seljakotti mitte sobituva) riideeseme.

WCs kiirelt silt küljest ära, särk selga ja padavai teise linna otsa ajama. Kuna eemaldusin (paberil) kaardistatud territooriumilt, siis keerasin ühel ristmikul loomulikult vales suunas. Intervjuu alguseni loetud minutid, kiirelt telefon Google Maps-iga taskust välja, kurss tagasi õiges suunas ja gaas põhja. Krikamad kriidid juba kindlasti aimasid ära, et plaan nägi ette pärast intervjuud aussie heatahtlikkuse ära kasutamist ning särgi tagastamist. Aga sel hetkel tundus mu plaan vett vedama minevat, sest 28C sooja ning seljakotiga mäest üles jooksmine tähendab ainult ühte vedelikku - higi. Ja ohtralt.

Ma olin grupiintervjuul 10st inimesest esinduslikkuselt kolmas ja loomulikult oli töökoht minu (mitte et teised tööd ei saanud). Ülesandeks oleks olnud ukselt uksele käimine ning inimeste uue energiateenuse-pakkuja usku pööramine. Kodus tegin veidi matemaatikat ning otsustasin, et enam-vähem enda ära elatamiseks tuleb arendada 1 inimene per tund tempot, mis aga ei tundunud kuigi reaalne. Pluss suvi Southwesterniga oli veel liigagi värviliselt meeles... Ja nüüd ma olengi siis lennujaamas ning kell on 4 hommikul.

Aga et mis siis särgist sai? Väike triikimine ning 'väike valge vale', et sain tüdruku käest jubedalt pragada, sest meil säästueelarve, aitasid kenasti ning mul rahakott $80 võrra jälle raskem.

Reede õhtul toimus aga üks väga ootamatu ärasaatmispidu - Thierry ilmus eikusagilt Sydneysse ning teatas, et tal läheb järgmine hommik lennuk Prantsusmaale. Vanaisa haiglas, kurb lugu. Aga Austraaliaga tuli korralikult hüvasti jätta ning selleks puhuks sobis väga hästi Triinu korteri miljonivaatega katus, vein ja Thierry tahtmatult Brisbane-st lennukiga smuugeldatud weed. Sai üle vaadatud nii mõnigi meelelahutusasutus ja mõned päevad hiljem selgus, et ühes neist olime me isegi Alex-iga (Cairns-Sydney sõiduteenuse pakkuja) kokku sattunud :) Koju jõudsin igatahes läbimärjana kell 5 hommikul. Ärge küsige.

Reede õhtul võib nii mõndagi juhtuda

Et mu niigi hädist olemist järgmisel päval veelgi viletsamaks teha, otsustas mingi pervert mu aluspesu nöörilt pihta panna! Ei tea, kas teda erutas pesu värv või Calvin Kleini nimesilt, aga loodan, et ta on nüüd rahul oma uute pükstega. Maailma eri nurkade hosteli nööridelt ei olnud nad veel kellelegi silma jäänud ja nüüd lukustatud kortermaja katusel juhtus selline häbiväärne sündmus. Kings Cross ikkagi, pole midagi parata (geide ja veidrike kontsentratsioon on selles linnaosas maailma keskmisest tunuvalt kõrgem). Ei tea, kas õhtupoole tahtis sama kutt veidi romantikat tekitada ja küünaldega mulle külla tulla või mis, aga igal juhul meie korteril ainukesena kogu majast puudus elekter. Hea, et ta viimasel hetkel siiski ümber mõtles...

Esimest adventi tuli mul esmakordselt veeta 22C soojuses, suitsulõhe-spinati-tomati-seene-toorjuustu rooga nautides ja suurlinna tulesid katuselt imetledes. Tegu oli ühtlasi ka minu ja tüdrukute kooselu lõpuga, mida tuli vääriliselt tähistada. Aitäh, Triinu, võrratu õhtusöögi ja üldse kogu ülihea kogemuse eest!

Hüvasti, Sydney

Paar viimast ööd Sydneys veetsin taas sams backpackeris, kus alguseski, seega on hea tuua sisse väike võrdlusmoment. Võrreldes eelmise korraga:
* tuba oli kallim, kuid kehvem
* sain tõsiselt pureda "voodiputukate" (bedbugs) poolt. Loodan, et nad minuga kaasa ei reisi.
* netti jagus iga päev kõigest 2ks tunniks, pärast mida omanik selle välja keeras, sest keegi tropp tiris pronni alla
* varastati ära mu (kasutatud) sokid. Tõmban ikka erilisi veidrikke ligi...
* deliiriumis toakaaslane otsustas terve külmkapi sisu prügikasti tühjendada
* kaotasin pokkeris järgmise päeva lõunasöögi-raha
* minu äraoleku ajal oli seal elanud 7 eestlast
* enamus elanikke olid endiselt samad
* seal peatusid samad saksa tüdrukud, kellega Thierry Cairnsist Brisbanei roadtrippis.

Kuupäev on muutunud ning olen jutu lõpuks jõudnud sujuvalt Perth-i. Esmamulje (bussiga lennujaamast kesklinna loksudes) oli - olen jõudunud lõputusuurde maalinna!! Pisikesed vanad majakesed, unised tänavad ja palju pensionäre. Keskuses pilt küll veidi muutus, mõned kõrghooned andsid linnale tooni, kuid kui kell 6 kukkus, suri kõik täiesti välja, isegi supermarket pandi kl 7 kinni. Sydney meluga ei anna üldse võrrelda... Toit on samuti kallim ja ega majutuski mu eelmisest peatuspaigast odavam pole. Oh isolatsiooni rõõmud! Selle teeb aga ehk tasa inimeste suurem osavõtlikkus sinu suhtes, sa ei ole neile järjekordne näotu isik, kes vastu tuleb. Ja kesklinnas on tasuta ühistransport :)

Tsutike olen siin tööd otsinud, kuid hostelirahvaga rääkides jääb samuti kogu pildist küllalt depressiivne mulje. Kõikjal mujal riigis on vist käibel mingi legend, et Perth-is ootavad sind ees pudrumäed ja mannavahujõed. Teisel päeval ma veel mingeid järeldusi ei tahaks teha, aga võibolla nädala-paari pärast puistan siia isegi vihast ja roppu sõimu.

Kultuur Sydneys

2008-11-27T11:44:00.004+02:00

On (ok, oli) pühapäev ning aeg vaimu toita. Võtsin siis ette Uue Lõuna Wales-i kunstigalerii, mis asub keset suurt hästihooldatud ja idüllilise väljanägemisega parki. Kuigi lühikese ajalooga austraallased on üritanud selle hoone püstitamisega ajalugu kunstlikult luua, tuleb nende auks öelda, et palmide ja vanade (tõenäoliselt kuskilt pihta pandud) kujudega ümbritsetud sammastatud galerii mingi antiikse sädeme isegi tekitab. Itaaliaga loomulikult võrrelda ei anna..

Sissepääs on siin riigi poolt ülal peetavatesse galeriidesse enamasti tasuta, nii et ka kodutud saavad kunsti nautida. Pühapäev on kohale toonud väga kirju rahvamassi ning kuigi ohverdada tuleb veidi vaikust ja rahu, saab selle eest näha 'liikuvat kunsti'.

Ma ei hakkagi väitma, et ma mingi suur kunstihuviline olen või sellest teemast ülearu palju tean. Mulle lihtsalt meeldib tunda neid emotsioone, mida teosed mus tekitavad. Ja õhkkond on seal samal ajal nii rahustav kui ka inspireeriv, vahel on sellist hingetoitu tarvis. Vanu lummavaid maastikumaale silmitsedes mõtlen ma alati, mida kunstnik sel hetkel tegelikult nägi, kui palju on sellest reaalsus ja palju kunstniku peas. Ennast nendele piltidele sobitades annab korraks ka ajas tagasi rännata. Mõnus ja pehme tunne.

Kaasaegse kunsti hulgast leiab sageli päris huvitavaid teoseid, olgu tegu siis maalide, fotode või skulptuuridega. Aga samas on see ka kompromissitum, sest mõnda asja ei suuda kohe mitte kuidagi seedida. Sydney nüüdiskunsti muuseumisse ma veel jõudnud pole, kuid ühtteist sai ka seal näha. Kunsti nautimisega on ainult see värk, et mõnu saab tunda ainult nii kaua, kuni kõht hakkab pilli lööma. See tähendab siis umbes 4-tunnist akent, kuigi kogu ekspositsiooni läbi tuhnimiseks läheks päevi. Seda juttu rääkides on mul muidugi häbi tunnistada, et ma pole isegi Eesti oma KUMUs käinud. Oh well, igale poole ju jõua!

Kultuur vol. 2. Teisipäeva õhtul võtsin taas väiksel viisil linna seltsielust osa, kuid see kord mitte päris nii kultuurselt. Ma vähemalt ei liigitaks uut Bondi filmi päris sinna kategooriasse. Kuna teisipäev on Austraalias selline päev, kus kinopiletid on kõikidele filmidele ja seanssidele tavapärasest märksa soodsamad, siis see oli sama hea aeg kui iga teinegi järjekordne spioonifilm üle vaadata. Minuga ühines Taivo, hea peretuttava poeg, kes juba pea 2 kuud siin linnas on pesitsenud. Pärnus lahutas meie majasid ca 1 km, umbes nii ka Sydneys. Väike maailm. Juhustest rääkides, siis põikan korra mõned päevad tagasi minevikku, laupäevasele Kings Crossi turule.

Jalutan seal ringi ning otsin parasjagu koorega pähkleid (mida kuskilt leida pole) ning järsku kuulen eesti keelt meenutavat mõminat seljatagant. Loomulikult olidki heledapäine Taavi ning tema pisitütar eestlased! Taavi kaaslane õpib siin ülikoolis ning ta ise üritab ühte Eestis populaarset, kuid Austraalias mitte veel levinud internetiäri käima lükata. Kui tuli jutuks, et kus ma elan, siis selle peale ütles Taavi: "Aa, ma elasin ka seal Westbury hoones, 4. korrusel. Kui sealt välja kolisime, andsime koha järgmistele eestlastele üle." Päev hiljem koputasin siis korteri 407 uksele ning ennäe imet - kaks maarjamaa neiut täitsa olemas :)

Aga tagasi kino juurde. Ei, ma ei kavatse põhjalikku filmi ülevaadet siia võluda, pidin lihtsalt ütlema, et tegu oli väga võimsa kinoelamusega (ja seda mitte Daniel Craig-i näitlemisoskuse ega välimuse tõttu). Nimelt sattusime G-Max nime kandvasse saali, mis uhkeldab 25-meetrise ekraani, SUURTE tugitoolide (koos väikeste lauakestega nende vahel) ning VÄGA VIHASE helisüsteemiga. No tõesti, action-stseenide ajal läbistasid helilained iga viimase kui raku ning ennast Craigi nahka kujutada oli palju lihtsam. Ja eesti valuutas maksis pilet napilt alla 100 krooni. Coca-Cola Plaza peaks eeskuju võtma.

Filmist endast. Ei olnud seal high-tech seadeldisi, ei olnud 'õiget' bondi-tüdrukut, ei olnud tavapärast glamuuri ning lõpp tuli ka täiesti tühjast kohast. Võibolla kahandas elamust mu vilets mälu, sest no ei suutnud kohe silme ette manada, mis eelmises jaos toimus, mistõttu osad nüansid jäid segaseks. Jälle hea marketingi trikk - soovitame enne kinno minekut eelmise filmi DVD osta/rentida! Ning nagu lõpust eeldada võiks, siis tuleb saagale peagi lisa. Aga siiski-siiki - elamus oli sünge ja jõuline, vaataks selle ära ka praegust infot teades.

Kaader Bondist, mugava tugitooli rüppest

Aa, selline asi ka veel, et ükspäev käisin läbi Sydney Paspaley pärlipoest. Ja oh sa poiss, mis luksus mulle sealt vastu vaatas! Manager mõõtis valvsa silmaga igat sisenejat ning läks pakkus potentsiaalsetele ostjatele juua (loe: šampanjat, veini, värsket mahla jne). Mina sain millegi pärast selle pakkumise alles pärast ühe teenindajaga lobisemist ja mainimist, et töötasin ka Paspaley-s (ainult natuke mustemal ametipostil kui nemad)... Tuli välja, et manager ja co olid äsja mu endises kodufarmis Talbot Bay-s 'demol' käinud ning tüüp krimpsutas ikka jubedalt nina, kui chippimisest juttu tuli. Tema meelest kõige jubedam amet maa peal.

Darwinis oli ka Paspaley pood, kuid midagi nii uhket olen ma vähe oma lühikese elu jooksul näinud. Tore teada, kuhu mu räpase töö vili lõpuks välja jõudis. Ja hinnad... Alla $1000 ei leia sealt midagi. Kui rääkisin neile, et ükspäev leidsime kuldset värvi piraka pärli, mida ma rohkem kohanud pole, siis juhatati mind 'eliitleti' äärde ning mida ma näen - mulle vaatab vastu täpselt samasugune pärl kuldse kee otsas (vaata pilti)! Ja pakkuge, mitme kilo võrra see rikka turisti rahakotti kergendab? Ei rohkem ega vähem kui $50 000!?! Ja me oleks selle pärli äärepealt merre kukutanud...

Pildil on üle saja tuhande dollari

Praegu on aga seisud sellised, et otsin taas lihttööd. 3,5 nädalat anti mulle järjepidevalt mõista, et Working Holiday viisaga progeja lihtsalt ei ole siin teretulnud! Aeg vihjetest aru saada ja pangakontole taas positiivseid rahavooge tekitama hakata. Ja minutid enne selle posti ilmumist sai kutse ilmuda homme intervjuule, teemaks sales & marketing. Tea, kas vanad head Southwesterni ajad on tagasi tulemas või annab see kord müümist uue nurga alt katsetada. Praeguseks aga nägeš!

Jõulud palmide, kõrghoonete ja rohelise muru keskel

Whitsundays pildid

2008-11-22T14:04:00.002+02:00

Laupäeval tööd otsida eriti ei tahtnud, võtsin siis kaua kardetud fotode haldamise ülesande käsile. Aega läks, aga asja sai - nüüd on sul võimalus vähemalt mõneteistkümneks minutiks põgeneda külmast (ja mu emailile saabunud piltidelt vaadates ka lumisest) Eestist otse troopilisele paradiisisaarele ;)

View Album

Get your own

Elus veel!

2008-11-20T12:14:00.006+02:00

Tundub, et mul on käes see kurikuulus 10nda reisikuu laiskus, kus enam sulge kätte ei suuda võtta. Või siis on lihtsalt tegu tööotsingute stressiga. Either way, blogi on unarusse jäänud ning publik on õnnetu. Aga täna tulin just ühelt "kultuurselt" sündmuselt ning vaim tuli jälle peale. Või oli see Merle utsitus, mis mind kirjutama pani. Either way, blogi täieneb (kas ainult mul oli dejavu viimaseid lauseid lugedes?).

Ajan nüüd kronoloogilise järjekorra täiesti sassi ning kirjutan kauge mineviku asemel hoopis lähedasest. Võimalik, et mingi hetk tuleb siiski juttu ka Whitsunday saarte ning Sydney vahele jäävast ajast, sest juhtus nii mõndagi, mida töörutiini tagasi langedes igatsema hakkan.

No ei ole jõulumeeleolu, kui väljas 20C sooja on

Kings Cross-i au ja uhkus

Anyway, tulin just kunstigaleriist filmiseansilt, kuhu oli mind kutsunud praeguse "korterinaabri" kaaslane Michael (liibanoni päritolu aussie või oli see nüüd vastupidi). Talitha ("korterinaaber") ise pidas targemaks mitte kohale ilmuda ning võimalik, et ka õigesti tegi. Veel osalesid seansil koos meiega raamatut kirjutav kohalik daam ning ekstsentrikust muusikahuviline (aga ametilt elektriinsener) John. Mind tegi juba ettevaatlikuks filmi nimi - "Aguirre: the wrath of God". Kindlust ei lisanud ka asjaolu, et linateos kajastab hispaanlaste ekspeditsiooni Amazonase sügavustesse, El Dorado (tõotatud kullast linna) otsinguil, kuid, KUID on sakslaste toodang (koos saksa keele, näitlejate, emotsioonituse ja muu taolisega). IMDB reiting 8.1 veenis mind siiski sellele võimalust andma, kuid seda pooltteist tundi oma elust ma enam tagasi ei saa.

John vana nirk tabas ära, et head nahka sealt tulemas pole ja tegi üsna ruttu pärast sissejuhatust sääred. Ma püüdsin veidi viisakust üles näidata ning jäin lõpuni, mida ma praegust hilist õhttutundi ja homset varast tõusmist arvestades siiani kirun. No vähemalt sain paar korda naerda, nägin, kuidas üks veider saksalne ekraanil hullusesse langes ning mõttedki läksid veidi stressiteemalt kõrvale.

Nimelt olen Sydneys juba 19 päeva tööd otsinud ning võin tõdeda, et end töötu nahka sobitada pole just ülesanne kergemate killast. Mitte et ma sellele eelnenud 3 kuud ka töötu poleks olnud... aga ju siis on tööotsimine lihtsalt nii raske töö. Sellel alal küll karjääri teha ei tahaks. Kuid kallid lugejad, ärge nüüd arvake, et siin kõik täiesti hukas on ning täie elu ja tervise juures oleval noormehel üldse lootust pole. Olen lihtsalt veidi valiv. Veel.

Et millega ma siis enda aega sisustanud olen? Laias laastus üritan CVd Austraaliamaa erialase kogemusega tuunida. Alustuseks otsustasin külapealt kuuldud juttude põhjal tööagentuuride abi otsida. Viga. Nädal raisus. Eestlasliku järjepidevusega käisin/helistasin läbi 90% Sindis IT tööjõudu suurkorporatsioonide orjusesse suunavatest konsultatsioonifirmadest - tulemus null. Sõnatrio "Working Holiday Visa" kutsus konsultandis esile nii järsu hääletooni muutuse, et üksnes kurdil oleks selle ära tabamisega raskusi tulnud. Majanduslanguse hirm ning lähenev pühadehooaeg ei pidavat ka asja lihtsamaks tegema.

No hüva, järgmiseks otsustasin taas ise tööpakkumistele kandideerima hakata. Taas seetõttu, et juba Brisbane-s sai sellega algust tehtud, kuid siiani igasugune tagasiside puudus. Sellega seoses vaatasin kriitilise pilguga üle nii CV kui ka kaaskirja põhja, harisin ennast kõikvõimalike write-a-killer-CV artiklitega ning kulutasin kena päikesepaistelise päeva toas arvuti ees ajurakke liigutades. Võib väita, et ponnistustest on kasu olnud, sest uus ja läikiv CV-kaaskirja paar on mulle toonud vähemasti ühe telefoniintervjuu Gold Coastilt ning lisaks sellele on üks tööandja (ok, siiski agent) üritanud mind Tasmaaniasse näost-näkku intervjuule sebida. Kuna kummaski suunas on üle 1000 km maad või merd, siis enne kohale jooksmist/ujumist tasub veidi maha rahuneda, pits kangemat võtta ja asja kaaluda. Samas - kes ei riski, see alkot ei joo.

Kui joomisest juba juttu tuli, siis võibolla esimese nädala tulemuslikkust kahandas veidi asjaolu, et pea igal õhtul sai kuskil väljas käidud või hoopis sees goon-i joodud ning ütleme nii, et äratuskella ma hommikul tirisema ei pannud. Mõneti võis muidugi rolli mängida ka mu kontor ehk selle puudumine. Kord olid 'lauanaabriteks' vallatud neiud hostelis (vaata pilti), kord arusaamatus keeles kädistavad asiaadid hiinalinna food court-il (vaata pilti, kahju et asiaadid peale ei jäänud) ning kord haisvad kodutud, kes raamatukogus suure pühendumusega oma memuaare paberile panid. Igav polnud kunagi.

Mu hiinalinna kontori all on siuke turg, kus hinnad odavamad kui Eestis

Teisel nädalal hakkasin Sydney agentuuridesse tagasi helistama ja vastused kõlasid umbes nii: "Sorry, aga enne sind on kandideerinud 10 permanentse elamisloaga tüüpi (loe: magistri- või doktorikraadi ja kõigi võimalike sertifikaatidega hindut) ning kui iga viimne kui üks neist tolgus on, siis võibolla helistame sulle tagasi. Aga eestlane on ju kangekaelne nagu eesel ning nõudepesijana või poes asjade ritta seadjana käe proovimise asemel muudab ta lihtsalt mõnevõrra strateegiat. Mis toobki meid tagasi Tasmaania ja Gold Coasti juurde. Tuleb lihtsalt leida kõige kaugemas kolkas IT-töö pakkumine ning teiste kandidaatide mitte-eksisteerimise tõttu võib lepingu sama hästi kui taskusse panna. Või nii ma vähemalt arvasin.

Enne rääkisin korterikaaslastest. Kõige tähtsama neist (tänu kellele elan seal, kus elan) jätsin aga mainimata. Võibolla seetõttu, et hetkel veedab ta aega Bali saarel mojitot libistades, mitte meiega 70ndate saksa friik-filme vaadates... Igal juhul maani kummardus ja suur kallistus Triinule, kes on üles näidanud väga haruldast mitte-eestlaslikku ja omakasupüüdmatut lahkust (1,5 aastaga aussie-stub vist veidi ära küll), pakkudes mulle nädalateks ulualust nagu vana sõber. Kuid ega Talitha-gi vähem oluline siin valemis pole, okupeerin ju ka tema põrandapinda. Thank you, Talitha! I'll be forever grateful and you're always welcome in Estonia (even if this is the only sentence you can understand in this blog post)!!!

Koduloom Triinu korteri katusel

Praegu on seis selline, et kui järgmise nädala keskpaigaks mingeid olulisi edasiliikumisi pole toimunud (kaua sa ikka kannatad!), siis pööran nina Western Australia poole ning lähen sinna, kust majandusbuumi lõhna tuleb. Kuulduste järgi pidavat seal kaevandustes ja ehitusel rohkem teenima, kui kontoris koodiridu kirjutades, nii et võibolla seisab ees veel üks katsetus karjäärirong uutele rööbastele seada.

Kui mõtlesite, et mis see valge kuma seal on, siis jah - see on äike!

Õues ladistab vihma sadada, taevas välgub pikne ning müristab kõu, toas mängib inspireeriv muusika ja on soe. Romantikast on puudu vaid küünlad. Ja neiu. Tänu neiu puudumisele sai aga võimalikuks selle kirjatüki ilmumine ning kuigi praegu ilmuks sulest veel nii mõnigi lugu, tuleb telefoniintervjuu hirmus end homme varakult jalgele ajada (ning parki jooksma minna). Vähemalt võid nüüd rahulolus mõmiseda, sest majandussurutis ei leia ohvreid ainult Eestimaalt ning Priit ei tegelegi enam ookeanilainetel surfimisega, samal ajal kui sina sita ilmaga elu eest õigeks ajaks tööle püüad jõuda ;)

27. - 30. sept. Whitsundays

2008-10-30T15:01:00.005+02:00

Jutt jäi eelmisel korral pooleli Airlie Beach-i jõudmise juurest. Sellest kohast endast polegi väga midagi rääkida, enamus inimesi tuleb siia lihtsalt selleks, et tegu on kõige lähema punktiga Whitsunday saartele pääsemiseks. Ja nii ka meie.

Kuna tee peal selgus, et Anne oli endale soodustuse saamiseks juba Cairns-is nii Whitsunday kui ka Fraser Islandi tripid broneerinud, välistas see mu idee kolme peale Fraserile neliveoline auto rentida. Ajab ikka närvi, selleks ma ju üldse kolmandat inimest otsisingi! Õnneks kadunud polnud midagi, saime Alexiga viimase hetke pakkumisega jahikruiisi (kusjuures Annega samale jahile) ning veidi viiliti maha ka Fraseri saare paketi hinnast, sest hulgi on ikka odavam. Ja olgu ettetormavalt öeldud, et vahel on hea, kui asjad plaanitult ei lähe ;)

Ära ei vääriks märkimist ka järjekordne caravan park, kus me ööd mööda saatsime, kui seal poleks olnud mõnda iseäralikku kiiksu. Kujutage ette, et ehitate endale maja. Majja teete te loomulikult ka köögi, kuid kööki ei pane te ei külmkappi ega kraanikaussi, need panete te hoopis 500 m eemal asuvasse hoonesse, ühte patta tualettide ja pesutoaga. Ja kui kunagi külmkapis liha lehkama läheb, siis te ei viska seda mitte prügikasti, vaid lasete sel nii hauduma minna, et vänget laibalõhna juba 100 m kaugusele tunda oleks (WCdest ja pesumasinate ümbrusest rääkimata). Et rohkem nõusid pesta saaks, installeerite te "köögikraaniblokki" 2 eraldi kraani. Aga enne kraanikausside ostmist käib teil peast mingi klõps läbi ning otsustate ainult ühe kraanikausi soetada, kattes teise augu lihtsalt kahhelkividega (kuid jättes kraani täiesti töökorda). Umbes sellise mõttekäiguga olid antud karavanipargi omanikud, aga noh - inimesed on erinevad ning mis tundub mulle normaalne ei pruugi teistele nii olla...

Et turistidelt rohkem raha kätte saada, algavad enamus jahikruiise pärastlõunal kl 13 paiku ning lõppevad ülejärgmise päeva hommikul 11 kandis (et siis pärast väikest koristuspausi taas järgmise laariga merele põrutada). Kui esimest korda Condor-i (meie hüper-super-võimas maxi-jaht, mis kõik maailma suuremad võidusõidud on ära on võitnud - 2 korda - 20 aastat tagasi) pardale astusin ja tema keresügavsutesse langesin, oli esimene mõte 'see saab huvitav olema, ma ei olegi veel 28-kohalises ühikatoas ööbima pidanud'. Suure ähmiga jäid mul kahe silma vahele 2 imepisikest ust, mis varjasid endas umbes 2-kuupmeetriseid tube kolmele inimesele. Mingi ime läbi läks meil õnneks ning seal me oma 2 ööd veetsimegi - hea, et ma klaustrofoobia all ei kannata.

Aga ega me sinna magama läinud, purjetama ikka ju!! Kui eestlane suure potentsiaaliga jahi pardale astus, siis austraalia ilmataat otsustas, et see kord ta tuult peale ei keera, lebotagu eestlane hoopis dekil ning võtku päikest. Tuulekohina saatel mööda vett lennata on hoopis midagi muud, kui dislamootori põrina saatel podiseda, aga ega ma väga ei kurtnud ka - kõhna inimesena poeb tuul kergelt naha vahele ja kes see ikka puhkuse ajal lõdiseda tahab :) Kuid ega midagi nägemata-kogemata ei jäänud, vahel ikka võlus kuskilt üle keskmise briisi välja, päevavargad rakendati väntade taha, ketrasime 200-kilose purjejuraka masti otsa ning purjetasime!

Oma senise 10 rännukuu jooksul ma varem veel šveitslasi kohanud polnud, nüüd aga sattusin kokku lausa kahega, kes isegi kaasmaalase nägemisest üllatunud paistsid olevat. 28 kaasreisija hulgast olin ilmselgelt õige seltskonna valinud, sest Alexis oli end ainsana weediga varustanud. Õhtu möödus üsna klišeelikult punast veini õhtusöögi kõrvale limpsides, jointi popsides, maast ja ilmast tähtsat juttu pajatades ning lõunapoolkerale omast ülieredat tähistaevast ning langevaid tähti imetledes.

Loomulikult oli pardale sattunud ka kamp iiri noormehi, kes siin mandril oma joomarluse tõttu (kahjuks) kurikuulsad on. Jooki tõid nad kolme peale pardale rohkem kui kõigil teistel kokku oli, selles mõttes häbisse nad ei jäänud. 2 minutit pärast pardale asumist oli ka esimest ksshhhttt-häält kuulda (kes mu kehva häälduse järgi aru ei saanud, siis püüdsin avanevat õllepurki imiteerida). See pärines eksimatult ühelt trio liikmelt, kes küll alles esimest põlve iirlane oli - nimelt vanemad paistsid tal kuskilt Pakistani kandist pärit olevat - kuid siiski oma kohust tõsiselt võttis. Teine iirlane nägi välja täpselt nagu noor Val Kilmer ja nii palju ei joonud. Kolmas oli... oli lihtsalt tavaline. Kui nüüd välimusest rääkida, siis isik, keda ma ise kahtlustasin kõige puhtaverelisem iirlane olevat, osutus hoopis ameeriklaseks, kes omakorda väitis, et tema veres voolavat ka blackfoot-indiaanlase verd. Viimane fakt valmistas teistele aga ainult nalja - heledanahalist ja tedretähnilist, leekpunase juuksepahvakaga põlis-indiaanlast ei suutnud keegi hästi ette kujutada.

Kapten tõusis hommikul koos päikesega ja ega sel isikul, kes otse diiselmootori kohal magas, samuti pikka und pärast seda polnud. See varane ärkamine oli aga ainult suure ja ülla eesmärgi nimel, mida keegi hiljem kahetsema ei pidanud. Nimelt võtsime suuna maailma üheks ilusaimaks rannaks ristitud Whitehaven beachi poole. Minu jaoks isiklikult see kohale number üks ka asetus, kuid mul alles pikk elu ees veel ju. No tõesti, mitte kuigi sageli elus ei taba sa end pidevalt mõttelt 'olen vist paradiisis, olen vist paradiisis, olen vist paradiisis'. Aga just täpselt nii mõjub 98% ränidioksiidisisaldusega rannaliiv (loe: silmipimestavalt [lumi]valge) ning ebareaalselt türkiissinine merevesi.

Astelraide paaritumiskohta ujumine ning lendtaldriku mängimine ajasid lõpuks nälja peale, nii et otsus paradiisist lahkuda ei tulnud väga raskelt (ürgne iha sai mäletatavasti ka Aadamale saatuslikuks...). Pärast kesisevõitu lõunat toimus reisi parim snorgeldamissessioon, kuid äsja sukeldumis-mekast tulnuna see mus väga suuri värinaid esile kutsuda ei suutnud (kui üldse, siis ainult neid, mida külm tekitab).

Kuna olime oma janusust veidi alahinnanud, siis teise õhtusöögi ajal ammendusid täielikult meie veinivarud. Nagu taeva õnnistusena tuli sel hetkel iirlaste kutse osaleda joogi-mängus, kõik alko nende poolt. Erinvalt meist olid nemad oma võimeid üle hinnanud, nüüd õnnestus neil umbes 15 inimest täis joota ning üht-teist kojugi kaasa vedada. Mäng ise oli küllalt meelelahutuslik, eriti tekitas nalja ja segadust uute reeglite defineerimise võimalus. Näiteks kui iga lause tuleb lõpetada fraasiga 'in my pants', esineb varem või hiljem üsna piinlikke olukordi. Inimesi kiiremini täis joota aitab aga 'pick a mate' reegel, mis võib soodsate asjaolude kokkulangemisel kergesti tosina inimese pikkuse ahela tekitada ja ongi igal mehel (naisel) 8x suurem tõenäosus klaasi tõsta ;)

Hommikul kl 7.30 ei tundunud snorgeldamisvarustuses vette hüppamine eriti kaine ideena, aga tegin seda siiski. Haide või teiste kiskjate mittenägemisest pettununa end tagasi pardale vinnates noogutasin kerge muigega äsja üles ärganud iirlastele, seejärel sättisin kere taevasse ilmunud päikese ette, võtsin ligi kerge snäki ja raamatu ning tagasisõit (mootori abil) ei teinudki väga kurvaks.

Põhimõtteliselt säästsime selle tripi käigus ka vähemalt 80 lisadollarit, sest just nii palju on väärt omaette vaalavaatlus-reis. Hämmingu märke näitasid välja isegi kõige külmemad ja väsinumad isikud, nii suurt positiivset toimet omavad siis maailma suurimad imetajad. Võib uskuma jääda küll seda fakti, et nende imeliste elukate genereeritud turismi-tulu ületab 2 korda seda, mis kunagi nende tapmisest saadud produktide müük Austraaliale sisse tõi (ja vaalad peaaegu välja suretas). Make love, not war.

Hüvastijätt tripil osalenutega tõotas olla mitte päris lõplik, sest õhtuks oli meile broneeritud laud kohalikus pubis nimega Beaches. Masside kokkuajamise eest pidi hoolitsema lubadus saada tasuta kann õlut iga 4 kohale ilmunud isiku kohta. Ei tea, kas enamus rahvast olid üleväsinud või reisisime koos jõukamast soost pärit backpackeritega, kuid kokku andis näole vaid 11 'purjetajat' (kusjuures paar tükki neist ei olnud jahti nimega Condor isegi mitte näinud). Pärast Beaches sulgemist ei olnud edasi lõbutsemise kohtade valik just kuigi suur - tikutopsi suurune Mama Africa 'ööklubi' või veelgi pisem Shenannigan's iiripubi-tantsusaal-wannabe-ööklubi. Vähemalt asusid nad sama tänava vastaskülgedel, sissepääs oli tasuta ja kui ühes mõni lugu ikka tigedalt vastu karva käis, võis kiirelt teise ümber asuda. Ja õhtu lõppes loomulikult meie armsas kämpingus, kus hoolimata tapvale haisule, mis oli saatuslikuks saanud juba nii mõnelegi pisikesele kukkurloomale, vajusid kõik kiirelt Une-Mati rüppe.

Häbi on mul ka veidi, sest olen viimasel ajal jube laisk olnud selle blogi täiendamisega. Saidi külastatavus langeb ilmselt sama kiiresti, kui aktsiahinnad maailmas... aga pole lugu, küll kõik taastub!

Hetkel: kuulan Vaikse Ookeani mühinat Newcastle linnas, otse rannaluite taga olevast telgist.
Plaanis: homme massiivne veinidegusteerimise ekskursioon Austraalia vanimasse veinipiirkonda, Hunter Valley-sse. Ülehomme Sydney ja võõrutusperiood argiellu.

Kaua tehtud kaunike

2008-10-14T10:13:00.003+03:00

Mind hakkas vähe rohkem fotode post-processing huvitama ning kuigi ka enne olin ühtteist katsetanud, siis selle albumi puhul nägin veidi rohkem vaeva (siit ka see __igavikuna__ tunduv viide).

Väike nipp ka: kui tahad mu töö vilju veidi lähemalt uudistada, vali albumi vaatamisel "Slideshow" ning pildid on hoopis suuremad. Veelgi ägedamaks aitab efekti teha, kui vajutad aktiivses browseri aknas nuppu F11, saad täitsa suured ja elutruud fotod!

Enjoy!

Hetkel: Väikeses eliitlinnas Noosa-s surfimist õppimas
Varsti: Steve Irwin-i loomaaeda

View Album

Get your own

19. - 30. sept. Idaranniku-tripp vol.1

2008-10-06T10:58:00.005+03:00

Mu kõige (distantsiliselt) lühem roadtrip Austraalias tundub kõige rohkem aega võtvat, mistõttu juttu selle kohta ilmub vähemalt kahes eraldi sissekandes. Esimene on nüüd teie ees.

Cape Tribulation-ilt tagasi jõudes asusin kohe aktiivselt lift-i lõuna poole otsima, kuid mingil põhjusel olid terve linna teadetetahvlitelt kõik lift-i pakkumised ära korjatud. Ei osanud muud arvata, kui et mõne backpackeriga on mingi õnnetus juhtunud ja linn üritab nüüd miskit ette võtta.. Paari päeva jooksul muidugi pilt muutus, nii et peagi sain kokku rahuliku saksa kuti Alex-iga. Tema lõppeesmärk on oma Ford Falcon ülirahulikus tempos Sydneysse toimetada ja selle müügist saadud raha eest tagasi kodumaale pääseda. Leppisime kokku, et otsime kellegi kolmanda ka kulusid jagama ning neljap-reede paneme leekima. Suur oli mu üllatus, kui neljapäeva hommikul Alex mulle teatas, et ta tahab 1,5h pärast liikuma hakata ning kolmandat inimest meil samuti pole. Olukord oli kergelt öeldes vastuvõetamatu ning väikse trikiga meelitasin Alexi veel ühe öö Cairnsis olema ja leidsin paari tunniga reisile ka väheke naisseltskonda - saksa neiu nimega Anne, kes sarnaselt minuga Brisbane-i tööd otsima tahab minna.

Jälle ühes paadis kahe sakslasega, kaalun tõsiselt saksa keele õpingutega alustamist. Anne tahtis enne lõuna poole asumist veel Athertoni Kiltmaa üle vaadata, mistõttu olen näiteks Millaa Millaa koski juba kolm korda näinud. Šoksivabrikus käisime ka uuesti, kuid see kord tasuta kofeiini/suhkru-laksu ei saanud. Üks huvitav siiani üle vaatamata koht oli liiga-raske-nimega-et-seda-kirjutada meteoriidikraater, mille asukoha leidmine osutus veelgi raskemaks, kui selle nime hääldamine. Iga kaart osutas eri kohta, reaalsuses ühtegi silti me kuskil ei näinud ning pärast mitukümmet kilomeetrit ringisõitmist otsustasime selle Peidetud Kraatriks nimetada ning otsingud lõpetada.

Õhtuks jõudsime pisikesse kuurortlinna nimega Mission Beach (nimetatud kunagiste misjonäride järgi, kelle asum küll mõnda aega pärast asutamist tsükloni poolt minema pühitud sai). Leidsime suure reklaamiga '$10 tent sites' kämpingu ning astusime kolmekesi rõõmsalt sisse. Loomulikult selgus, et hind pole mite telgiplatsi, vaid inimese kohta. 10-taalane õppetund oli tõhus ning alates sellest hetkest käib telgiplatse broneerimas kahene tiim - sääst iga õhtu pealt 10-15 dollarit :) Mission Beachi kämping jääb mulle meelde veel selle poolest, et seal kuulsin ma esimest korda Austraalias oldud aja jooksul puhtjuhuslikult pealt eestikeelset vestlust. Sain tuttavaks Ragnari ja tema tüdrukuga, kes seal samas kohas, telgis, juba 4 kuud olid elanud. Ragnaril on samuti IT taust ning tuli siia mõneks ajaks aega maha võtma, tehes nädalas 20h tööd restodes ja farmides ning ülejäänud aja chillib kuldse liivaga Mission Beach-i rannal või kondab ümbruskonna looduses.

Päev möödus 7 km matkarada läbides (mis muuseas oli üks ilusamaid ja vaheldusrikkamaid siiani Austraalias nähtutest) ning MB ülipikal rannaribal päikest ja süvasinist merd nautides. MBs sai ära proovitud ka Ragnari õpetatud 'trikk', mis seisneb supermarketi kassas tähelepanelikult läbilöödud kaupade jälgmises ning vea leidmisel infolauda pöördumises, et vastu võtta tasuta humanitaarabi backpackerile (ehk vigase hinnaga toode antakse sulle tasuta). Minu puhul oli ost toimunud eelmisel õhtul ning poodi jõudmise ajaks oli ka soodushinnaga silt kadunud, mistõttu mulle veidi vastupanu osutati, kuid siiski toodete hinnavahe hüvitati. Mitte kõige garanteeritum viis tasuta süüa saada, kuid tasub silmad lahti hoida ;)

Järgmise õhtu hakuks oli tee meid pisikesse maalinna, Ingham-isse, toonud. See koht ei väärikski ära märkimist, kui me poleks seal elu kõige veidramas telkimiskohas ööbinud. Nimelt leidsime Lonely Planetist koha nimega Noorla Hotel, kus pidavat ka telgiplatsid olema. Fakt vastas tõele, kuid vaatepilt oli üsnagi huvitav - eelmise sajandi 20ndate stiilis hotell rohke punase sameti ning ornamentidega, esinduslik restoran, väga hästi hooldatud tagaaed skulptuuride, purskkaevude ning muruplatsiga keset kõike seda. Üheks ööks olid kujudele seltsiks ka meie telgid, mis paistsid seal vägagi võõrkehadena, kuid atmosfäär oli tore ja omapärane. See oli ka ainus koht, kus omanik on märganud, et kahe inimese asemel sebib telkide ümber kolm ning meil tuli kõik üles tunnistada.

Inghamist 50 km sisemaa poole jääb Austraalia kõige kõrgema vabalangusega (268m) Wallaman-i kosk Girringun-i Rahvuspargis, mida me hommiku hakul loomulikult avastama asusime. Kuna hetkel on siin käsil kuiva hooaja lõppvaatus, siis ei ole kosed just oma parimas 'rõivas', kuid sügavat muljet jätmast see siiski ei seganud. Vaateplatvormilt kose basseinini jõudmiseks tuli turnida kividel läbi 3,4 km vihmametsa-raja (300 m vertikaalset langust), kuid retk oli absoluutselt seda väärt! Skinnydipping värskendavalt jahedas vees pilvelõhkujana kerkiva kosesamba all jääb üheks mu Austraalia eredamaiks mälestuseks.. Ülevalt langev veejuga pihustus lumepulbrina alla jõudes miljarditeks veepiisakesteks, millest läbi paistev päike manas silme ette imeilusa vikerkaare ning vaatepildile lisas tooni alumist kaljuseina kuldse kihina kattev sete. Kui liita siia metsik vee kohin, kõrgel tiirutavad kotkad ning paigast õhkuv ülim rahu, on sellest rahuldustpakkuvamat kohta raske ette kujutada.

Paarsada kilti lõunapoole ning peagi paistsid taas linnatuled. Kuigi küünikud nimetavad Townsville-i eredaimateks atraktsioonideks Cairns-i ning Magnetic Island-it, jättis Põhja-Queenslandi suurim troopiline linn sümpaatsema mulje kui Cairns ise. Atmosfääri lõi keset linna tornina kerkiv mägi, mille nõlvadele rajatud majadest-teedelt suurepärane ookeanivaade avanes. Linnal oli kilomeetreid pikk kaunis rannariba (ei mingeid mudavälju enam..) korraliku parkidega ääristatud ning tervisesporti soosiva promenaadiga. Isegi mini-veepark lastele oli olemas ja seda täitsa tasuta! Kuigi tõele au andes ei peatunud ka meie seal linna enda tõttu, vaid vahepeatusena Magnetic Islandile.

Ma enam ei mäleta, kui palju praamipilet Saaremaale maksab, kuid potnentsiaali hinnatõusuks ilmselt on - 8 km ja 40 min praamisõit (ühes autoga) edasi-tagasi maksis meie rahas 1560 kr! Aga ma ei kurda, saar oli tõesti võrratu koht, kus mõned päevad vabalt võtta. Liigset turistika-tunnet kahandas fakt, et saar on reaalselt koduks 3500le austraallasele. Väikesed külakesed olid ühendatud hea mägede vahel kulgeva asfaltteega, kõik oli käe-jala juures, ranniku äär oli täis pikitud erineva ilmega lahesopikesi ning aastas on seal keskmiselt 300 päikeselist päeva :)

Magneticul ringi uidates sattusime ühe rannakese ääres öko-kinnisvaraarenduse otsa ning armastus esimesest silmapilgust oli sündinud. Ülikaunisse kohta kaljude otsa, männipuude ja bambusepõõsaste vahele rajati parasjagu maalähedasi maju. Koheselt tekkis siin-olen-kodus tunne, andke mulle ainult mõned miljonid ning mu uueks aadressiks on Magneetiline Saar, Austraalia!

Meie teekonna vältel aina koguneb huvitavaid kohti, kus (raha eest) telgi üles oleme seadnud. Esimesel ööl maandusime Nelly Beachil oleva Base Backpackersi 'kämpingusaidil'. Esimese hooga me ei suutnudki tuvastada, et kuhu me siis telgi peaksime üles panema. Hilisem järelepärimine tõi selguse majja - muruplatsilt köögi ees ja piknikulaudade vahel võetakse mitu nahka, tasuta lisana antakse kaasa otse telgile suunatud prožekori valgusvihud. Ja magama uinutas meid 15 m kaugusel oleva baari diskotümps... Üks noomitus ka - noored, ärge jooge (alkot) ja juhtige (autot)! Tol õhtul pidime kahjuks tunnistajaks olema sellele, kuidas on võimalik kaljude vahel kulgeval mägiteel oma auto ja seltskond sodiks sõita.

Mulle lihtsalt meeldib saareelu! Iga hommik üles ärgates valdas hinge mingi seletamatu õnnetunne - olen saarel! Maitsev ja pikk hommikusöök palmide all, väike matkarada, et vaim erksaks ajada (või üksikule nude-beachile jõuda) ning ülejäänud päev lihtsalt valgel liival lesides raamatut lugeda, muusikat kuulata ning vahelduseks vees snorgeldamas/ujumas käia kõlab minu arust üsna ihaldusväärselt. Nudisti-rand oli loomulikult kõikidest kõige rahulikum, sinna jõudmiseks tuli kõigepealt 45 minutit üle suure mäe ronida, mis suured massid eemale hoidis (kaas arvatud nudistid endid - näha oli vaid paari naist, keda poleks tahtnud alasti näha ning ühte naturalistist džentelmeni, kelles midagi erilist leida suutis võibolla ainult Anne). Et jõuda ühte teise ilusasse randa (Radical Bay), oleks veel kõvasti matkata tulnud, seetõttu otsustasin sinna hoopis mööda vett jõuda. 45 minutit ujumist ajas päris janule, kuid Radical Bay paljude kookospalmide alt mul ühtegi kookospähklit leida ei õnnestunud, olgugi et kõrgel ladvas on neid lademetes. Rand ise polnud ka minu arust midagi erilist, nii et ujusin kiirelt nudistikale tagasi.

Märgin kohe ära, et kookospähkli-jaht osutus lõppeks siiski edukaks, eramajade vahelt ei olnud backpackerid veel kõike jõudnud ära korjata ning naasesime kämpingusse suure pruuni pähklijurakaga. Välimuse järgi poleks arvanud, et sealt seest veel midagi inimesele kõlvulikku välja võib tulla, kuid nagu vanasõnagi ütleb, võib välimus petlik olla. Lõpptulemusena (pärast rasket 'operatsiooni' haamri ja noaga) nautisme mahedat kookospiima ning terve päev oli snäkiks lumivalged, magusalt hamba all krõmpsuvad kookosliha tükid :)

Ühel hommikul tegime saarel ka midagi puhkusele ootamatut - tõusime üles enne kl 7, et minna saarel vabas looduses esinevat küllusliku koaala-populatsiooni otsima. Mägede otsas paiknevate II maailmasõjast pärit kindlustuste varemete vahelt me nad ka üles leidsime. Wild koalas - check! Tegin kõikidele eestlastest koaalahuvilistele ka väikese loodussaate, nautige.

Rannapuhkusele pani punkti lainetuse tõttu nullnähtavusega vees ühe käega koralli otsa ujumine (kes ei tea, siis jäiga koralli servad lõikavad nahka sama hästi nagu roostes nuga) ja 10 sekundi pärast teise käega mingi mereeluka käest valusasti kõrvetada saamine. Õnneks oli rahuliku ja idüllilise Arthur Bay äärde keegi rikas kodanik maja otsustanud ehitada ning lahked koduabilised valasid mu käele ohtralt äädikat, mis kõrvetust oluliselt leevendas. Lõpp hea, kõik hea ning peagi olime juba praami peal teel tagasi Townsville-i.

Tundub, et peab esialgu kahe tükina mõeldud postituse hoopis kolmeks lööma :) Jube palju on veel jutustada, kuid jutt on juba niigi pikk... Hüva, räägin veel mõnest sündmusest ja siis aitab kah!

Townsville oli veel selle poolest huvitav linn, et seal kohtusin täiesti lambist taas Sonja ja Cecile-ga, kes nimetatud linna tööle olid asunud. Kuna Sonja sünnipäev langes 25. septembrile (umbes samal päeval, mil meil oli plaanis Magnetic Islandilt naasta), siis otsustasime Sonja lahke kutse vastu võtta ja tema väiksele sünnipäevapeole minna. Pidime alustama nende hostelis ja edasi miskile kohalikule ülikooli-peole suunduma, kuid neiusid sinna kutsunud noormeestega ühendust enam võtta ei õnnestunud, mistõttu jäi kohalik ülikoolilinnaku elu kahjuks nägemata. Vein maitses hüva ning mu sõnavara täienes mõne saksakeelse väljendigagi - 2 asemel oli nüüd sakslasi neli, pluss hostelirahvas, kellest enamik tundus samuti Saksamaalt pärit olevat.

Järgmine hommik algas raskelt, aga suutsime ikkagi armsa Townsville-ga hüvasti jätta ning peagi olime kuulsas farmilinnas nimega Bowen. Nüüd siis on nähtud ka esimene mitmekümnest Suurest Asjast Austraalias - Boweni ikoon Suur Mango. Kui see söödav oleks olnud, oleks ma sealt ilge kamaka kaasa rabanud, kahjuks pidin leppima kõigest fotodega sellest mutant-mangost. Eesti neiud, kellega Cairnsis kohtusin, olid Bowenis mõnda aega tööd rabanud ning kiitsid ülivõrdes kohalikke randasid. Vaatasime siis ühe neist üle - koht oli täitsa armas, ainult rahvast oli liiga palju ning tuul nii vali, et puhus piknikulaualt toidu minema. Vette kedagi ei isutanud, seega võtsime eesmärgiks enne pimedat Airlie Beach-ile jõuda (tagamõttega lähipäeviks üks mõnus jahisõit broneerida).

Siia kohta on üsna paslik üks kõverik eraldusjoon tõmmata ning lugu maapealsest paradiisist peab enne ilmavalguse nägemist veel natuke hauduma. Vaadake videosid, oodake varsti tulevaid pilte, nautige Eesti (või mis iganes riigi, kust te seda parasjagu loete) ilma ning külastage varsti jälle.

17. sept. Rafting Tully jõel.

2008-09-27T12:39:00.003+03:00

Tully on koht, kuhu elama asuda, kui sulle meeldib vihm. Keskmiselt sajab seal aastaga maha 4200mm sademeid, rekordaastal tuli taevast alla koguni hämmastavad 7 meetrit vett. Tänu sellele on Tully jõgi üks parimaid kohti Austraalias, kus whitewater raftingut harrastada. Kaasa aitab ka hüdroelektrijaam ning tamm, kust igal hommikul hea ports vett valla lastakse, tehes võimalikuks aastaajast olenematu võimsa raftingukogemuse. Või vähemalt nii väidavad brošüürid.

Et Janno oli idaranniku roadtripilt saabumas ja mina kohe-kohe sinna suundumas, siis otsustasime vanade aegade meenutuseks jõud ühendada ning parve eestlaste kontrolli alla võtta. Ärgata tuli sel päeval enne koitu, 6:20 korjati mind Smithfield-ist Matt-i maja lähedalt peale ning kolmetunnine loksumine Tully jõe poole võis alata - saimegi rahulikult Jannoga üle pika aja oma tegemistest pajatada ning maailma asju arutada :)

Pärast kiiret pit-stopi Raging Thunder-i (meile teenust osutanud firma nimi) enda pubi väikses Tully maalinnas olime peagi jõe ääres, vinnasime päästevestid selga, sobitasime kiivrid pähe ning proovisime ära jäänud turvabriifingu kiuste parvejuhtidelt ühtteist ikkagi välja pigistada. Giidi ametit püüdis täita õpipoiss Kyle, kes mulle jubedalt pärlifarmis Vivienne-i pardal olnud domestic Suze-i meenutas. Kuna keegi pidi noore rookie vigu parandama, siis oli paadis teinegi giid-juht, Inglismaalt pärit (ja sinna mitte kunagi tagasi minna tahtev) Ed. Eesti ülekaalu püüdsid veel kõigutada kaks Šoti piigat ning üks keskealine radariteadlasest britt.

Vesi oli jahe, päike oli põletav, päikesekreem oli kerele määritud ning ootused olid kõrged. Vaevalt saime esimese kärestikuhakatise läbida, kui Kyle meid kalda äärde käsutas sõudma ning järgnes kerge õppetund käskluste jm alal, misjärel võisime jätkata. Lõbu oli jälle umbes 5ks minutiks, sest pärast kärestiku läbimist tõmbasime jälle 'tee äärde', kuid seekord mitte koolituse eesmärgil, vaid hoopis turvakaalutlustel. Nimelt olevat antud jõel teinekord ette tulnud, et turist kukub vette ja saab surma ning nüüd otustati safety-t vähe tõhustada. Võid muidugi arvata, mis efekti see põnevusele omas - ühel õigel raftingu-tripil ei tohiks ikkagi klient paadis tukkuma jääda (ja magamatus ei ole mingi vabandus!).

Tuure võttis maha veel seegi, et enne kärestikule lähenemist käsutas giid "Relax!", mis ei võimaldanud paadil maksimumkiirust omandada. Alguses oli see kergendus, kuid kui raftinguga vaikselt sinapeale hakkasin saama, nihutusid ka piirid kaugemale. Ed vist luges mu mõtteid ning mingi hetk arvas ta, et kärestikku on poole lahedam läbida paadist kinni hoidmise asemel aeru kahe käega pea kohal vibutades ning "KAMIKAZE!!!" karjudes. Asi toimis ning adrenaliin leidis oma tee vereringesse :)

Et testida ega keegi vees paanikasse ei sattu, käsutati vahepalaks kogu tiim jõkke ning saime seal vähe maha jahtuda. Mida aeg edasi, seda rohkem käsklusi meile õpetati - küll pidime kõik see mees ühele või teisele paadi küljele hoidma, küll istmel üles-alla hüplema ning vahelduseks karjusime ikka Kamikaze! ka. Kuna Kyle oli alles trainee, siis pani ta aegajalt suht puusse või ei kuulnud keegi ta käsklusi, kuhu suunas peaksime parasjagu aerutama, mistõttu oli parv sageli karil. Stop-and-go-stiilis liiklemine jätkus lõunani, mis õnneks oli täiesti külluslik ning esialgsele kergele pettumusule juurde ei lisanud. Backpacker-i mõõtu eine kõhus (loe: kolm tavalise inimese einet), tegime kivil tiimipildi ja asusime tagasi vee peale.

Teine jõe osa oli märksa tehnilisem, kosekeste langused olid küll madalamad, kuid vool tundus olevat kiirem ning minevikku jäi ka teiste paatide järgi ootamine - saime enamasti väga head tempot teha ning asi muutus iga minutiga lahedamaks :) Tripi kõrghetke pidime tunde ootama, aga lõpuks ta siiski saabus - suutsime parve kogu täiega ümber keerata! Ühe meetrise kosepoisi läbimisel tekkis kerge tõrge ning järgnenud segaduse käigus me ümber käisimegi. Kes jäi parve alla kinni, kes kaotas sandaali, kes aeru, kes lendas täiega kivisse, kes sai niisama veidi muljuda, aga vähemalt oli kõigil midagi ette näidata (v.a. vana nirk Kyle, kes pääses vigastusteta). Mina näiteks leidsin end esialgu parve alt lõksust ja esimene mõte oli "Lahe, täpselt nagu filmis!". Paanikaks väga põhjust polnud, suitsetamise kommet mul küljes ju pole ja kopsumahtu jagub kenasti. Aga loodusjõudude vastu rabeledes jääb alla ikka enamasti inimene - jõepõhjas lebavatel kividel ei paistnud suuremat häda olevat, kuid mina jooksin kolmest kohast verd, kui paati tagasi ronisin. Ed oli üldse päris näost ära, tundus nagu oleks ta väga strateegilisse kohta ühe kõvema obaduse saanud - mul läksid enda haavakesed selle peale kohe meelest ära :)

Natuke sai elevust tekitada veel ühe 4-meetrise kivijuraka otsast jõkke hüpates, selg ees grupikalli tehes kosest alla sõites (ning loomulikult kõik-see-mees vette lennates), kose alt läbi sõites dušši võttes, fotograafi silmates poosi sisse võttes (ja oma põhiülesannet unustades) ning niisama vabatahtlikult külma vette heiskudes ja kiirel voolul end madalal kivide kohal kaasa kanda lastes. Kogu tripp tõstis toonust, uni tuli õhtul magus ja järgmisel päeval oli isegi meeldivalt õrna lihasvalu tunda. Ütleme nii, et kogemus algas kerge pettumusega, kuid päev oli piisavalt pikk, et see emotsioon posiitiivseks pöörata. Kui saaks ajas tagasi minna, siis teeksin seda uuesti, kuid teist korda sama palju raha enam välja ei köhiks.

Üks asi, mis mind siin endiselt hämmastab, on austraallaste oskus turistide pealt hullu moodi pappi teenida. Üliharva maksab mingi reis või pakett just nii palju, kui reklaambrošüüril kirjas on. Võid suhteliselt kindel olla, et lisaks 'õigele asjale' maksad 30-100 taala mingiteks maksudeks, lubadeks, kütuse eritasudeks ja teenustasudeks. Siis aktiivsete tegevuste puhul on neil hea võimalus sulle varustust rentida. Kui on tegu pikema bussisõiduga, siis tasub teenust pakkuval firmal tee peale ehitada oma pubi, buss seal kinni peatada ning jälle kasum tuleb. Järgmine suurepärane mõte on inimestele emotsioone müüa. Kes ei tahaks mälestuseks/sõpradele näitamiseks osta pilte/videosid oma ekstreemsetest kogemustest?!? Nende produtseerimine ei maksa peaaegu midagi, aga ma kahtlustan, et suur osa taoliste firmade kasumist just sealt tulebki.

Paar näidet ka: pärast raftingut avanes meil suurepärane võimalus soetada mälestusi fotode näol. Ma kujutasin endale ette, et ju nad kogu päeva piltide CD eest miski 20-30 dollarit küsivad. Võta näpust - ühe foto hind oli $16, kõik fotod (ainult sinu paadist, copyportected) läksid kaubaks $100 eest. Kiire fotosessioon juba trükitud fotode peal säästis mulle küll $96, kuid foto fotost pole ikka päris see. Teine näide: Cecile ja Sonja tegid Mission Beachil langevarjuga tandemhüppe, kusjuures kogu protsessi filmiti. Hüppe enda hind oli ca $270, video maksis, usu või mitte, $170! Mõtteid, mida ja kuidas eestit külastavatele turistidele müüa, aina tekib juurde ;)

Aa, postituse alguses tegin juttu tegelasest nimega Matt. Tegu on ühe ülilahke tüübiga hospitalityclub-ist, kelle vanavanaisa olevat Eestlane ning põgenes võimude eest ära Austraaliasse. Ta on suht vaimustuses oma päritolust ning tänu eestlane olemisele sain tema niigi backpackereid täis kodus lausa 4 ööd veeta. Maja jagasin Matt-i, tema kahe aussiest majakaaslase ning nelja saksa backpackeriga - täitsa tore segasummasuvila. Kordamööda kokatud õhtusöögid, Cairnsi laguuni ääres tehtud barbeque-d, ööd backpackerite pesaks konverditud garaažis ja mõnusad jutuajamised jäävad kõik hea mälestusena Cairnsi ja austraallaste külalislahkust meenutama. Järgmine kohtumine Matt-iga on Eestis, hetkel kogub ta oma järgmise Euroopa-tripi jaoks raha ning juulis peaks teda Maarjamaal näha olema. Tema kogemus on näidanud, et Euroopas on täitsa võimalik 6 kuud backpackerina elada ning enamasti tasuta majutust kasutada - mõttetoitu tulevikuks.

Janno vaatenurk tripile.

Mõned illegaalselt omandatud pildid rahvtimisest:

View Album

Get your own

Kunagi lubatud fotod sarjast "Eestlased Woolshedis":

View Album

Get your own

Hetkel: Airlie Beach ning homme Whitsunday saarte vahele purjetama.

Tänase päeava muusikasoovitus: Cold War Kids - Hang Me Out To Dry

Järgmise korrani!

08. - 12. sept. Roadtrip Cape Tribulation-ile

2008-09-22T05:12:00.004+03:00

Cairns-i on kurval kombel merelinn, mis on ehitatud mudaväljadele, välistades seega võimaluse klassikaliseks rannapuhkuseks. On küll olemas inimkätega ehitatud 'laguun', mille ümbruses murul ning kaugelt toodud liival inimesed päikest püüavad, aga see ei ole see. Õnneks pole kõik päris kadunud - piltilusad, kookospalmidega ääristatud rannad algavad kõigest 8 km Cairnsist põhjas ning seda lõbu jätkub sadu kilomeetreid. Ergo, tuli auto rentida, see lõbusaid inimesi täis toppida ja suund põhja poole võtta.

Saksa tüdrukud Sonja ja Cecile tulid mängu juba eelmises postituses, nüüd võtsime ette veidi pikema reisi. Kui ühel õhtul Cairns-i eestlaste eluaseme poole jalutasin, märkasin teepervel üsna rondiks sõidetud 80ndatest pärit Toytoa Corollasid, kõigil suur kiri peal - Rent Me, prices from $12! Täpselt selline backpackerile suunatud teenus, mida ma juba tükk aega igatsenud olen. Neiud aga ütlesid selle pisikese pereauto kohta, et sinna ei mahu ju isegi kolmekesi magama! Ega mul ka hostelite arvelt kokkuhoidmise vastu midagi polnud ning nii broneerisime ühe vana, kuid tubli Mitsubishi Sigma Wagon-i, mille pagasnikus me jalgu sirutada ja pimedal ajal varju lootsime leida.

Kui viimaks esmaspäeva hommikul autole järgi läksime, laiutas omanik käsi - uus loll töötaja on teile lubatud auto juba välja rentinud! A pole viga, annan teile minibussi sama hinnaga ;) Ma krimpsutasin moe pärast veidi nina, kuid võtsin siiski pakkumise vastu. Meie roaks langes 90ndate algusest pärit Toyota Tarago, millel küll 3. käik eriti sisse ei tahtnud minna ja kojamehed jubedat häält tegid, kuid muidu üldiselt rahuldavalt end üleval pidas.

Kuigi Cairnsist välja sõites veidi vihma tibutas, siis esimestel randadel sai täitsa jalgupidi vees sulistada ja ujumagi minna - vesi oli värskendavalt mõnusad 24C. Avastasin enda jaoks ühe uue laheda viisi süüa teha - vabaõhu barbeque :) Nimelt on idaranniku pargid, rannad jm puhkealad tasuta gaasi- või elektrigrille täis pikitud ning meil jäi ainult üle esky värsket juurvilja-liha täis toppida ning nuppu vajutada. Ja koristama ka ei pea.

Esimese päeva õhtuks jõudsime sulni mereäärse linnakese Port Douglas lähistele. Kuna päris kõikjal ei tasu öösel autos magada, siis igal õhtul tuleb uues kohas ette võtta väike maraton sobiva paiga otsimiseks, soovitavalt valguse saatel. Meie sellest soovitusest kinni ei pidanud ja alati jäi otsimine pimeda peale, mis tõi loomulikult endaga kaasa huvitavaid juhtumisi hommikupoolikutel. Näiteks sel ööl leidsin linnast veidi eemal ühe müügis oleva krundi ning sõitsin pikalt-pikalt mäe otsa metsatuka taha. Öö mööduski päris rahulikult, kuid linnulaulu asemel äratas meid koputus aknaklaasile. "Tülitajaks" oli maaklerina näiv meesterahvas, kes palus meil viisakalt oma kodinad kokku pakkida ja sääred teha, sest tal tulevat natukese aja pärast klient kõnealust krunti kaema. Valisime järjelikult popi koha...

Järgmise päeva tippelamus oli Mossman Gorge e iidne vihmametsaga ümbritsetud kaunis jõgi ja matkarajad. Kogu elamusele lisas kindlasti dramaatilisust suurte piiskadena taevast alla sadav vesi, mis 3,5 kilomeetrise raja jooksul ühtegi paika kehal kuivaks ei jätnud. Aga siin on vihm soe, lausa mõnus on sellest lihtsalt läbi jalutada ja kuulata tema pladisemist lopsakalt rohelisel troopikataimestikul. Mul ei ole endiselt veel küllalt palmidest ja muudest taolistest taimedest, mis Eestis üldiselt ainult potis kasvavad, olen vahel täitsa looduselaps :) Läbimärjana läbi džungli vantsides hakkasid kuskilt sügavalt seest mingid ürgsed instinktid välja lööma, tundus hea mõttena kõik riided seljast heita ja röögatuse saatel saakloomi jahtima minna. Või oli see eelmisel õhtul vein, mis seal tärkas...

Hommikune suplus Port Douglas-e 4-miili rannal tehtud, vihmamets avastatud, asusime teele parve poole, mis meid üle jõe Cape Tribulationi poole vedama pidi. Täitsa huvitav asjandus on neil endiselt käibel - trossiga vinnatav parv, mis 5 minutilise sõidu eest kasseerib $10. Hämaruse hakul ei suutnud keegi meist kiusatusele vastu panna ning ööbimispaiga otsimise asemel läksime hoopis beachile viimast valgust võtma. Jätkuv sadu ei teinud sellest muidugi perfektset õhtupoolikut, aga ega keegi ei kurtnud ka. Paduvihmas sõitsime siis kuskile võpsikusse ning For Sale silt kõlas jälle üsna hästi. Hommikul muidugi selgus, et tühja krundi asemel olime parkinud umbes 5 m kaugusele vanast kuurist ja majast, mis paksu heki taga end peitsid. Hea, et seal lihakirvega psychot ei elanud, muidu oleks Blairwitch Project-i stseene mul Youtube-i laadida tulnud.

Kuna terve öö ja hommik kallas, siis ega keegi enne 11 autost väga väljuda ei tahtnudki. Lonely Planetis lubatud võrratu Cow Bay rand sombuse ilmaga nii võrratu ei tundunud, kuid krabisid mööda randa taga ajada ning nuputada, kust need koerajulke meenutavad kuhjad pärit on, oli ikkagi lõbus. Ja üsna hämmastav on see, kuidas need väiksed krabihakatised vormivad liivast väikeseid pallikesi ning moodustavad neist mingeid sürrealistlikke mustreid, mis siis iga õhtu tõusuga jälle merre uhutakse. On ikka püsivus! Kuna tüdrukd polnud veel vabas looduses krokodilli näinud, oli neil tingimata üks jõekruiis vaja ette võtta. Midagi erakordset polevat olnud, kuid eesmärk sai täidetud - 2 krokodilli on neil nüüd kontos olemas.

Koos pimedusega saabus Cape Tribulationisse ka väike valge Toyota Tarago ning õhtu möödus lõbusalt kohaliku YHA hosteli baaris lauamänge mängides, salaja sisse smuugeldatud veini juues ja üllatavalt meeldivat live jazz-i kuulates. Ööbimiskohaga sel õhtul muret polnud, sest päeval kohatud hea huumorimeelega turismiinfopunkti töötaja oli selle meile kaardile märkinud. Vestlus kõlas umbes nii:
"Mis autoga te sõidate?"
"See sama seal akna taga."
"Ja magate seal kõik kolmekesi? Good job, man!"
"Yeah."
"A kas te tahate ilmtingimata karavani-pargis ööbida või otsite võimalusi.. khmmm... raha säästa?"
"No raha säästa poleks ju paha."
"Siis sõitke sinna (kritseldab kaardile) ja kui pargivaht teile aknale koputab siis kutsu ta natuke eemale ning ütle: "Tead, otsin siin vaikset kohta, et tüdrukutega veidi aega veeta..." ning mitte ükski pargivaht teid rohkem ei tülita!"

Õhtul uinutas meid unele vulisev jõekene, kuid varahommikul hakkasid sellest samast jõest maasturid edasi-tagasi läbi sõitma ning meil ei jäänud muud üle, kui jälle vihma kätte, selle sama infotöötaja soovitatud salaoja otsima minna. See ei olnud iseenesest paha lüke, sest just samal hetkel kui ma jõeveega nägu pesin, ilmus vastaskaldale elusuuruses kaasuar! Nende Austraaliakõige ohtlikumate lindude eest hoiatavaid silte olid seal neemel kõik kohad täis, kuid pidime sõitma kuni kaheveoliste autode tee lõpuni, et seda ühe pealöögiga inimelu lõpetavat lindu (ja tema järeltulijat) ka elusuuruses näha saaks. Hoopis teine asi ikka, kui kuskil loomaaias läbi terasvõre paksuks ja laisaks läinud looderdisi vahtida :)

Salaoja leidsime ka kuskilt sügavalt padrikust üles, seega võisime südamerahuga meie reisi lõpppunkti - Cape Tribulation-i randa - sõita. Mis siin salata, niru ilm päris sellist emotsiooni ei vallandanud, nagu hing postkaarte vaadates ihaldas... Et veidi adrenaliini verre lasta, kastsin end kiiresti krokodillidega sildi läheduses merevette, pärast mida seadsime sammud ainult ühe nahkhiirega Nahkhiiremaja poole. $4 eest keegi seda hüljatud hinge lähemalt vaadata ei tahtnud (välja arvatud Sonja, kes ülbelt ilma maksmata sisse marssis), küll aga saime sealt majast vihmavarju ning leidsime huvitava tegevuse järgmiseks paariks tunniks - eksootiliste puuviljade maitsmine kohalikus istanduses.

Menüü oli üsnagi elevust tekitav - Lääne-India laim (kollane, mitte roheline), leivapuu vili (soola-pipraga ahjus küpsetatud, maitses veidi nagu kartul), pomelo (maailma suurim tsitruseline), Malaisia roos-õun (roosi lõhnaga pehme hapukas pirnikujuline mahedamaiguline vili), kollane sapote (midagi mango ja bataadi vahepealset), Davidsoni ploom (ainus kohaliku päritoluga puuvili, ploomiga ei ole midagi ühist, pigem maitseb nagu ülihapu aroonia), täht-õun (kui see pooleks lõigata, ilmub nähtavale kanepi lehte meenutav vaatepilt ja kui ettevaatlik ei ole, siis on pärast maitsmist suu lateksit täis), sapodilla (pruunikas magus vili), atemoya (üldse ei mäleta enam, mida see endast kujutas) ning soursop (väljast roheline, seest valge, sellest valmistet moos maitses veelgi paremini kui puuvili ise).

Seal puuvilijafarmis võiks mõnda aega WWOOFida, paari nädala pärast olevatki neil abikäsi tarvis. Ise ma ilmselt sel ajal siin kandis enam pole, küll aga soovitasin kohta Jannole, kes jutu kirjutamise ajaks oma rännakutega samuti Cairnsi on jõudnud. Pärast ringkäiku viljaaias hakkas vihm juba nii üle viskama, et pärast degusteerimist hüppasime kõik kiiresti autosse, panime konditsioneeri ja soojenduse samaaegselt põhja ning põrutasime pilku seljataha heitmata tuldud teed mööda tagasi lõuna poole.

Kes nüüdseks lugemisest nõrkemas on ja ootas, et sellega kogu jutt ka lõppeb, peab pettuma. Saatusel oli meile veel üks vingerpuss varuks, enne kui turvaliselt 'koju' jõudsime. Kuna olen oma senise elu peaasjalikult Eestis mööda saatnud, siis ei osanud kahtlustadagi, et kui 4 päeva vihma sajab, hakkavad tühjad jõesängid veega täituma ning sildasid üle paljude selliste ehitatud pole. Pika autodesabani saabudes midagi head loota ei olnud, ifaks juhuks võtsin kiirelt tähtsat sõidukit teeseldes kiirelt rivi etteotsa, kuid sealt enam kuskile minna ei olnud. 40 cm kõrgune veesammas oli tee üle ujutanud ning kiire vooluga jõest söandasid üksnes kõrged maasturid läbi sõita. Loll situatsioon meie jaoks, ideaalne aga kohaliku veokaga maaka jaoks! $30 vahetas omanikku ning nii me hinge kinni hoides selle jõehakatise ka veoka slepis ületasime. Vesi salongis oleks paksu pahandust tekitanud, kuid jumal oli meile armuline ning peale meie enda sisse toodud niiskuse me autos midagi uut ei täheldanud. Praise the Lord!

Meeldivaim öö möödus otse ookeani kaldal lainetekohina saatel, kus äratus toimus autost kiiresti vette joostes. Hommikusöögi-bbq ajaks otsustas isegi päike välja tulla, pannes sellega meie "rannapuhkusele" iroonilise punkti. Samas ma ei kurda ka - oli üsna teistsugune kogemus, vihm vihmametsas annab sellele hoopis uue mõõtme. Tagasi Cairnsis, saatsin tüdrukud Reef Encounter-i pardale hostie-tööd tegema ning ise läksin koos 9 eestlase ja 2 prantslasega Woolshed-i (kurikuulus backpackerite urgas, üks vähestest natukenegi ööklubi meenutavatest kohtadest) pidu tegema. Üle pika aja sai juua vana head 80%-list Viru Kanget ning laudadel (õigemini pinkidel - minupikkustel jäi pea lakke kinni) tantsida. Ja järgmisel hommikul andsin jälle endale lubaduse, et goon-i ma enam kunagi ei joo :)

Hetkel: roadtripin mööda idarannikut lõuna poole, täna Magnetic Islandile. Nendest seiklustest kuuleb kunagi hiljem.
Järgmises sissekandes: taasühinemine Jannoga ning rafting Tully jõel.

Pildid:

View Album

Get your own

06. sept. Päev Atherton Tablelands-il

2008-09-16T07:19:00.003+03:00

Kas keegi on kuulnud maratonijooksjast nimega Abdelhay Battal? Mina näiteks polnud, vähemalt mitte kuni mõni nädal tagasi toimunud kohtumiseni selle sama, 2002. aastal maailma top 10sse kuulunud ja praegugi aktiivselt (Austraalia) maratone võitva Maroko jooksuguruga. Tänu oma harrastusele on ta nüüdseks ka Austraalia resident (püsielanik) ning treenimisest vabal ajal teenib leiba Cairnsi lähedal kõiksugu raskemasinaid juhtides. Võib tekkida küsimus, et kuidas mina, kes ma maratonist ja Marokost sama kaugel olen kui valge mees aborigeenist, just selle mehega kokku sain. Vastus on lihtne - hospitalityclub.org.

Teine hea koht, kus sinuga samu soove omavate inimeste kontakte leida, on teadetetahvlid linnatänavatel ja hostelites. Nende kaudu sain tuttavaks kahe noore saksa tütarlapsega, kes just äsja oma jala siia maailma kõige lamedamale, kuivemale ja ohtlikest elukatest kubisevamale mandrile olid tõstnud ning nüüd Cairnsi lähedal ringi soovisid vaadata. Kuna Abdelhay ehk lühidalt Abdul nii hea inimene on, siis oli ta loomulikult lahkelt nõus meid ringi sõidutama ning taustaks huvitavaid lugusid ja juhtumisi pajatama. Meeldiva vaheldusena erineb Cairns ülejäänud Austraaliast selle poolest, et paljude põnevate kohtade avastamiseks ei tule tunde (või päevi) mööda tühermaad sõita, vaid saab hakkama ka mõneteistminutiste otsadega :)

Alustasime päeva armsast mägikülast nimega Kuranda, mis enne turistide, neile suunatud kirevate reklaamplakatite ja lõputute kaupmeeste saabumist ilmselt veelgi armsam oli. Atraktsioonide hulka kuulusid II maailmasõjast pärit USA pommituslennuki vrakk, mis väga vingelt džunglitaimestiku poolt alla oli neelatud; väike turuke, kus kõiksugu huvitavaid kohalikust materjalist ja kohalike inimeste käsitööna valminud tooteid (nt känguruvillast sussid, emurasvast näokreem, krokodillihamba-kaelakee, mangovein, kohviliköör, jne) müüdi; ajalooline rongijaam, kuhu Cairnsist alguse saava Skyrail-i gondlid ning mööda mäenõlvasid lookleva scenic railway rongid jõuavad; jõgi ja mitmed loomade-lindude-putukate veetlust ära kasutavad teemapargid.

Järgmine peatus oli Kurandastki läbi voolava Barron-i jõel asuv kosk, millel sõltuvalt aastaajast mitu vägagi erinevat nägu on. Meie olime tunnistajaks maalilisele nirele ja väga efektset kontrasti pakkuvatele kaljudele, kuid märjal hooajal pidavat kogu kivine osa olema varjatud möirgava ja võimsa vee poolt. Vahemärkuseks veel nii palju, et kui Darwinis tähendas kuiv hooaeg tõepoolest seda, et taevas oli pilvitu ja vihma ei sadanud, siis siinkandis on lood vähe teisiti. Talvises augustis sajab siin umbes sama palju kui Eestigi augustikuul, suvist vihmasadu aga ei taha (ega suuda) ma hästi ettegi kujutada - aasta peale kokku on siin mõnes punktis üle 4200 mm sademeid Eesti 600 mm vastu mõõdetud.

Kurandast saime inffi, et lähedal olevas Mareeba-s eksisteerib selline tore asutus nagu kohvimuuseum, kus saab degusteerida 21 erinevat kohvi, 4 likööri, 4 teed ja 14 eri tüüpi šokolaadi - kõik kohalikest kohviubadest meisterdet. Arvestades küllalt lühikest eelmist ööd kõlas kogu see värk üsna vajalikult ning peagi keerasimegi muuseumi parklasse. Juba õues tervitasid meid kohvipõõsad ning nüüd on ka toored ning kuivanud-kuid-mitte-veel-röstidud kohvioad ära proovitud. Degusteerimise eest küsiti mulle veidi liiga suurena tundunud summa dollareid ja nii asusingi Thierry-lt õpitud oskusi rakendama. Esimene katse lihtsalt julmalt sisse marssida tundus juba peaaegu õnnestunud olevat, klaasike likööri kõhus ja mõned tükid šokolaadi suus tabati meid aga teolt ning saadeti tagasi teiba taha. Meid andis ära kleepeka puudumine rinnast, mistõttu üritasin seda omandada juba degusteerimise lõpetanud inimeste käest. Mulle ette juhtunud kohalikud olid see kord üsna kidedad ja olin juba käega löömas, kui teel tagasi parklasse märkasin nelja jõuluküünaldena säravat kleepekat, mille keegi hea hing otse muuseumi reklaamile oli kinnitanud.

Mõeldud-mõeldud ning minuti pärast olimegi muuseumis sees ja sõime kahe suupoolega makadaamiapähklite, kookosehelveste, piparmündi, kohvi, chilli (jep, pisar jookseb kui seda šoksi näksid) ja kõiksuguste muude hõrgutistega rikastatud heledat, tumedat ja valget šokolaadi. Peale rüüpasime Vana Tallinna kohviliksi meenutavat märjukest ja loomulikult üüratus koguses kohvi. Tee jaoks eriti ruumi ei jätkunud, ka ei jätkunud väga palju aega (ega huvi) massiivse kohviteemaliste eksponaatide kogu uurimiseks. Kui šoksikandikud olid mitu täis-tühi-täis tsüklit läbinud ning meie ekspeditsiooni liikmed nagu Duracelli jänesed ringi patseerisid, oli aeg kotid hiljem kindlasti peale tuleva nälja peletamiseks kõige hea ja paremaga varustada ning selleks korraks visiit lõppenuks lugeda.

Järvi on siinkandis külluses ning Lake Tinaroo kaldalt me end peagi leidsimegi. Seal oli parasjagu toimumas üsna idülliline laupäevak, kus ühiskonna koorekihti kuuluvad perekonnad olid laagrid üles löönud ja end merespordi sõidukitega lõbustasid ning ülejäänud inimesed niisama piknikku pidasid, laste-koertega mängisid või ringi sörkisid. Olen juba mõnda aega tahtnud veesuuskadega sõita ning kui erepunase kiirpaadi omanik sellelt samalt tegevuselt tagasi kaldale pöördus, võtsin jutujärje üles. Tüüp sellest mõttest eriti vaimustatud polnud, küll aga oli ta nõus meile oma "Ferrariga" niisama lõbusõitu tegema. Paat oli täitsa vilgas, liikudes mängleva kergusega üle 80 km/h - täitsa chill funride ja seda (jälle) täitsa muidu!

Teel Kentucky Fried Chicken-i ja salaretsepti järgi valmistatud paneeritud kanatükikeste juurde jäi teele veel üks muljetavaldav vaatepilt - hiigelsuur 500 aastat vana viigipuu nimega Cathedral Fig, mis nägi välja täpselt nagu rekvisiit Sõrmuste Isanda filmist. Teist taolist kohtasin seal samas läheduses Darwinist tulles, mõlemad löövad oma aupaklikusega tummaks. Hea, et eelmise sajandi puuraiduritel oli oidu ikka mõni ägedam puu alles ka jätta, muidu poleks turistil praegu midagi vaadata.

Mitmed mägede, pilvede ja põldudega seotud maalilised vaated hiljem jõudsime pimeduse hakul lõpuks ka Millaa Millaa koskede juurde, kuid peale ühe eksinud newyorklase ja eredalt sähvivate firefly-de polnud seal enam suurt midagi näha. Mul polnud sellest suurt lugu, sest vaatasime selle koha juba Darwini roadtripi käigus üle, kuid tüdrukud peavad sinna vist tagasi minema. Athertoni Kiltmaa kiirülvaade on nüüd tehtud, kuid tegelikult võiks seal päevi ja päevi ringi ekselda - korras teed, omapärased ja hubased külakesed, kupleid täis, vihmametsade ja pilvedega kaetud maastik ja muud taolised "pisiasjad" hoolitsevad kõik selle eest, et suul oleks pidev naeratus. Natural high, ma ütlen! See on üks selliseid kohti, kuhu võiks täitsa elama asuda, kuigi kui vaadetest juba kopp ees on, siis hakkaks seal tõenäoliselt päris ruttu igav. Mkay, jätame selle plaani hetkel pensionipõlveks...

In the next episode: Estonian-German mixed team takes a minivan to Cape Tribulation.

Album:

View Album

Get your own

29. aug - 4. sept. Töö ja lõbu Great Barrier Reef-il

2008-09-07T12:43:00.005+03:00

Pärlifarmi tööotsa lõpust ei möödunud kolme nädalatki, kui kiskus taas tagasi merele. See kord oli lähim vaba vesi Vaikne Ookean ja sihtkoht Great Barrier Reef e Suur Vallrahu e GBR. Äsja läbielatu on üsna võimas kogemus, raske on kuskilt otsa lahti teha. Alustan siis algusest.

Lükkasin tänu tuulise ja jahedapoolsele (hõkk, kõigest 24C päeval on troopikasoojusega ära hellitatud kerele päris raske kogemus) ilmale seda reisi nädala võrra edasi, kuid väljasõidu päeval oli ilm ikka sama. Ja kui laeval selgus, et rendi-kalipso on üsna õhuke ja lühikese säärega, pani see külmavärinad mööda selga alla jooksma. Esimene sessioon oli snorgeldamine väikesemapoolse katamaraani Reef Experience pardal, misjärel meid märksa suuremale, Reef Encounter nime kandvale 'luksus'-katamaraanile üle kanti. Esimene tunne vette astudes - krt siin on külm!! Veetemperatuur esimestel päevadel oli umbes sama nagu kevadises Eestis, nii 21C. Grrrr!

Esimesed sukeldumised Reef Encounter (RE) pardal ning tugevalt konditsioneeritud kajutid panid mind korralikult lõdisema ja võrratu mereelu nautimise asemel hakkasid mu aju varjutama mõtted 'miks krt ma maksan suure hunniku pappi kringliks külmutamise eest?' ning 'saaks juba ometi kuuma dušši alla!'... Ahjaa, peaks vist mainima ka seda, et hostie-na töötamiseks tuleb kõigepealt soetada üks korralik sukeldumisreis ning alles seejärel saad 'tasuta' hüvede eest orjamist alustada. Ühelt poolt hoiab see nõudluse (ja ooteajad) mõistlikul tasemel ning teisalt annab võimaluse vähemalt mõnda aega totaalselt relaxida (kui sa just sooja hoidmisega liigselt ametis pole). Tripi algus oli ka selle poolest huvitav, et RE pardal oli 7 külalist, 6 hostie-t ning 6 meeskonnaliiget, mis tähendas küllalt esmaklassilist teenindust ;)

Esimesel sukeldumisel oli nähtavus üsna nigel ning päikesevalguse vähesuse tõttu ei olnud ka eriti värve näha, mis kõik pani mind üles haibitud GBRis veidi pettuma. Olgu aga kohe öeldud, et nädala jooksul tegin kokku 21 sukeldumist (ca pool ööpäeva vee all!) neljal erineval reef-il (eesti keeles riff?) ning pettumusest on asi oooiiii kui kaugel. Mu uus totaalne lemmik on öösukeldumine! Pigimust vesi, külm tuul ja ümbruskonnas ringi luusivad haid ei ole just kõige kutsuvam keskkond, kuhu vabatahtlikult hüpata, aga SEE ON SEDA VÄÄRT. Kui juba 10 meetri sügavusel oled, tunned ainult ülimat rahu ja näed kõiki neid elukaid, kes päeval surnud korallide õõnsustes ja koobastes end kiivalt peidavad (nt krabid, krevetid, vähid ja paljud röövkalad). Ning päeval tühipaljate kivikujudena paistvad kõvad korallid avavad oma poorid ning asuvad toituma, nähes välja nagu kevadlilli täis kaljukamakad.

Sageli jälitas meid öösel giant trevally-de (70-100 cm pikad ülbe näoga kiskja-kalad) 5-10 liikmest koosnev grupp. Üks huvitav tegevus oli siis lambiga pisikeste kalakeste lokeerimine ning 'rambivalguses' hoidmine, kuni ka GT seda märkas, ülikiire sööstu sooritas ning vaese kalakese alla neelas :) Teine harrastus kottpimedas sukeldudes oli rohelise silmapaari otsimine kaugusest ning siis talle jätkuvalt lambi silma sihtimine. Nimelt helgivad just kiskjate (nt haide) silmad seda värvi ja uudishimulike kaladena hakkavad nad valguse poole ujuma. Kui suur Grey Whaler Shark avatud suuga sinu poole liugleb, siis mingi hetk käib kerest läbi väike võpatus ja käsi suunab lambi instinktiivselt kuskile eemale, kuid mälupilt sellest salvestub ajusoppi igaveseks. Ära ei saa märkimata jätta ka bioluminestsentsi, mis lambi ära kustutades ning käega kiivalt ringi vehkides tekitab laheda sädeleva efekti - täpselt nagu sajaks roheliselt kiirgavat lund!

Mu lemmikuks kujunes külastatud riffidest kõige kaugem ehk Norman Reef, kus nähtavus oli kõige parem ning võimsad korallidega kaetud mäed moodustasid ülinauditava "maastiku" - isegi kalu nägemata võis lihtsalt nautida seal mäestikus "ringi lendamist". Ja nähtud mereelu oli seal samuti kõige eeskujulikum. Elegantselt liuglevad astelraid, meetrise diameetriga merikilpkonnad, gigantsed eenduva alalõuaga ning ülbe välimusega potato cod-id (kartulitursk??), end mu jala külge kinnitada üritavad lameda laubaga suckerfish-id, hõbedaselt helkivad voolujoonelised vihase välimusega meetrised barracudad ning makrellid, Wally nime kandev paarisajakilone napoleon maori wrasse, naljaka kujuga sõbralikud batfish-id, ülihirmutava olekuga kaheksajalg, massiivsed sajaaastased merikarbid, mürgised lionfish-id, hõljukit meenutavad cuttlefish-id, ebamaised merikurgid - ja siilid, efektsed kalaparved, kõhedust tekitavad koopad, kõikvõimalike kujude, värvide ja vormidega korallid ning rahvafolklooris ohtlikku mainet omavad haid olid ainult väike osa vee all nähtust-kogetust. Seda kõike ei saa kirjeldada, vaid peab ise nägema. Kuid üks on kindel - I LOVE IT!!!

Esimesed kolm päeva, mil ma RE-l külaline olin, möödusid ainult sukeldudes, süües ja sukeldumisest puhates (sooja dušši nautides, logiraamatut täites ja "kaaskannatajatega" kogemusi vahetades) - igati ära teenitud relax-time. Ja seejärel sai must hostie ehk tagasi tööpõllule :) Kui arvestada tasuks majutust 4-share kajutis, koka meisterdatud tõeliselt atraktiivse välimusega ja ülimaitsvaid restoraniväärilisi eineid ning kolme sukeldumist päevas, siis teenisin minimaalselt korralikud 200 taala päevas. Not so bad at all. Töö ise oli oodatult igav ning üksluine - enne sööki laudade katmine ja toidu serveerimine, pärast sööki koristamine/nõude pesemine, kajutite puhastamine/linade vahetamine/WCde koristamine, pesu voltimine ning kõiksugused muud igavad ja paremate tööde puudumisel ülemuse ajusopist välja imetud mitte-nii-vajalikud pisiülesanded. Äratus oli 5.30 ning tuttu enne 21-te ei olnud võimalik minna, kuid puhkepause ja sukeldumisi arvestades ei tulnud üle 8-9 tunni reaalset tööd teha.

XXL vormirõivas

Ükski reis ei ole täiuslik ilma viperusteta, nii ka Suurel Vallrahul. Esimene ebameeldiv uudis jõudis minuni teisel hostie päeval, mil teatati, et ma pean järgmisel päeval koju sõitma, kuigi reisi broneerides garanteeriti mulle vähemalt 3 ööd/4 päeva tööliseametit. Kontori tehtud viga ei tahetud tunnistada ning terve õhtu ning hommik aeti mulle mingit kammajjaad, kuid pärast vihaseid vaidlusi ja raario teel kontoriga suhtlemist sain siiski esialgselt lubatud perioodiks (ja kauemakski) pardale jääda. Mu viimasel päeval tuli Nat ehk 20-aastane saksa päritolu väga karmi "piitsaga" ülemus norus näoga mu jutule, et tal eesolevaks ööks liiga vähe hostie-sid ning palju külalisi - kas ma tahaks äkki üheks ööks veel jääda. Kokku jäi kontosse siis 6 ööd ja 7 päeva avamerel ja potentsiaali oli veel paariks pävaks jääda.

Järgmine äpardus hõlmas endas reisi alguses 'konfiskeeritud' magamiskoti ja madratsi saladuslikku ära kadumist mu kaldale naasmisel ning päev hiljem nende taas päevavalgusesse ilmumist. Lõpp hea, kõik hea, siin rohkem ei peatu. Küll aga jääb mu eesseisvaid päevi/nädalaid mõjutama viimane ebameeldiv üllatus... 100% kindel ma ei ole, et see sukeldumisega seotud on, kuid kahtlus on päris suur. Nimelt murdus laevalt naastes ära suur tükk mu tarkusehambast. Kui sul on hambas mikroauk või pragu, siis 20 meetri sügavusel suure rõhu all olev õhk võib sinna kinni jääda ning vee pinnale naastes paisub see kordi, omades potentsiaalset lõhkuvat mõju. Korruta seda protsessi 21-ga ning ongi olemas teooria tervena paistva hamba osaliseks hävmiseks. Spetsiaalselt enne reisi hambaarsti juures käimine siin samuti ei aidanud ning nüüd tuleb Austraalia hambakliiniku käivet kasvatada. Huhh, see saab valus olema...

Ahjaa, nüüd on mul jälle üks kvalifikatsioon lisaks - teatud ringkondades ringi liikudes kannan Advanced Open Water Diver (edasijõudnud avaveesukelduja:) nimetust. Naljakas oli see, et enne koolituse keskpaika ma isegi ei teadnud, kas tegu on PADI (Professional Association of Diving Instructors) või SSI (Scuba Schools International) organisatsiooni suundumusega. PADI OWD litsentsi otsa sain nüüd siis vähemlevinud SSI Advanced OWD oma, mis võimaldab mul endise 18 m asemel 30 m sügavusele sukelduda ja avab uksed ainult pühendunud sukeldujatele suunatud reisidele. Siiski võib mõnes maailma paigas tekkida probleeme SSI tunnustatusega ja seda ilmselt ka põhjusega - nimelt ei pidanud "kursuse" käigus isegi ühtegi raamatut lugema ega küsimustikku täitma. Maksa ainult papp ära, soorita instruktori järelvalve all 4 erineva sisuga sukeldumist ning oledki järgmisel tasemel.

Luksuslik laev, delfiini-eskort, tähtede poolt maagilisteks maalitud ööd, kuuvarjutus ja alati heas tujus, abivalmis ning meeldivat huumorit harrastavad meeskonnaliikmed/hostie-d aitasid sellest tõeliselt meeldejääva merereisi vormida. Mõneks ajaks on nüüd sukeldumisest kerge küllastus, taas aeg maiseid tegevusi harrastama hakata. Selle loo ilmumise ajaks on tegelikult toimunud ka väike ühepäevane väljasõit Cairns-i lähistele Atherton Tablelands-idele koos kohaliku marokolasest maratonijooksja ning kahe saksa päritolu backpacker-neiuga ja kohe seisab ees 5-päevane roadtrip rendiautoga põhja poole, Cape Tribulation radadele nende samade saksa neiudega. Lisaks sain kokku ka Cairsis kanda kinnitanud eestlastega, kes mind lahkelt enda juurde öömajale võtsid, eesti stiilis šašlõki/salatiga grilliõhtuid korraldasid ning (loodetavasti) järgmisel nädalavahetusel minuga koos Tully jõele raftima tulevad. Ilm on siin kandis samuti hüvaks muutunud (kevad tuleb ikkagi), seisab ees viimase peal nädal!

Fotoalbum kah õigeaegselt:

View Album

Get your own

Ammused Talbot Bay pildid:

View Album

Get your own

Darwin-Cairns roadtripi pildid:

View Album

Get your own

16. - 22. aug. Roatrip Cairns-i ehk otsatu savann, kariloomad ja tolm

2008-08-28T18:46:00.005+03:00

Alustuseks tahan parandada vea, mille eelmises sissekandes tegin. Meie reisiseltskonna ainsa naisliikme nimi ei olnud mitte Manu (nagu hääldusest järeldada võis), vaid hoopis Manon. Pidavat täitsa tavaline prantsuse nimi olema. Ja kuigi kiivi sünnipäev langes just meie väikse (no ok, tegelikult 3000 km ehk mitte-nii-väike) roadtripi ajale, siis oma vanust ei soostunud ta endiselt avaldama. Torti küünaldega ta seega ei saanud.

Tänu Manon-i eelmise öö seiklustele jäi start mõned tunnid plaanitust hilisemaks, aga vähemalt sai ta oma eelmisel õhtul ööklubis kaotatud passi siiski kätte. Ilma selle dokumendita oleks tal Cairnsist Prantsusmaa poole suunduva lennuki pardale asumisel väheke seletamist tulnud teha... Lõpp hea kõik hea, praeguseks on neiu tagsi Euroopa pinnal.

Esimese öö (nagu ka kõik järgmised) veetsime kuskil pisikese kõrvaltee ääres, keset savanni hõredat taimestikku, seltsiks kõikvõimalike lindude karjed, kaamleid meenutavate lehmade vaikne nosimine ja uskumatult ere tähistaevas. Kõik need komponendid mõjusid imestamapanevalt - kas on see tõesti lind, mis sellist 'lapse karjumist' harrastab? kuidas veised siin nälga ei sure ja kes nad vajaduse korral siit üles leiab? kas ma Eestis üldse taevasse ei vaadanud või polnud seal lihtsalt midagi nii erakordset näha? jne jne.. Ja metsikud emud olid ka täitsa armas vaatepilt, meenutasid mulle seda head emu-vorsti, mida Darwini ööturul sõin.

Teise päeva hommikul läksime dušši asemel hoopis Mataranka kuumavee allikatesse vanni võtma. Sealt oli karske õhu tõttu üsna raske välja ronida, aga ületasin ennast taas. Jälle üks nendest kohtadest, kus võiks lõputult aega veeta - kristallselge parjalt soe vesi, pisikesed kalad, keda taga ajada, palmid ümberringi eksootilise tuju tekitamiseks ja üleüldine relax atmosfäär. Puudu olid ainult külmad õlled. Pärast seda keerasime suure maantee pealt kõrvale ning algas minu jaoks uus kogemus - ühe auto laiune asfalttee kahesuunalise liikluse jaoks. Esimene mõte seal oli 'let's play chicken!' (ehk et kes enne araks lööb kui auto vastu tuleb). Ei taha uhkustada, aga ma ei kaotanud ühtegi korda.

Umbes kolmanda päeva kandis lõppes see huvitav tee otsa ning algas punase tolmuga kaetud lõputuna tunduv dirt road. Viimasest roadhouse-ist (põhimõtteliselt ühest majast koosnev küla keset tühjust, kust saab hinge kinni võtva hinna eest kütust ja esmatarbekaupu soetada) enne kruusateed saadeti meid teele üsna julgustavate sõnadega - no tee peal on umbes 5 jõge (ilma sillata) ning järgmised 2 roadhouse-i on suletud ehk kütust saab 450 km pärast. Ütleme nii, et pärast esimese jõekese ületamist backpackerite varanduse raskuse all ägiseva 1984.a Toyota Tarago minibussiga tahtis osa seltskonnast tuldud teed pidi tagasi minna ning umbes 600 kilomeetrise 'turvalise tee' kasuks otsustada. Õnneks (või kahjuks) suutsin nad ümber veenda ning järgmiste tundide jooksul sai ilma kondita kinniste akendega tolmuses bussis mööda hulle ja veel hullemaid teid loksuda ning veel nii mõnestki vaikselt voolavast jõehakatisest läbi sõita. Ja vaikust ning rahu annab seal kandis täitsa vabalt kogeda - Queenslandi osariiki jõudes teatas suur silt uhkelt - teretulemast Burke-i maakonda, meil on siin 42 000 ruutkilomeetrit pinda ning 550 elanikku! Erinevatel põhjustel mulle hästi ei mahu pähe mõte 550 eestlasega Eestist, aga see selleks.

Kõik see oli kogemus, kuid kui võimalik, siis järgmistel roadtrippidel jätaks ma taolised 600-kiltsased kruusatee otsad mängust välja - progress toimub teosammul ning iga viimne kui keha- ja kotiavaus on punast tolmu täis. Siiamaani ümbritseb mind aevastades punane pilv.. Loo autoriga sama vana sõiduk pidas siiski üllatavalt hästi kõigile katsumustele vastu. Tee peal kiilus umbes kolm korda gaasitross kinni (automaadiga oleks päris suur jama olnud), aku klemmid vajasid aegajalt turgutamist, tagumist luuki sai pärast kruusateele asumist ainult seest poolt avada ning viimastel tolmu-kilomeetritel leidis oma otsa ka üks rehv. Lõpupäeval hakkasid ka käepidemed küljest kukkuma ja (ainus) võti nägi samuti päris nukker välja, olles pooleks murdumise äärel. Aga Cairnsi me jõudsime ja mul on päris hea meel, et mina selle minibussi omanik pole.

Seltskond oli üsna chill ja õhtud lõkke ääres möödusid mõnusate vestlustega veini ja didgeridoo saatel, kuigi päeval olid millegipärast kõik väga vaiksed (või üldse vait). Võibolla oli süüdi müra, võibolla muusika puudumine, võibolla fakt, et load olid ainult mul ja Nicol või oli see hoopis emakeelte erinevusest tingitud raskendatud teineteisest arusaamine (no krt see kiivi rääkis jube kiiresti ja vaikselt, IGA KORD pidin mitu korda 'what?' ütlema), aga maantee tundus päeval üsna pikk, igav ja lõputu. Kruusatee oli isegi lõbusam, sest pidevalt pidi manööverdama ja tasasemat teed otsima - Markko Märtini mängimine hoidis vähemalt ärkvel.

Mis on üks roadtrip väärt ilma rahvuspargi külastuseta? Mitte midagi! Seega tegime pisikese 600 kilomeetrise kõrvalepõike ning käisime ära Lawn Hill National Park-is. Rough Guide lubas eest leida hämmastava oaasi, vihmametsatasku keset kuiva savanni, maalilise jõe ning hämmastavad kosed. Ilmselt külastas seda juttu kirjutanud isik antud parki vihmahooaja lõpus või nägi kõike unes, sest kõik oli ilmselge liialdus. Oli jõgi, oli koseke, olid mõned palmid ja veidi rohkem taimi kui mujal ümbruses, kuid ülisügavat muljet antud koht ei jätnud.

Teine külastust väärt koht tuhandete kilomeetrite jooksul jäi isegi tee peale, kuid kui prantslased ja kiivi kuulsid, et sinna saab minna ainult giidi eestveetava grupi koosseisus, makstes kogu lõbu eest tagasihoidlikud $35, jäeti eestlase palve seal siiski peatus teha kõrvale. Nende näol oli teeme-ainult-tasuta-asju tüüpi backpackeritega.. Mitte et ma neid süüdistaks või midagi, vaid lihtsalt kahju oli nendest 190 000 aastat tagasi vulkaani purske tagajärjel moodustunud maaalustest laavakoobastest ilma peatumata mööda sõita, nägu vastu klaasi surutud ja silmad igat eemalduvat detaili endasse imemas.

Selle asemel põikasime sisse Mt. Surprise nime kandvasse linnakesse, kus tegeleti üsna kiivalt kõiksuguste erinevate semi-väärtuslike kivide korjamisega ning pakuti varustust rendiks, mille abil iga mees ja naine kõrbesse õnneotsijat mängima võis minna. Kuna varustus maksis raha, siis loomulikult me ei rentinud seda, kuid päris huvitav oli seal poekeses ringi vaadata ning imestada, mida kõike annab ametüstist, topaasist, kvartsist, tsitriinist jt kividest meisterdada. Kunagise Diablo II sõltlasena (pole ju mõtet mu kunagist kuulsusetut online-mängude mängija karjääri maha salata) ei saanud ma sealt lihtsalt ilma ühe topaasitükita lahkuda! Mitte et ma seda nüüd kuude viisi oma seljakotis kaasas ei pea tarima, aga sellised ongi ju backpackeri elu rõõmud.

Mt. Surprise-s (üllatus-üllatus, kust selline nimi pärit on - seal olevat antud piirkonna aborigeenid esimest korda valget meest näinud) märkasin ma ka midagi sellist, mida ma polnud juba kuid näinud. Taevas olid pilved! Ning järgmisel päeval sain vabsee täispaketi - mulle meenutati udu, vihma, külma tuult ja palju muud huvitavat, millest ausalt öeldes veidike isegi puudust tundma olin hakanud. 'Tagasi vihmametsas' sobiks selle lõigu pealkirjaks nagu rusikas silmaauku. Koskede ja järvekeste ümbrus on kaetud tiheda sügavrohelise taimestikuga, kust õnnestub läbi murda ainult matšeete abil, salu sügavustest kõlab eksootiliste lindude huilgamine, niiskust saab käega katsuda ning vesi ei ole enam pelgalt maapõuest ammutatav luksus. Kõik see meenutab Kagu-Aasiat, puudu on ainult pealetükkivad asiaadid (neid asendavad saksa turistide ja kohalike pensionäride hordid) ja mittelooduslikud elemendid nagu avalikud ja tasuta gaasigrillid, tualetid, puhkealad, ujumissillad, infotahvlid jne on piinlikult puhtad ning korras. Mii laiki!

Cairnsi enda kohta mul väga palju kiidusõnu hetkel pole, kuid ümbruses on nii mõndagi avastamistväärt. Iroonilisel kombel pole siin korralikku randa, 'biitš' meenutab rohkem Lääne-Eesti mudast rannajoont. Ja ilm on ka nagu Eestis - nädal aega pole päikest näha olnud, iga päev tibutab veidi vihma ja mõnel õhtul tundus, et ka kolmekihilisest riietusest jäi veidi väheks. Väga palju pole ma siin veel korda saatnud, kuid eesolevast nädalast tahan küll natuke rääkida.

Mul oli üks unistus ning nüüd on see täitumas - lähen Suurele Vallrahule sukelduma ja sain ka sukeldumispaadil pisikese tööotsa! Glamuurne sukeldujaamet peab enda korda veel veidi ootama, ma tahan ikka põhjast alustada ehk olen abitööline tehes kõike nõude pesemisest kuni sukeldumisdekil sebimiseni. Tasu on selle eest rahuldustpakkuv - majutus, söök ja kuni 3 tasuta sukeldumist päevas! Esialgu olen merel 5 ööd, aga kui nad mu tööga rahul on, saan kauemakski jääda. Sellega ka lõpetan, sest ma ei suuda elevusest tingituna enam klaviatuuriga korrektselt ümber käia. Kägdjagkl%09#$!

31. jul - 13. aug. Hüvasti, Paspaley!

2008-08-15T16:36:00.005+03:00

On kolmapäev, 30. juuli. Kell näitab 12:15, kui sisenen Darwini postkontorisse, et oma 70 liitrine matkakott posti panna, adressaadiks ma ise. Üpris hea viis $7 eest oma asju ladustada ;) Kell 13:00 pean olema lennujaamas ja kaalun sabas seistes taksosse helistada, kuid inimesi on vähe ja lükkan selle edasi. Upitan parasjagu oma ülesöönud põrsa sarnaseks muutunud seljakotti üle leti, kui heliseb telefon. Ignoreerides suurt ja punast silti 'No phonecalls', riskin korrarikkujaks tembeldamisega ning vastan. Tõsine mehehääl teatab: "This is God-Knows-Who from Paspaley Pearling Company. I'm calling to inform that your flight has been delayed because of fog in Broome. The new check-in time is tomorrow morning at 4 AM." Tere-tore! Tänan, et te päris viimasel hetkel ei helistanud... Erinevalt kuupalka teenivast 'permanent' töölisest, ei pane päevapalka saavat 'casual'-i (e juhutööline) ekstra vaba päev sugugi rõõmust hõiskama. Vähemalt joppas ööbimisega - üks mu hosteli toakaaslane oli oma lennu ajad segamini ajanud ning tema poolt makstud voodikoht potsatas mulle sülle nagu varane jõulukingitus.

Pärast paaritunnist lendu Kuri Bay farmi, teatas piloot, et kuna Broome-s (lennuki lõppsihtkoht pärast Talbot Bay-d) on endiselt udu, siis lööme siin aega surnuks ja ootame tingimuste paranemist. Kompensatsioon paar tundi lühema tööpäeva ning hommikusöögi näol Kuri-s tegid tuju paremaks ning esimesed päevad merel möödusid taas märkamatult.

Siis aga tuli Montoro (kõlab nagu miski koletis, mitte kena naisenimega laev) ja ühes temaga uute, kuid mitte huvitavate, ülesannetega intensiivsed tööpäevad pilkase pimeduseni ning valutav kere - täpselt samamoodi, nagu mini-harvesti ajal Osborne Island-itel. Mission Repanelling kujutas endast operatsiooni läbinud ja piisavalt taastunud austrikarpide paigaldamist risttahuka kujulistest puuridest lamedatesse võrgust tehtud 8-taskuga paneelidesse. Kokku vahetas kodu umbes 90 000 karpi, mis tähendas 6 päeva jebimist, lühikesi lõunapause AB pardal, haiget selga pidevalt kummargil olemisest, pikke duššijärjekordi ühe Montoro poolt varastatud tualeti tõttu ja muud segadust. Vaheldus missugune! Ülejäänud päevad olid nagu ikka - nüristav chippimine ja sekka üks veelgi nürim maintenance day ABde ning pontooni küürimisega.

Tagasi Darwinisse jõudes korjasin postkontorist kogu internetist tellitud sodi üles ning hakkasin peamiseid backpackerid läbi käima leidmaks küüdi pakkumisi. Kuna kindel suund mul endiselt puudus - nii idas kui läänes on küll ja veel huvitavaid asju näha/teha - siis võtsin nõuks sõita sinna poole, kuhu esimene pakkumine tuleb. Võrreldes eelmise vaba nädalaga oli lift-i pakkumisi hulka rohkem ning 10st saadetud sõnumist tõid 5 positiivse vastuse - olen nõutud mees. Esimesena sai mulle jaole 26-aastane rastapatsidega prantsuse kutt Nico, kelle campervan-iga homme Cairns-i poole teele põrutame, reisikaaslasteks veel 20-aastane prantsuse neiu Manu ning teadmata nime ja vanusega kiivi (ehk uusmeremaalane).

Kaalusin ka üsna tõsiselt teisena tulnud pakkumist lääne poole Broome-i sõita, kuid ainult kahekesi autot jagades (ja 5 päva hiljem startides) oleks see oluliselt kallim tulnud. Lisaks oli tegu vana hea Ford Falcon-iga, mis ei oleks meil lubanud külastada tee peale jäävat ühte Lääne-Austraalia kõige huvitavamat looduslikku vaatamisväärsust - Bungle Bungle ahelikku (no ei tea, kuidas paremini sõna 'range' tõlkida..). Viimane on ainult ligipääsetav mööda ülivihast 4WD-teed või lennates ning $250 ühe või teise võimaluse eest maksta tundus veidi liig. Kulli ja kirja viskamine osutas samuti Cairns-i poole, niiet ma ei hakanud saatusega mängima.

Kuskil kuklas mõlgub mõte, et äkki sõidan siiski pärast idaranniku 'läbikäimist' veel läändegi, kuid see on veel liiga kaugel ja sõltub liiga paljudest asjaoludest, eks paistab... Praegune marsruut Cairns-i saab ka vast veidi huvitavam olema, kui otse mööda suurt maanteed sõita. Nimelt tahab Nico kõrvalteid avastada ja ilmselt loksume sadu (kui mitte tuhandeid) kilomeetreid mööda dirt-road-e, tasuks puutumatu loodus ning vähem rahvast. Tee peale jääb ka mõni rahvuspark ning lugematu hulk kaevanduslinnakesi, kuid nende avastamiseks pole meil aega rohkem kui 7 päeva, sest Manu peab järgmisel laupäeval (23.aug) Cairnsi lennujaamas olema. Vast on tegu suht mõistliku tempoga ca 2500 km läbimiseks :)

Kerge on igal juhul olla küll, ameti mahapanek andis vabaduse tagasi ning ees ootab taas vähemalt kuu puhkust! Talbot Bayst käis üle vallandamislaine ning kui ma ise lahkunud poleks, siis oleks mind mõnda teise farmi saadetud. Mis siin salata, raha säästab selle tööga väga hästi, kuid selg ja näpud-küüned jäid iga vahetusega aina viletsamasse olukorda, mõistusest rääkimata. Siiski tahan Paspaley-t tänada suurepärase kogemuse eest, mis aitas mul kogu pärlitööstuse hingeelu tundma õppida, palju lahedaid inimesi kohata, täiesti puutumatus looduses elada, vesilennukiga Kimberley kohal lennata, puhkuseks raha säästa, teise aasta viisa tarbeks päevi koguda ja veel kõiki muid asju kogeda, mis mul kohe meelde ei tule. Ütleme nii, et olen rahul - pärast kolme kuud tööd on mu pangaarve pea sama suur, kui 7 kuud tagasi Eestist teele asudes - nice :)

Järgmine sissekanne tuleb juba Vaikse Ookeani kaldalt, pildid jõuavad netti kunagi hiljem. Peace!

09. jul - 23. jul. Talbot Bay ehk Lihtne Elu

2008-07-28T13:17:00.001+03:00

Kuna kuri ja Paspaley-t maapõhja kiruv sissekanne jäi tulemata, võite arvata, et töötan nimetatud firmas edasi. Õigesti arvate. Ja mis veelgi hullem, kavatsen endale antud lubadust murda ning sinna isegi neljandaks vahetuseks jääda :)

Võib tekkida küsimus, et miks ma siis ikkagi eelnevalt maha tehtud tööd edasi tahan teha, kui samal ajal võiksin hoopis puhata ja mängida? Teravamad kriidid panid sissekande pealkirja ja praeguse küsimuse kokku ning vastus ongi käes!

Talbot Bay oli varem tuntud kui The Party Farm ehk igal õhtul võis juua nii palju kui pea kannatas ning seda tehtigi. Taolised privileegid lõppesid sellega, kui ühe peo käigus ärandas üks mees kaatri, sõitis sellega üksikul saarel madalikule ning kirjutas päikesekreemiga paadi põrandale enesetapu-kirja, ise saarele magama jäädes. Rannavalve turgutas mehe elule, aga elu Talbot Bays muutus igaveseks. Pärandus kõigest sellest on aga endiselt väga laid-back keskkond/inimesed ning kui lisada siia fakt, et antud farm varustab kõiki teisi farme pisikeste beebi-austritega (tähendades töölistele väga erinevaid tööülesandeid), ongi Talbot Bay väga hüva koht, kuhu Paspaley-s tööle sattuda.

Õhtul sinna jõudes oleks ma nagu saabunud liiga pikaks veninud Jaanipäevale - paat-maja (õigemini, pontooni) ümbrus põles suure leegiga, kõik lõhnas vinguhaisu järgi ning inimesed jõid õlut. Aborigeenid on ka siia maanurka lõket tegema jõudnud... Kahju ainult, et kõik see 23. juunil aset ei leidnud. Rahvaga tutvust tehes jäi mulle silma üks ühine joon - kõik mainisid, et 'siin peaks sul ikka palju lihtsam olema kui Osborne Islands-itel'. Siis ei osanud ma sellest väga midagi arvata, aga tagantjärele võib öelda, et neil oli absoluutselt õigus.

Pontoon I, Pontoon II & party-pontoon

Juba esimene tööpäev tõi endaga midagi uut - harjumuspäraste 10 cm diameetriga suurte ja raskete karpide asemel puhastasime hoopis pisikesi, 1-5 cm läbimõõduga austrihakatisi. Mõnikord oli karbi külge elama asunud 'röövelukas' karbist endast mitu korda suurem ning ülipisikese, pigem torkeriista meenutava peitliga tuli kirurgi täpsusega 'operatsioone' teostada. Ja kuna merevee temperatuuri muutus 4C võrra oli umbes pooltele karpidest üsna surmavalt mõjunud, tekkis tunne, nagu töötaks surnuaias.

Mõne päeva pärast ootas mind ees tiimivahetus - mind määrati ühte paati kahe kauni ja krapsaka neiuga, kus me moodustasime Uus-Meremaa-Iiri-Eesti paatkonna. Ülesandeks oli operatsiooni läbinud (mille käigus pärli moodustamiseks vajalik graanul austri sisse istutati) karpide keeramine. See kujutas endast terve päev sõlmede sidumist/lahtisidumist, mis iseenesest on ülilihtne, kuid mida raskendas veidi neiude liigne krapsakus ning Kim-i (fore(wo)man) ärahellitatud iseloom ja veidrad ideed põhjustest, miks töö ei edene soovitud kiirusega. Ma lihtsalt ei mõista, miks on tarvis pool päeva vigastuste piiril (ja üle piirigi) kõigest jõust rassida ning siis enne õhtut lihtsalt 1,5h jalgu üle paadi serva haidest kubisevas vees kõigutada ja teisi töölisi taga rääkida. Õigete inimestega möödub päev täiesti märkamatult, valedega aga liigub aeg teosammul...

Enamus ajast olin ma Perth-ist pärit Matt-i paadis, kes võttis kõike väga vabalt, omas väga laia silmaringi paljude jututeemade kohta, mõistis head nalja teha, oskas kitarri mängida, oli alati väga sõbralik ja südamlik ning kõigele lisaks ühtisid veel meie muusikamaitsed. Ahjaa, unustasin enne mainida, et võrreldes eelmise farmiga, olid seal pea kõigis ABdes võimendid ja poide sisse ehitatud kõlarid, muutes tööpäeva kvaliteeti täiesti uskumatul määral. Ja kuna Matt ei vaevunud alati 100 protsendiliselt tööle keskenduma, siis veetsime me päris palju aega lihtsalt edasi-tagasi sõites ja tegemata ununenud asju tehes vms. Alguses oli see mulle üsna meeltmööda (sest siis sai kasvõi pikali heita mõneks minutiks), kuid lõpupoole hakkas juba veidi pinda käima (mis parata, pürgin sügaval sisimas ikka efektiivsuse poole). Kuid see ei kahandanud seda mõnusat relax-tunnet, mis mind hommikul paati astudes valdas - totaalselt erinev Osborne-del valitsenud rangest korrast, punktuaalsusest ja ebameeldivast oleks-see-päev-juba-õhtus emotsioonist.

__Võibolla__ aitas hea meelega tööle minemisele kaasa ka päevaplaan ise. 5:30, mis pidi olema ametlik väljasõidu aeg, asemel startisime me pontooni pealt kuskil 5:45 paiku. ABle jõudes pani Matt alles sokke jalga ja veetis mõned minutid iPod-ist lugusid valides, tööle me enne 6:15 reeglina ei hakanud. 8:30 algas juba smoko ja ABle toodi suur esky (termokonteiner) söögi-joogiga. Osborne-i 15 minuti asemel võtsime me vabaks umbes tunnikese - kahju ainult, et võrkkiiget polnud. Ja juba kl 12:30 toimetati meid pontoonile lõunat veetma. 30 min asemel kestis see tund (või veidi rohkem) alates sellest hetkest kui jala ujuvalusele tõstsime, mis koos edasi-tagasi sõitmise, washdown-i jms tähendas ca 1,5 tunnilist pausi. Ametlik lõpetamise aeg pidi olema 17:00, kuid enamasti otsustas 'kapten' töö lõpetada 16:00 ja 16:30 vahel. Ühesõnaga - f***ing holiday camp :)

Kui peaks juhtuma, et näiteks smoko ajal hakkab veidi igav, võib enda meelt alati haipüügiga lahutada. Kuna haid pole kõige nutikamad kalad ja smoko on enamasti liiga mehine (või oli see hoopis liiga üksluine?), saab ülejääkidega imet teha. Tuleb võtta jupp köit, teha selle ühte otsa silmus, viimane vette heita, silmuse lähedusse toidupalakesed laotada ning paarkümmend sekundit oodata. Kui mõni uljas haipoiss silmusest läbi ujub, on tarvis see ainult kiiresti kinni tõmmata ning ongi hai paadis :) Kahju, et filmilindile seda ei saanud, ehk õnnestub järgmisel korral. Igal juhul pole ammu nii lihtsa vaevaga kala püüdnud. Ja oma käes pole haipoega ka veel kunagi hoidnud, täitsa mehine jõud on tal taga ning hambad-lõuad jätsid sellise mulje, et isegi kui sinna üks korralik puuhalg vahele torgata, ei jääks viimasest palju järgi.

Indiaanlase valvsa pilgu all...

Aga ega ainult smoko ajal meelt lahutada ei saa. Kui õhtus on veel päevakuumust tunda, siis lõpetatakse vara, pestakse paat puhtaks ja hüpatakse AB katuselt jahutavasse merevette, kõikjal ümbruses haid, hiigelsuured (kuni 200-aastased) merekilpkonnad ja muud huvitavad elukad tiirutamas. Ja pärast tööd pontoonile tagasi jõudes ootavad meid grilliala läheduses alati sõbralikud ja unised sleepy haid ning maailma kõige suurem luu-kala - giant groper. Hämmastavalt massiivse mulje jättis see elukas - kui tahad tast aimu saada, kujuta ette umbes inimesesuurust, mitusada kilo kaaluvat näljast ahvenat. Nööri otsast krabas ta igal juhul paarikilose kala teist nägugi tegemata ära ja kui see kala poleks nööri küljest lahti tulnud, oleks Jason koos kõige täiega samuti vette lennanud. Aitäh, Paspaley, et oled mind sedavõrd huvitavale ja mitmekesisele wildlife-ile (rõhk sõnal WILD) tutvustanud!

Haid olid sealpool

Kuna mingil hetkel tundus farmis naisi rohkem olevat kui mehi, siis oli õhus ka veidi muret kehakaalu pärast, mistõttu harrastati õhtuti sellist toredat kaloreid põletavat ning painduvust parandavat ala nagu pilates. Olin alati selle vastu huvi tundnud ning nüüd avanes võimalus ka täitsa tasuta ühes pilatese tunnis ära käia. Venituste osa sealt mulle täitsa meeldis, kuid kui sul on terve päev füüsilist tööd seljataga, siis on raske näha mõtet 'tööpäeva' pikendamisel 45 minuti võrra. Selle asemel vehin jõusaalis veidi raskustega, et lisaks vastupidavusele ka jõudu ning lihast kasvatada. Kontrasti mõttes võib öelda, et eelmises farmis keegi isegi ei mõelnud jõusaali peale pärast tööd ;)

Paberit veel jätkub, järjelikult võib edasi kirjutada. Minu Talbot Bays oleku ajal juhtus seal midagi täiesti era(ja esma)kordset - nimelt sai meil pontoonil toit otsa, nii et isegi barbeque õhtu tuli ära jätta. Mind tundvatel inimestel võib küll raske uskuda olla, et antud sündmus ja minu pardale asumine seotud pole, kuid kinnitan (käsi südamel), et NII SUUR isu mul ka pole. Koka käest sain küll paragada, kui külmkambrist viimaseid puuvilju 'varastamas' käisin, aga eks ta ise oli ka veidi süüdi - no ei ole tema toitudes tunda taolist armastust (ja maitset) nagu Vivienne-l Mark-i valmistet roogades, vaheldusrikkusest rääkimata. See on ka üks väheseid asju, mis Osborne-idel parem oli. Ja võibolla ka koduabilise teenus on siin veidi naljakam - erinevatest paaridest pärit kokku pandud sokkide nägemine ei pane enam isegi muigama, küll aga sain päris hea kõhutäie naerda, kui nägin ühte Nicole-i üliteravat välgatust. Nimelt sattusin hommikul sokikastist oma sokke sorides peale ühele ülipentsikule paarile - teineteise embuses vedelesid seal sokk ning KINNAS :P Kas tegu oli ülima udususe või väga peene huumoriga, jäi mul sel korral kahjuks välja selgitamata.

Rääkimata ei saa ka jätta suurest üllatusest, mis mind ühel kolmapäevasel päeval töölt tulles ees ootas - baari-parvele (niuke uhke eraldi parv on meil) astudes hüppas mulle kaela alati rõõmus ja naerusuine eesti neiu Kerttu!! Jätsime oma suured kotid (üle 10 kg farmi asju tarida ju ei või) Darwinis tema korterisse ja siis tuli jutuks, et ta võiks oma Wales-i poisiga samuti Paspaley-s tööd otsida. Paarike võttis sõnal sabast kinni ja seal nad nüüd olidki! Pas suutis küll mind ja Jannot lahku lüüa, kuid eesti keele mitte äraunustamise eest hoolitseb ta siiski päris hästi :)

Jannost ja lahku löömisest rääkides tuleb kindlasti ära mainida ka üks suurem muutus meie edasistes reisiplaanides. Nimelt on selle blogi sissekande kirjutamise ajal Janno juba Brisbane-s ning peagi asub Uus-Meremaale viiva lennuki pardale. Teda kiskusid jubedalt NZ mäenõlvad ning paadunud lumelaudurina oli tal vaja see linnuke kindlasti kirja saada. Mina aga lähtusin oma esialgsest plaanist - hoia talvest aasta aega eemale (ja tegele pigem sukeldumisega)! Nii otsustasimegi mõnda aega üksi reisida. See on üks asi, mida iga backpacker kindlasti ära peaks proovima - õpid enda kohta midagi uut ja koged kõike hoopis teistmoodi. Kindlasti aga kohtume Austraalia mandri peal temaga uuesti.

Nii, edasi - jõuate?!? Kui minu poolvabal laupäevasel maintenance dayl poleks üks full-day-team oma tööd liiga vara ära lõpetanud, oleks ma veel pikalt ja laialt pajatanud kohalikust turistiatraktsioonist - horisontaalsest kosest. Nüüd aga säästan teid ja mainin ainult nii palju, et kui päevas maksavad 40-60 inimest $580, et Broome-st vesilennukiga sinna lennata, pooletunnine paadireis ette võtta ning seejärel kohe tagasi sõita, peab olema tegu millegi vähemalt natukenegi erakordsega. Meie jõudsime sel päeval kõigest antud loodusnähtuse ääremaadele, kogedes juba seal päris võimsaid keeriseid ja pööriseid, kuid lahkusime raadiokutse "Breaknock, Breaknock. AB-36 is ready for pickup!!" peale. Panen taas panused järgmise korra peale...

Hetkel veedan vaba nädalat Darwinis, löön internetist kaupa tellides palka surnuks ja (üle)mõtlen selle peale, kas suunduda peale järgmist swing-i enne nii kindlana tundunud idasuuna asemel lääne poole või sõita hoopis kergele puhkusele kuskile Aasiasse. Ja loomulikult hoian endale pöialt, et Paspaley jälle mingi sigadusega hakkama ei saaks ning mu nimi ka enne väljasõitu veel Talbot Bay nimekirjas oleks. Time will tell ;)

Pildid ka:

Uus t88koht - Talbot Bay

2008-07-09T07:25:00.004+03:00

Kiire update lennujaamast: p2rast 2 p2eva stressirikast ja edutut (kuid ylilihtsat ning tasuvat) stand-by-mehe positsiooni juhtus midagi ootamatut - kolmandal p2eval j2ttis keegi lennule tulemata. Nyyd siis lendan uude farmi, Talbot Baysse ja ei tea, millal tagasi tulen, kuid v2hemalt on siis taskud rahast m2rksa raskemad ja ees ootav puhkus pikem ning l6busam :)

Varstikuulmiseni!

Update 2: nyyd on see amtelik - Paspaley-l on minu vastu k2imas vanden6u. Kuidas muidu seletada seda, et lennukil ei 6nnestunud telikut sisse t6mmata ning me tagasi lennujaama p88rdusime? Nii lihtsalt ei tohi teha inimestega... Positiivsest kyljest oleme me v2hemalt elus ja tervena maapinnal, tehnilised rikked on teinekord hulleminigi l6ppenud ;)

Parem oleks, kui mehaanikud selle asja ruttu korda teeksid ja ma kolmandat update-i tegema ei peaks!

16.-29. juuni. 2nd swing and then some...

2008-07-06T12:27:00.002+03:00

Vivienne-i parv jäi Jaanipäeval maha põletamata, aga minilõkke ning siidriga tähistasime seda püha küll. Ülemused Eesti puhkepäevadest eriti palju ei arvanud, seega rassisime Võidupühal juba täiega tööd teha - jälle midagi teistmoodi. Ja ema-isa 30. pulmaaastapäeva puhul sooritasin oma esimese satelliit-telefoni kõne - täitsa uhke tunne oli :)

Esimene nädal möödus see kord linnulennul, sest lõpp oli liiga kaugel, et selle peale mõelda ja amet oli juba piisavalt selge, et sai lihtsalt tööd teha. Ja pealegi algas teisel nädalal vaheldust pakkuv 4-päevane mini-harvest ehk kaua kasvatatud 'saagi koristamine'. Lahti seletatult tähendab see austrite merest välja kookimist, nende seest pärlite ära korjamist ja vastavalt vanusele kas siis uue pärli moodustamiseks vajaliku operatsiooni sooritamist või austri tapmist. Enne harvestit rääkisid mitmed vanad kalad, et see on 'easy money' ning et me ei tohiks kindlasti enne õige kuuajase harvesti lõppu septembris ära minna. Meie õnneks saime demost maitse suhu ning see aitas tulevikuplaanide lihtsustamisele tublisti kaasa.

Mind, Jannot ja Thierry-d määrati kogenematutena tööle Devil's Island-ile ehk kurjakuulutava välimusega parvele, kus pidime 11h jutti tühadele, taimsest ja loomsest mereelust vohavatele austrikarpide paneelidele uut ja säravat läiget andma. Kui esimesed pool päeva tundus see olevat hea vaheldus tavapärasele chippimisele, siis sealt edasi hakkas aeg venima veel hullemini kui kummiliim. Meid abistava masina aeglus ning juurde toodavate paneelide liigsuur hulk samuti tuju ei parandanud. Pärast teist pikka päeva haamriga tagumist ja puhkepauside ära jätmist oli vähemalt üks asi selge - harvest on veelgi üksluisem kui igapäevatöö ning selleks jamaks pole siia mõtet küll enam jääda. Ja üldse tundus mulle see amet kuidagi eriti kilplaslik. Miks on vaja kuute meest sooritama mõistust (ja randmeid) nüristavaid ülesandeid, mida oleks ülimalt lihtne automatiseerida? Kunstlik töökohtade juurde tekitamine...

Kolmandal harvesti päeval õnnestus meil veidi ka kulissidetagust tööd näha ehk osaleda saagikoristuseks kohale toodud laeva (nimega Montoro - mis krdi naise nimi see veel on?!?) pardal austrite algosadeks lammutamise protsessis. Asi näeb välja umbes nii - üks tiim vinnab paneele merest välja, tühjendab paneelide taskud ning transpordib karbid Montoro-le. Kui austrid on veel noored, sooritavad jaapanlastest austrikirurgid nende peal mõne opeartsiooni ning järgmine tiim viib nad tagasi merevette taastuma. Kui aga nende aeg on tulnud, siis võetakse neist lihtsalt pärl välja ning veel elus austri lõugate vahelt susatakse nuga sisse ja lõigatakse see lahti, kasutades tehnikat, mis jätaks karbi sisu võimalikult ühte tükki. Sealt edasi eraldab üks meeskond sisikondasid lihastest ning teist liini mööda käib tühjadelt karpidelt äärte ehk huulte küljest löömine ning liha jäänuste harjaga eemaldamine, et karbid ka seest läigiksid.

Kõik need ametid (v.a. opereerimine, of course) on mul nüüd selged ning kvalifikatsiooni tuli kamaluga juurde :) Kui tapmise amet põhjustas veidi moraalseid piinu, siis soolikate eemaldaja amet võimaldas süüa piiramatus koguses toorest 'pärliliha', mis Aasias on ülim delikatess ning maksab $100 per kilogramm. Väike sojakaste ning wasabi-piisake oleks elamuse muidugi meeldivamaks teinud, kuid soolasesse merevette kastetuna maitses see hõrgutis samuti väga hüva. Huvitavate söödud elukate nimekiri aina pikeneb ja mitmekesistub :)

Jutud käivad, et Paspaley kõik tegevuskulud katavad pärlikarpidest tehtava pärlmuttervärvi müügitulud ja kõik, mis liha ning pärlite müügist lisaks tuleb, rändab puhtalt omanike taskusse. Ja vennad Paspaley-d on Austraalia top 10 rikkamate inimeste hulgas. Not bad, eh? Aa, ja enne kui ära unustan - eelmises sissekandes palju kirutud hullule aborigeenile Jimmy-le anti harvesti ajal kinga. Tuli välja, et halva töökultuuri tõttu oli ta juba Paspaley kõikidest teistest farmidest välja visatud ning nüüd polnud teda enam kuskile edasi saata. Minu kaebamisel oli ilmselt samuti lõpliku otsuse juures oma osa mängida, kuid no süüdi ma nüüd ennast küll ei tunne, sorry Jimmy.

Alles jäänud 3 päeva sisse jäi veel ka mõnusalt lihtne maintenance day, mis lõppes kalastusretkega magevee jõekese juurde. Sööda püüdmine toimus Vivienne-ilt lihtlabase tamiili ning õngekonksuga vette-välja liigutust sooritades - iga natukese aja tagant otsustas mõni pisike uudishimulik kalake ennast konksu otsa haakida ning lõpetas oma elupäevad ämbris või suurema kala kõhus. Teel allika juurde panime ühe terve kala suure konksu otsa ning jätsime AB taha vette lohisema. 15 minutit hiljem vinnasimegi suure queenfish-i paati ning filipiino Millard rookis ja fileeris ta kohapeal ära. Edasi meil nii palju õnne polnud ning saak koosnes paarist alamõõdulisest röövkalast, kes paremate puudumisel siiski kaasa võeti. Ja Eesti tiimi lippu hoidis kõrgel Janno, kes samuti ühe paarikümnesentimeetrise snapperi veest välja kookis. Õhtune BBQ oli igatahes mõnus ning värske kuninganna-kala maitses hästi nii sashimi-na kui ka võis grillituna.

Loodus on sealkandis tõesti võrratult kaunis, puutumatu ning mitmekesine. Näiteks taoline kalastusreis maksaks turistile kahtlemata roppu raha. Juba tavalised ühepäevased retked Darwini lähedal algavad $400, mis siis veel sadu kilomeetreid tsivilisatsioonist eemal toimuvatest rääkida. Ja selle töökoha eelis on veel see, et maksma ei pea ka huvitavate elukate vabas looduses nägemise eest. Sel korral lisandusid kontosse vaalad, meres ujuv soolavee krokodill, haamerpea- (no ei kõla nii hästi ikka kui hammerhead) ja tiiger-haid. Viimane neist pidi olema kõikidest kõige agressiivsem hai ning vastutav enamuse inimestele põhjustatud vigastuste ning surmade eest - toredad 'töökaaslased' mul ikka :P

Ja nüüd sissekande pealkirja teise osa (ehk 'then some...') juurde. Nautisin parasjagu oma vaba nädalat, kulutasin mõttes teenitud (ning järgmisel swingil teenitavat) raha ning elu oli ilus. Kuni kolmapäeval tuli meile külla prantslane Greg, kes meiega eelmise swingi poole peal ühines ning pidi järgmine kord samuti pardal olema. Tema uudis võttis mul südame alt päris kõhedaks. Põhjusega. Nimelt käis ta Paspaley-st kindluse mõttes üle küsimas, et kas ta ikka on esmaspäevaste väljalendajate nimekirjas ning suur oli ta üllatus, kui ta oma nime sealt ei leidnud. Läksin järgmisel päeval sama rada pidi firma peakontorisse ning sain enda kohta täpselt sama kurva tõsiasja teada. Vot niimoodi käib siinkandis siis vallandamine...

Ma olen ikka veel hämmingus, et nad isegi ei helistanud mulle, et nad mu teeneid enam ei vaja. Kui Greg-i poleks olnud, oleks ma rõõmsa näoga esmaspäeval lennujaama ilmunud ja veelgi suurema üllatuse osaliseks saanud. Ja ära oleks ostetud olnud ka lennupiletid Cairns-i, sukeldumine jmt, mis nüüdset olukorda arvestades valele ajale oleks sattunud või mida ma enam endale lubada ei saa, sest oluline osa mõttes kulutatud rahast jääbki ainult mõttemaailmasse. Prrrrrr.... Toomaste suust kuuldud juttude (valetamine, petmine ning intriigid - täpselt nagu seebikas) ja siiani nähtu põhjal ei julge Paspaley-t väga tööandjana kellelegi soovitada. Aga pole ilmselt vahetki, sest filipiinode sissevool on tugev ning peagi on firma ametlikuks keeleks ilmselt filipiinide jagu.

Pärast kolme päeva intensiivseid tööotsinguid on mu tuleviku väljavaated järgmised - võimalik 'glamuurne' positsioon Coles-is (Austraalia ekvivalent Eesti Selverile), oodatust varem edasiliikumine Cairns-i või saatuse kiuste veel üks vahetus mõnes pärlifarmis. Nimelt on mul esmaspäeva hommikuks soolas stand-by positsioon lennujaamas. Töö on lihtne - ilmu kl 4:30 Paspaley terminali (jah, neil on oma lennufirma, oma terminal ja isegi oma veisefarmid jne) ning oota ja looda, et kellelgi on elutige pohmakas ning ta ei ilmu kohale. Tõenäosus välja lennata on seega umbes 1/30 (või veelgi väiksem, sõltuvalt teiste minusarnaste ootajate arvust), aga kui tühjade kätega linna tagasi pean minema, makstakse mulle vähemalt poole päeva palk.

Elu on taas näidanud, kui mõttetu on mingeid kaugeleulatuvaid plaane teha - ela hetkes ning tee kõike spontaanselt. Don't worry, be happy, nagu Bob Marley ütleks ;) Nii teengi ning kui oma raja ära valinud olen, küll siis siia jälle uus lookene ilmub. Seniks aga nautige Eestissegi kohale jõudnud suve ning röövelukatevaba merevett!

Pildid

26.mai - 09.juuni. Tööreis Osbourne Islands-itele

2008-06-16T10:00:00.000+03:00

Nii, esimene 'swing' ehk 14 päeva räpast tööd pärlitööstuses on nüüd selja taga, aeg väike ülevaade anda.

Meie töökoht on Osborne Islands saarestikku rajatud pärlifarmis, mis asub rahulikes rannikuvetes umbes poolel teel Darwinist Broome-i, ca 1000 km mõlemast linnast, keset tühjust ja rahu. Peale 15 minutise vesilennukilennu kagusel asuva lennuväljakese ja ühe aborigeenide kommuuni ei ole paarisaja kilomeetri raadiuses mingit inimtegevust, lähim suurem haigla on Darwinis, st sa ei taha, et suga seal midagi tõsist juhtuks. Kõik see aga tähendab ka üsna hämmastavat puutumatut loodust ning hoopis teistsugust tunnet kõhusopis, kui päikesetõusu ajal kiirkaatriga tööpaadile sõidad või loojangu ajal sealt emalaevale naased. Kuskilt ajukäärude vahelt käib iga kord salamisi läbi muie 'seda momenti siin ja praegu jagasid minuga ainult väga loetud inimesed maailmas'. Special feeling.

Pikem sõit tavapärase turbopropeller-lennukiga ning esmakordne kogemus vesilennukiga möödas, sõidutati meid meie uude kodusse - laeva nimega Vivienne. Tipphooajal mahutab see alus elama 38 inimest, kuid hetkel peatub seal ca 23-25 inimest ehk on ruumi ringi käia ja hingata. Iga päev käib merel karpe puhastamas 5 3-liikmelist tiimi, ülejäänud inimesed Vivienne-l on toetav personal, kes meie elu nendel vähestel vabadel minutitel päva jooksul võimalikult mugavaks üritavad teha. Koka ja köögiabilise tööpäevad on vist isegi pikemad kui meil, domestic (e koduabiline) peseb pesu ja hoiab üldist korda, manager(id) lahendavad probleeme ja peavad plaani, mehaanikud teevad teadagi mida ning skipperid juhivad laeva/paate, viivad/toovad meid tööle/töölt ja veavad lõunat laiali.

Vivienne ise on väga hubane ja heas korras laev, seal on 4 erinevat tasandit - jääkülmad kajutid, natuke vähem külmem köök-vabaaja veetmise ruum hiiglasliku LCD teleri, PlayStation 3 & sattelliittelevisiooniga ja väliterass 'baari' (loe: lukustatud külmkapp õlledega), grilli ja pika lauaga, kus laupäeva õhtuti bbq toimub. Katusel on jõusaal ka olemas, kuid selle varustus seisab meie töö iseloomu ning kestuse tõttu üsna nukralt ja liikumatult paigal ning roosteuss teeb seal vaikselt oma tööd.

Kõik see jättis väga hea mulje ja meel oli täitsa rõõmus esmaspäeva hommikul sinna jõudes... kuni meid töölaevukesele ehk teise nimega AB-le saadeti ning me 'reaalsust' nägime. Ja järgmine päev läks asi veel hullemaks, sest siis tuli juba täispäev teha. Äratus on laevas kl 5.45 üsna kõva muusika saatel, mis on õnneks siiski meeldivam kui nt tuletõrjealarm vms. Seejärel on kolmanda mehe (ehk minu) ülesanne päevaks suur veekonteiner jääga ning esky (ehk termoanum) valmis panna ja vajadusel muud kola ühte kohta kuhjata, mis kõik vaja päevaks ABle kaasa võtta. Hommikusöök on sel ajal juba valmis ning pärast esimese pausi jaoks söögipoolise kaasapakkimist saab ühe ülimehise hommikueine sisse süüa.

6.45 on dekil kogunemine ning kogu rahvas veetakse kiirkaatritega oma ABdele laiali, kust nad siis pea 12 h pärast taas peale korjatakse. Siit jõuamegi järgmise präänikuni selle töö juures - 14 tasuta päikesetõusu ja -loojangu-kruiisi kiires paadis keset puutumatut loodust :P Ja mis päeva puutub, siis ühel õigel eestlasel on suht raske ette kujutada töökohta, kus sinust paari meetri kaugusel tiirutavad metsikud näljased haid ja sina pead pidevalt käe peaaegu vette pistma, et austrikarpide paneele paati vinnata. Vette kukkudes on oma ots võimalik leida veel soolaveekrokodillide, veemao või irrukanji (ehk 10cm pikkuse meduusikese) abil. Valusasti salvavad ämblikkrabid ning kõrvetav ja löövet tekitav fireweed on juba märksa tavalisem kokkupuude kohaliku mereeluga. Lisa siia delfiinid, vaalad jm huvitavad mereelukad ning ongi tunne, nagu elaks veepargis.

Lisaks mereelu vaatlemisele teeme me paadis tööd ka. Väike videolõik vast seletab kõige paremini, kuidas kogu see värk välja näeb. Üks mees tõmbab 6 või 8 austrikarbiga paneele merest välja, söödab nad puhastusmasinasse, küürib mereelust nii väikseid köisi e dropper-eid, millega paneelid suure köie ehk mainline-i küljes ripuvad kui ka mainline-i ennast ja roogib puhtaks ka poid. Teised kaks meest chip-ivad ehk toksivad peitlitega austrikarpide küljest teisi väiksemaid karpe, tigusid, vetikaid ja kõike muud lahti ning üks neist viskab puhtad paneelid vette tagasi. Ja pärast iga 70- või 100-paneelilist mainline-i puhastamist (mis võtab aega nii 20-50 minutit) ametikohad vahetuvad, et oleks mingitki vaheldust sellele monotoonsele tööle.

Ei ole kahtlustki, et kõik lugejad mõtlevad praeguseks "kas te pärleid ka seal katsuda saate või teete ainult musta tööd?". Uudishimu leevenduseks võin kindlameelselt väita, et ei möödu päevagi, kus ma pärleid oma käes ei hoiaks. Iga line-i küljes ripub 400-800 pärlikarpi ja kui mõni neist surnud pole, siis on neil ikka kuradi hästi läinud. Niisiis on pea iga liini lõpetamisel nagu väike Kinder Surprise varuks - kas surnud karpi avades on seal sees pärl või mitte. Kuna iga viimane kui auster peaks väidetavalt pärli moodustamisega ametis olema, siis tühja karbi puhul on pärl ilmselt igaveseks merepõhja vajunud või vedeleb kuskil AB põrandal rooja ja saasta sees. Pärleid on iga suuruse ja kujuga nähtud, nende väärtus kõigub 100st kuni 10 000 dollarini, seega võib väita, et täitsa viisakas papp käib päeva jooksul käest läbi. Kahju, et endale mõnda ei saa võtta (ok, alati saab, aga ei tea, kas ka tasub).

Tööst veel rääkides oleks jube abiks, kui päeval saaks näiteks muusikat kuulata või vähe rohkem juttu ajada. Pull-ides ehk paneele välja vinnates rääkida pole muidugi võimalik, aga chippides segab seda üsna vali diiselmootori müra ning sageli ka vestluskaaslase liiga teine mõttemaailm, mis teemavalikut mõneti piirab. Et mitte oma mõtete ja rutiiniga hulluks kätte ära minna, tuleb kas laul üles võtta või tugevalt suunatud mõtlemist teha. Keda hoiab elus õhtusele lõõgastavale duššile mõtlemine, kes saab jõudu juurde järgmisest pausist (ja sellega kaasnevast einest) unistamisest. Vabu hetki on päeva jooksul 3 - kaks 15-minutilist smoko-t (sõnast suitsupaus - jah, ma olin ka alguses üsna nõutu sellist sõna kuuldes) ning pikem pooletunnine lõuna, mis jõuab meieni otse pliidilt termoskonteineri ning kiirkaatri abil.

Toidule peaks omaette peatüki pühendama, sest see on seal tõesti maitsev, mitmekesine ning külluslik. Ma ei ole ausõna kogu oma elu jooksul nii hästi süüa saanud kui seal. Kokad suudavad pidevalt millegi uue ja huvitavaga üllatada, palju on tervislikku toitu ning kõike on alati (veidi liigagi) palju. Lõunasöök on alati kolmekäiguline (starter, pearoog ja magustoit) ning lisaks meile saavad ka kalad hea kõhutäie. Õhtusöögiks on samuti 3-5 erinevat rooga ja smoko-de ajal saab teistest söögikordadest üle jäänud sööki hävitada pluss alati on piiramatus koguses kõige erinevamaid maitsvaid puuvilju käepärast. Kogu aeg on selline tunne, nagu oleks Rootsi laeva buffet-restos ja tuleb omada päris head enesekontrolli, et end mitte lõhki süüa :)

Lisaks tavapärasele chipping-pulling-chipping tööle on meil õnnestunud teha veel shell movement-i ehk karpide liigutamist ühelt mainline-lt teisele ning maintenance-i ehk AB küürimist, mis mõlemad on üsna lebo-tööd ning hea vaheldus. Üldse nii lebo pole aga olukord sel juhul, kui üks mees sinu paadist poole päeva pealt haigeks jääb ning ära 'koju' sõidab. Mul juhtus seda koguni kahel korral ning võib öelda, et 5h järjest pull-imist tappis ikka täitsa ära. Teisel korral oli tegu suht tormise päevaga ning merehaigeks jäänud Ryan-it tuli mõne aja pärast asendama herr farmi manager ise :) Hoopis kiiremalt läheb aga päev 4-mehelises tiimis, mida mul samuti ühel juhul kogeda õnnestus.

Tiimikaaslastest sõltub päris suurel määral see, kas päev läheb õhtusse märkamatult või venib nagu kummiliim. Esimesel nädalal oli kõik bueno, kuid siis tuli Vivienne-le tagasi mees nimega Jimmy, kelle kohta olid liikvel väga erinevat sorti kuulujutud, kuid mida võib lühidalt kokku võtta lausega "selle hulluga sa ei taha ühes paadis olla". Ja 'meeldiv' oli mu üllatus, kui ühel õhtul tahvlilt oma nime tema oma kõrvalt avastasin. Jimmy on 36-aastane kreeka ja aborigeeni esivanematega 6 lapse isa, kes Thierry sõnul meenutab välimuselt Denzel Washingtoni. Ja ta on peast segi.

Kuigi võiksin tema kohta täitsa omaette blogisissekande kirjutada, ei hakka ma paberit kogu selle saastaga mustama. Ütleme lihtsalt nii, et tal ei ole kõige parem arvamus backpackeritest kui inimrühmast (või noh, kui järgi mõelda, siis ei arva ta midagi head ka ühegi teise Paspaley töötja kohta) ja kui kolmandal päeval üks meievaheline aktiivne mõtteavalduste vahetamine päädis peitli vaenuliku nina all vibutamise ning minu üle parda viskamise ähvardusega, keeldusin ma edaspidi temaga ühes ABs töötamast. Selle peale arvasid managerid, et hea mõte on veel üks inimkatse teha ehk Jimmy ja järgmine backpacker kokku panna. Nüüd töötab temaga Janno. Vaatame, kas järgmise vahetuse ajal õnnestub äkki ka Thierry-l see 'treaapia' läbi teha...

Päeva jooksul on palju aega häid, halbu ja mitte nii halbu mõtteid mõelda. Üks läbivaid mõttelõngasid on "kuradi pikk aeg on ikka 3x14 päeva siin veeta". Aga sealt hüppab mõte ruttu Jimmy-taoliste inimeste peale, kes on sama tööd juba 8 aastat teinud. Mida nemad mõtlevad? Kas nad on tegelikult ka rahul sellega või ei oska nad midagi enamat tahta? Või on tegu lihtsalt hea raha teenimise viisiga ning nad kannatavad kõik sita selle nimel ära. Vaevalt. Või noh, taolise raha eest ei vaevuks vähemalt mina üle poole aasta kindlasti seal olema. Teadsin juba ammu, et inimesed on erinevad, aga siin näen, et nad elavad tegelikult täiesti erinevates maailmades...

Teine mõte on "krt kas on olemas sellest jubedamat tööd?" aga selle peale tuleb ajust kohe kiire tagasilöök - mõtle ometi nende hiinlaste peale, kes riisipõldudel $1 eest päevas veelgi raskemat tööd teha rassivad. Ning neile ei tee kokk 3 korda päevas kõike paremat süüa, keegi ei pese neil pesu ega nõusid ja elavad nad samuti ilmselt märksa hädisemates uberikes. Jällegi, oskavad nad üldse midagi paremat tahta? Kui televisioon nendeni ei levi, siis äkki mitte... Taoliste raskete mõtete mõtlemine võib Jimmy-st karmimadki mehed hulluks ajada :) Õppetund on see, et tee seda tööd nii palju kui vaja (et papp kokku saada), aga nii vähe kui võimalik (et mentaalne ja füüsiline tervis alles jääks).

Pärlitööstuses töötamise kogemus on tõesti midagi erilist, kuid selle saab kätte juba esimese swing-iga. Et tulevikuplaanid reaalsuseks teha, tuleb rassida veidi kauem ning juba esmaspäeval ootab meid taas lend tsivilisatsioonist eemale, austrikarpide maale. Ja eesoleva Jaanipäeva puhul lubas Janno Vivienne-i sappa haagitud parve põlema panna. Näeme-elame. Lõbusat jaani sullegi, kallis lugeja.

Pildialbum:

Vesilennukilend:

Pildid! Videod! Hulgim!

2008-06-15T21:00:00.000+03:00

Northern Territory EI OLE kiire interneti osariik, aga pikkade päevade ja õhtutega sain siiski ühtteist netti üles laetud. Head vahetut kogemust!

Tumbling Waters

Album:

Toomastega krokodille toitmas:

Lichfield National Park

Album:

Proovin, kuidas rohelised sipelgad snäkina kõlbavad:

Tapjasisalik:

Sünnipäevalaul:

Kakadu National Park

Album:

Hüppavad krokodillid:

Agressiivsed kotkad:

22.-25. mai. Kakadu Rahvuspark

2008-06-09T11:36:00.003+03:00

Tööleping Paspaley Pearls-iga taskus, istusime autosse ja võtsime suuna ühe harjumatult lahmaka rahvuspargi poole (üks kahendik Eesti pindala, suuruselt kolmas rahvuspark maailmas). Esimeseks õhtuks maandusime üsna pargi külje alla ning pimeduse saabudes keerasime karavaniparki, kus nautisime maitsvat barbeque-d (nagu hiljem selgus, siis see jäi ka meie ainsaks moskiitovabaks õhtusöögiks - tänu ventilaatoritele bbq boksi laes) ning Janno-Thierry veetsid öö autos, mida nad hommikul kirjeldasid kui 'mosquito hell'. Minu ja ühemehetelgi koostöö aga sujus paremini, magasin nagu beebi :)

Hommikul kogusime pargi infopunktist kõigi huvitavate vaatamisväärsuste kohta mõned kilod reklaammaterjali, tegime eredamate kohakeste ümber ringikesed, käisime "kinos" ühte Kakadust vändatud filmikest kaemas ning varsti pärast seda olimegi juba oma esimeses sihtkohas - Ranger-i uraanikaevanduses. Kuna taolisesse kohta kedagi niisama ringi uitama ei lasta, siis pandi meile kaasa lätlasest giid Jüri (kohalikus dialektis Yuri), kes oli väga sõnaosav ning igati oma ülesannete kõrgusel.

Minule suureks üllatuseks ei toimugi kõnealuse tuumakütuse kaevandamine kuskil top-secret okastraatide, relvastatud valvurite ja lõukoertega piiratud maaalal, kus kõik kannavad skafandreid ja näevad üsna ebamaised välja. Tegelikkuses on maa sees lihtsalt üks hiigelsuur auk, kust kopp ühe tõmbega 20t jagu maaki välja koogib, tohutusuured Caterpillari kallurid täis laeb ning need siis vastavalt koorma kvaliteedile august paremale või vasemale suunduvad. Ei mingeid skafandreid ega tõkestatud juurdepääsu. Pärast pikki ja keerulisi protsesse jõuab lõppprodukt ehk uraanoksiid punastesse tünnidesse, tünnid tuumajaamadesse, jaamadest elekter inimesteni ning inimesed on õnnelikud. See kaevandus suudab rahulolevaks muuta 10% kogu maailma tuumajaamadest elektrit ammutavatest inimestest, mis on minu arust üsna hämmastav fakt (vähemalt võrreldes ühe kivisöekavandusega). Ja teoorias saavad selle kaevanduse töölised vähem kiiritust kui näiteks Soomes või mujal graniidirikkal pinnasel elavad inimesed taustakiirgusena üles korjavad...

Pärast harivat kaevanduse ekskursiooni seadsime vaimud valmis kultuurielamuse jaoks ning läksime Nourlangie Rocki juurde maailmakuulsaid abode koopamaalinguid vaatama. Need ei jätnud kustumatut muljet oma keerukuse või ilu, vaid pigem vanuse ning täiesti omapärase stiili poolest. Kujuta ette 20 000 aastat vana maali mõnes kunstigaleriis - üsna hämmastav, kas pole. Kahjuks (või hoopis õnneks?) peab tõdema, et ega kohalike stiil/oskused pole tänase päevani suurt muutnud ning aborigeeni kunstiajaloo raamatute huvilised saavad endiselt struktuurilt üsna lihtsaid teoseid nautida.

Galeriis käidud, jõudsime päikeseloojanguks kenasti Yellow Waters järvekese juurde. Suletud jalutamisrada meid ei takistanud ning avanenud vaated erkrohelisest taimestikust, peegelsiledast selgest veest ja erakordselt aktiivsest elust selle sees/ümber moodustasid harmoonilise terviku. Loojang ise oli samuti üsna hunnitu, värvidemäng järvel ja taevas oli igati pildistamist väärt.

Ööseks parkisime Maxi ühte 18st riigi poolt majandatavast laagriplatsist, kus oli olemas kõik mõnusaks öö veetmiseks vajalik - eraldatud telkimispaik, lõkkease ning väga korralik majake duššide-WCdega. Kogu see lõbu maksis $5.6 per nägu, mis on siinseid hindu arvestades ikka häbiväärselt väike summa. Aga selle üle me ei kurtnud, pigem oli probleemiks ekstreemne sääskede kontsentratsioon ühe kuupmeetri õhu kohta. Õhtusöögi ajaks tuli võtta üks korralik putukamürgi-dušš ning et vältida nende verdimevate putukate alla neelamist, tuli oma taldrikuga mööda laagriplatsi ringi joosta, püüdes samal ajal mäluda ning toidu maha kukkumist vältida.

Eelmise öö terror oli Janno ja Thierry mälestustesse sügava jälje jätnud, mistõttu nad kaheks eelseisvaks ööks oma magamiskotid ühte ühemehetelki otsustasid panna ning teineteist õdusalt soojas hoida :) See aga jättis Ford Falconis asuva abieluvoodi mõõtu aseme üksnes minu ja sääskede käsutada. Teiste kogemust arvesse võttes lähenesin ma olukorrale veidi teisiti ning ei uinunud enne kui moskiitopinin oli totaalselt lakanud (õigemini, lakatatud). Ega palju tulnud vaeva nähagi - ainult 2 tundi pidin raamatut lugema ja iga 2-3 minuti tagant vahelduseks paar tüütut tegelast ära mõrvama. Ja jälle oli uni täitsa magus, hehee.

Järgmine hommik algas väikese matkaga, pärast mida pidime kl 13ks jõudma aborigeenide korraldatud jõetuurile East Alligator Riveril. Kas oli see lummava looduse magnetism või lihtsalt vilets ajaplaneerimine, aga õigeks ajaks me kohale ei jõudnud. 45 dollarit siiski raisku ei läinud, saime sujuvalt kohad kl 15 startivale ekskursioonile (mis alles eile oli fully booked olnud...). Tutvustus lubas krokodille ja interaktiivset (ehk hands-on) aborigeenikultuuri eksponeerimist, kuid reaalsuses nägime eemalt ainult ühe beebikroksi silmi ja ninasõõrmeid (mis olid ainsad tema veest välja ulatuvad kehaosad) ning segavereline tuuri giid oli veidi laisavõitu, mis tähendas vähe praktilisi näited, mitte väga pikka juttu ja 20 minutit lubatust lühemat reisi.

Vähemalt nägime-proovisime ära, kuidas odaviskajaga oda visata ning kuulasime giidi pajatusi jahilkäikudest ja loomade tapmisest. Selgus, et suure raudpuust tehtud boomerangiga pole kuigi raske inimese jäset otsast ära visata ja samast materjalist teravikuga oda poolt läbistatud mees võib mitmeks tunniks püstisesse asendisse seisma jääda (eeldusel, et oda trajektoor oli maaga risti ja tabas teda otse lagipähe). Agressiivne mees see giid, ei häbenenud vestmast ka lugu, kuidas ta politseiniku ründamise eest nüüd 10 aastat relvaloata olema peab...

Õhtu saatsime mööda Ubirr-i "naturaalses galeriis" kivimaalinguid uudistades ning suure kivi otsast koos tuhande teise turistiga päikese vajumist võrratusse sohu jälgides. Õhtusöök ja öö olid põhimõtteliselt samad eelnevaga, ainult hommikul tõusime koos päikesega.

Kiirmatk huvitavate liivakivimoodustistega ääristatud matkarajal tehtud, vajutasime gaasipedaali põrandale, et kl 11ks juba 200 km eemal asuvale "hüppavate krokodillide tuurile" jõuda. Sellest ekskursioonist sai ka kõigi kohene lemmik, sest vaatemäng oli tõesti võimas. Adelaide River on Pärnu jõega sama mõõtu voolav veekeha, kuid erinevalt Maarjamaal asuvatest jõgedest ei tasu sinna suplema minna. Põhjuseks on iseasi, et iga paarikümne meetri tagant tuleb silmitsi seista 3-5 meetriste soolavee-kroksidega, kes inimliha üsna heaks snäkiks peavad. Meie grupist keegi neile õhtuooteks ei saanud, aga ega nad sealihagi ära põlanud. Suhteliselt hämmastav vaatepilt on ikka, kuidas krokodill ainult oma keha ning saba abil 80% ulatuses otse vertikaalis veest välja sööstab ning kätte saadud kahekilose lihatüki ühe neelatusega mao poole teele saadab.

Nende loomade agressiivsusest annavad tunnustust faktid, et suguküpsesse ikka jõuab vaid 15% sündinud krokodillidest ning enamikul isastest isenditest puudub üks või mitu jäset, sest grupisisene hierarhia-võitlus on armutu. Põhimõtteliselt on ühel maaalal ainult üks kõigi nelja jalaga krokodill ja see teeb temast ka kõigi teiste kuninga :) Aga nii paljude krokside nägemine nii lühikese aja jooksul ja nende jahtimis-võimetele tunnistajaks olemine on päris hea teraapia, kui põed "kastan end vette, kus tahan"-sündroomi. Ravib selle kohe ära. Ja kellele roomajate showst väheks jäi, said reisi lõpuosas veel näha vaatepilti, kuidas kotkataolised linnud otse õhust (ja peaaegu ka käest) tooreid lihatükke püüavad, moodustades paadi ümber üsna agressiivse auraga parve. Ühesõnaga, igati oma raha väärt jõekruiis ja viimase peal punkt kogu Kakadu-tripile.

Järgmiseks - vesilennuki sõit mööda maalilist rannikuäärt, elu laeval nimega Vivienne kusagil India ookeanis Darwini ja Broome vahel, 14 päeva järjest kiirkaatriga kihutamist türkiissinise veega ümbritsetud saarte vahel (mis moodustavad Osborne Isalnds-nimelise saarestiku) ja pärlitööstuse kulissidetaguste omal nahal kogemine. Tegi kadedaks? Siis pead järgmist kirjatükki ootama jääma (loe: äkki läheb kadedus pärast selle lugemist üle).

Pärlilaevale!

2008-05-25T10:37:00.001+03:00

Külmast Eestist ja umbsest kontorist kaugele troopilisse Austraaliasse, pärleid püüdma - klišee missugune :) Ainult kontor polnud umbne ja pärleid saan ainult hea juhuse korral 'püüda'. Siiski-siiski, üks on kindel - saime oma ammu tahetud töö ning alustame jälle millegi totaalselt uue ja huvitava (ja raskega).

Kogu värk tuli nagu välk selgest taevast. Olime just Thierry-d Darwinisse (lõplikult) ära viskamas ja Jannoga kahekesi poes Kakadu pargi tripi jaoks sisseoste tegemas, kui saime Thierry-lt sõnumi - käisin Paspaley-s (meie uus tööandja, Aussie suurim pärlitootja) ja tundub, et töö on minu, tulge ka! Tormasime siis kiirelt samasse kohta, saime kiirenenud südamerütmi taustal teada, et tõepoolest on ka meile veel vabu kohti, leppisime kokku sissejuhatava koolituse aja ning nii meie Kakadu tripp lõppeski.

Tuli jääda 2ks ööks Darwinisse, et läbida (üpris põhjalik) meditsiiniline kontroll ning panna lepingule kindel pitser alla. Aga kui kõik detailid olid kinnitatud, pigistasime tihedast graafikust veel viimase välja ning tegime ka 4-päevase Kakadu-tripi ära. Nendest kogemustest mõni teine kord, praegu on tähtsamaidki asju kui juttu vesta.

Töö polegi glamuurikas 'pärlipüüdja', vaid ametliku nimetusega deckhand/shell cleaner ehk siis peame kõike tegema, mis boss käsib, peamiselt aga vabastame pärliaustrite karpe kõiksugusest mereelust, et nad ikka suuremaid ja ilusamaid pärleid 'muneksid'. Ja nii 11 h päevas 14 päeva järjest, kusjuures elame ujuval alusel kuskil ookeanis Darwinist 2 h vesilennukilennu kaugusel :) Vahetuse lõppedes tuuakse meid nädalaks tagasi Darwinisse ja siis hakkab kõik otsast peale...

Peavari-söök-jook jpm on 'tasuta', ja nagu Darren ütles, siis turistid maksaksid ainuüksi sellise vesilennukilennu eest juba $500, kuid meile on see ka täitsa muidu. Added benefits nii et vähe pole. Pluss kuskil pole võimalik teenitud raha ära kulutada, seega olen pannud päris suured lootused pangaarve jõudsa kosumise peale.

Nüüd aga kiirelt asju ajama ja kui ma pärast esimest vahetust veel täie tervise juures olen, saab siit kõigest lähemalt lugeda. Bare with me!

12.-13. mai. Lichfield National Park

2008-05-25T10:19:00.003+03:00

Jah, lõpuks jõudis kätte kauaoodatud päev, mil seadsime Max-i nina Lichfieldi rahvuspargi poole, et veeta 2 päeva avastades kõikvõimalikke erinäolisi veekogusid ning veeta ka suurem osa oma ajast nende sees. Mitte, et me oleks pidanud vahepeal kõvasti rügama ning puhkust vaid unes nägema, oo ei. Pigem vastupidi.

Laupäeval (10.05) läksime kalale, nagu lubatud. Oleme vist üliviletsad kalamehed, sest 3 h hiljem naasesime mitte ainult ilma kaladeta, vaid olime jõkke jätnud ka kõik 6 õngekonksu. Darren pakkus selle peale meile juua ning lubas ülejäänud päeva vabaks võtta, et kurbusest toibuda. Järgmine päev pidime siis jälle rohkem tegema. Darreni puhul tähendab aga see seniste kogemuste põhjal hoopis vastupidist ning emadepäeva hommikul ootas meid taas ees lühendatud tööpäev sõiduteelt oksi pügades ning varalõunane maitsev emadepäeva-kook.

Näpud magusad, otsustasime emadepäeva kombekohase tähistamise jätkuks Berry Springsi parki suplema minna. Kallis ema, kuigi ma isiklikult sind õnnitlema ei saanud tulla, siis tea, et veetsin sulle mõeldes väga toreda päeva - pidutsesin koos teiega, aga lihtsalt veidi eemalt :) Ja juhuks, kui SMS kohale ei läinud, soovin sulle (ning ka kõigile teistele emadele, kes seda loevad) head emadepäeva!

Berry Springs oli nagu pildiraamatust välja võetud kohake. Kõikjal olid õnnelikud naeratavad inimesed piknikku pidamas või niisama suplemas ja elu nautimas. Põhiliseks atraktsiooniks olid muidugi mitu erinäolist 'basseini', mis kõik ühendatud allikate süsteemiga, kalda ääres kasvamas troopiline vihmamets, palmide lehed puudutamas mõnusalt sooja ja selget sinakat vett, vee all ujumas rõõmsameelsed kalad (keda oleks ahinguga oikuikerge kätte saada), väike kosehakatis (mille taha end isegi peita on võimalik) ning olümpiamõõdus ujumisrada (loe: piisavalt sügav ja lai allikas), kus palmide, taimestiku vahelt salapäraseid kiiri heitva päikese ning vees toimuva valgusemängu ning oma asju ajavate kalade keskel väga rahustav pikkuseid ujuda on. Mul on tunne, et seal veedame edaspidi nii mõnegi õhtu...

Aga tagasi Lichfieldi juurde. Kurguni täis tangitud (üle 72 liitri läks lisaks olemasolevale kütusele veel paaki juurde!!) Max, Thierry ja uus Team Estonia saabusid pärast 40 km kruusateesid oma esimese 'vaatamisväärsuseni' hommikul kl 10. Vaatamisväärsus (miski allikas ja kõik selle juurde kuuluv) oli suletud, märjast hooajast veel taastamata. Sama lugu oli ka järgmise kohaga. Ja järgmisega. Ja ülejärgmisega jne jne. Ok, no päris lõpuni see jada ei jätkunud, agant kurikuulsat nime Lost City kandvasse kohta ei saanud me suletud juurdepääsuraja tõttu minna ja Wangi (häälda Won-guy) kose jõudu tunnetasime ainult piiratud alast, kuid vaatemänguline bushwalkingu rada oli suletud, põhjuseks 'tsükloni sooritatud kahjustused'. Ujuda samuti ei saanud, ametlikuks põhjuseks soolavee-krokodillid. Darren teadis taoliste hoiatuste kohta rääkida, et tegelikult on nendes veekogudes lihtsalt liiga kõrge veetase, aga selliseid silte ju keegi tõsiselt ei võta ning mõni on seetõttu ka oma märja haua leidnud. Krokside sildid mõjusid igal juhul tõhusalt ning Wangi vesi jäi meie mustusest puutumata.

Kui aga lõpuks Toomaste soovitatud Buley Rockhole-ideni jõudsime, läksid kõigi näod vaatamata eelnevatele pettumustele naerust lõkkele ning enne näljast nõrkemist ei plaaninud keegi sealt lahkuda. Koha punchline oli ***** Nature's Spa ja seekord ma marketingiinimestele vastu vaidlema ei hakka :) Kujutage ette mäeküljel asuvat miinivälja rohkete kraatrite ja ebatasasustega, ainult ilma miinideta. Järgmiseks paigutage ülemistesse kraatritesse piisavalt jahedat kristallselget vett, nii et see hakkaks alla voolama ning moodustaks võrratu auk-oja-kosk-auk-kosk-jne süsteemi. Lisage siia pilvitu taevas, kuum, kuid mitte kõrvetav päike, hea raamat, ujumisprillid kalade, veealuse päikesekiirtemängu ja koske-efektide moodustatud kompoti jälgmiseks ning piisavalt aega, et kõik erinevad 'mõnupunktid' läbi proovida ja tulebki kokku üsna perfektne päev.

Piknik vuliseva oja ääres, päikeseloojang Tolmer Fallsi juures (kus ujumine on keelatud hiidsuurte nahkhiirte tõttu) ja bushfire-i dokumenteerimine seljataga jõudsime päeval välja vaadataud telkimiskohta. Mind ikka veel hämmastab austraallaste (loe: nende valitsuse) entusiasm ja pühendumus looduse vaatlemine-nautlemine kõigile võimalikult meeldivaks kogemuseks muuta. Kõikjal on informatiivsed sildid, rajad on hästi märgistatud-hooldatud, mõningatesse kohtadesse on loodud võimalus ka puuetega inimestel ligi pääseda, iga vähegi suurema vaatamisväärsuse juures on heas korras tualetid ning üsna levinud on ka riigi poolt ülal peetavad telkimisplatsid duššide-WCde (isegi invapeldik on olemas!)-lõkkekohtadega. Ja mis kõige tähtsam - kogu see süsteem toimib usalduse najal (nagu kahjuks ka siinne internetipangandus) - täida miski paber ning pane raha ümbrikuga postkasti. Eestis kukuks taoline süsteem rahapuuduse ja vandalismi tõttu pärast ühte hooaega üsna kindlasti kokku...

Kuna loosiõnn telgis magada naeratas Thierry-le ja hoolimata faktist, et Max-i pagasnikusse moodustus üsna avarate mõõtmetega voodi, otsis Janno sellelt öölt natuke ekstreemsemat kogemust ning otustas lageda taeva all tähti imetledes unne suikuda. Thierry tunnistas hommikul muret, et Janno olevat oma magamiskoti liiga põõsa läehedale asetanud ja põõsast olevat pidevalt sahistamist kuulda olnud, mis jättis prantslasele mulje, et dingod olid öösel värsket liha otsima tulnud ja ühe eestlase elu on ohus. Tegelikkuses tegid hääli hoopis taimetoitlastest vallabid ja kui välja arvata vajadus end iga 6h järel putukamürgiga üle piserdada, möödus Janno öö täiesti sündmustevaeselt.

Järgmine päev algas kiire sõiduga Magnetic Termite Mounds-ide (magneetiliste [see on liik] termiitide pesad) juurde. Magneetilist liiki termiidid on kuulsad oma lapikute põhja-lõuna suunaliste, tõelisi pilvelõhkujaid (nende mõõtkavas) meenutavate pesade ehitamise poolest. Loodusliku temperatuurikontrolliga mudast, süljest ja väljaheidetest ehitatud küngaste kõrgus küünib mõnel pool isegi kuni 6 meetrini ning hea õnne korral pakub katust kuni 20 miljonile termiidile. Inimesed, tehke järgi. Või kui mõtlema hakata, siis jäägu see siiski putukate spetsialiteediks, kui just keegi ülikitsastes, -ligastes ja -pimedates tingimustes elada ei taha.

Eelmisel päeval avati ka üks bushwalkingu track ning Thierry ja minu arvates tuli see kindlapeale üle vaadata. Janno nii ei arvanud ning tema sõitis autoga raja sihtkohta, kuid jäi ilma siiani ühest kõige erilisemast jalutuskäigust keset põlenud vihmametsi ja varjulisi ojaradasid, taustaks rahustav vuliseva vee helin. Jalutuskäigust ülekuumenema hakanud kehasid saime kosutada ühe 'õige' kose all massaaži võttes, vettehüppeid sooritades ning veidi purjakil ausside enesetapukatseid jälgides. Olgu öeldud, et kõik siiski ebaõnnestusid viimases ürituses. Buley Rockhole-id olid kõigisse meisse kustumatu mulje jätnud ning ürgne kutse sinna naasta tähendas järgmist ülimõnusat poolpäeva 'looduse enda kuurortis'.

Mõni kord polegi sildid 'Suletud' nii pahad - nad lihtsalt säästavad sind üleliiasest rapsimisest ja õpetavad nautima seda, mis on siin ja praegu ja käegakatsutav (ja avatud). Nüüd tuleb mõned päevad tööd teha ning järgmiseks jääb meie teele ette Austraalia suurim-kuulsaim rahvuspark - Kakadu National Park. Seniks aga rahulikke unesid, head kevade jätku Põhjapoolkeral ning taaskohtumiseni järgmistes seiklustes.

PS! See ja eelmine artikkel on veidi nuditud versioonid originaalidest, sest netiühenduse pideva puudumise tõttu ei ole olnud võimalik fotoalbumeid-videoreportaaže üles laadida ja need tulevad kunagi hiljem. Aga tulemata nad ei jää, ärge muretsege :)

01.-08. mai. WWOOFing in Tumbling Waters Holiday Park

2008-05-25T08:53:00.004+03:00

Niisiis, neljapäeva hommikul võtsime oma liigkilodest paksuks läinud kotid selga ja asusime bussiga Noonamah nime kandva linnakese poole teele. Diil Jennyga (Tumbling Watersi perenaine) oli selline, et tööpõua tõttu ei ole me enamus ajast rakkes ning seetõttu peame enese tarvitatava söögi- ning joogipoolise ise kaasa vedama. Ja bussipeatusest parki, mis tähendab nii 23 km matka, peame ka ise saama. Mina (erinevalt teistest) eriti mures polnud, sest austraallased on teatavasti lahked inimesed, keegi ju ikka halastab ja 3 pampude/toidukottidega ilmseltgelt üle koormatud naksitralli peale võtab ning kohale toimetab.

2 h, 50 km ja 1 ümberistumine hiljem olimegi omadega bussi lõpppeatuses/bensujaamas, kust kohe ka esimese auto peale saime. Mehike sõitis maal elavale tuttavale külla ning viskas meid hea meelega 3 km lõunapool asuva teeristini, kust veel ca 20 km itta pidime liikuma. Me ei olnud veel teedki ületada saanud, kui juba peatas kinni järgmine auto, keeras end ringi ning sõitis meieni tagasi. Roolis istunud kutt teatas, et me tundusime sellistena, nagu vajame küüti ning kuuldes meie sihtkohta, lubas meid ukseni kohale sõidutada. Näete, lihtne! Kui välja arvata see, et sohver rüüpas ühe käega Jack Danielsi kokteili ja sõitis lubatust tublisti kiiremini, oli tegu täitsa muheda tüübiga ning oma lubaduse täitis ta kenasti. Hääletamine (kui seda saabki nii nimetada, sest kätt me kordagi välja sirutama ju ei pidanud) ka nüüd proovitud ja esmamulje on 'käkitegu' :)

Tumbling Waters Holiday Park reklaamib end kui 'peidetud troopilist oaasi, mis paradiisile nii lähedal kui üldse olla saab'. Paradiisi juurde käivad tavaliselt ka meelad neiud basseini ääres, vihmavarjukestega kokteilid ning õunapuud (mille vilju ei tasu noppida), aga esmamulje põhjal väga palju puudu ei olnud ka. Palmid olid võrratud, bassein oli täidetud sinise veega, õlu oli külm, ringi jalutasid jaanalinnud ja krokodillid ning võõrustajad olid ülevoolavalt rõõmsameelsed ja lahked. Jenny lubas kohe esimese asjana, et ärgu me muretsegu, tööle nad meid ülearu ei sunni, toidushoppingu teostab samuti tema (tingimusel, et me ise kokkame) ning alguses välja hõigatud nädalane piirang samuti ei kehtivat - võime olla nii kaua kui tahame. Mis sa hing veel ihkad, eriti kui uueks koduks on täitsa oma majake kööginurga, veranda ja konditsioneeriga!

Tööülesannete ja -koormuse osas olime veel äraootaval seisukohal, aga pärast esimest tööpäeva ei pidanud me selle pärast samuti enam muret tundma. Selle lookese kirjutamise ajaks on seljataga 6 tööpäeva ning rutiin näeb välja umbes nii - 8.30 alustame tavaliselt millegi lihtsaga nagu nt pargis ringi jalutamine ja allakukkunud palmioksade kokkukorjamine, kl 10.30 paiku tuleb Darren (Jenny abikaasa e pargi teine omanik, alati ülilõbusas tujus olev keskeas meesterahvas) juttu puhuma, võtame baarist koos ühe külma joogi (õlu, limonaad, Gatorade, šokolaadipiim, mahl või mis iganes) ning teeme kas sama asja edasi või vahetame ülesannet. Päev lõppeb reeglina 12.30 paiku, teinekord pakutakse selgi puhul väheke joodavat (kas ma juba ütlesin, et tasuta?) ning siis jookseme ülepeakaela basseini. Tööülesanded on varieerunud metsaaluse koristamisest, aedade lammutamisest ja palmide istutamisest kuni ventilaatorite ja akende puhastamiseni. Ees peaks meid veel ootama reklaamtahvlite püstitamine, WiFi võrgu üles seadmine ning võibolla ka elektriku abistamine pargi laiendamisel.

Igatahes Darreni ja Jenny suhtumine on viimase peal ning Thierry sõnul, kes on veel kahes eri kohas woofingut katsetanud, on sellest paremat kogemust raske leida. Näiteks Toomastega Darwinisse pidutsema mineku eesmärgil küsisime pühapäeva vabaks lubadusega esmaspäeval siis rohkem tööd teha, kuid tegelikkuses kujunes esmaspäev hoopis kergeks 3-tunniliseks sebimiseks. On piisavalt variatsiooni, laupäva hommikul läheme töö asemel hoopis kalale ning vabaks on küsitud ka päevad rahvusparkide külastamiseks. No worries, ütleb Darren!

Kodukandist oleme üle vaadanud jõetammi ümbruse, kust Darwin oma joogivee saab, käinud väiksel bushwalkingul (kuhu me ka äärepealt oma tahte vastaselt ööbima oleks jäänud, sest pimedus tuli juba peale ja sattusime aina sügavamale labürinti) ja üritanud jõest kala kätte saada (ebaõnnestunult, oodatult). Käimata on veel paljukiidetud Berry Springsi looduspargis ja Territory Wildlife Pargis, aga siis hakkavad lähedal asuvad atraktsioonid ennast vaikselt ammendama ka ning vaba aega on teatavasti kõvasti. Parem oleks, kui nädala-pooleteise jooksul omale õige töö saame, vastasel juhul võib kerge mandumise oht olla. Aga praegu on selline relax-elu veel täitsa mõnus :)

Toomastest (kelle blogi on muuseas üks mu lemmiklugemisi - check it out) räägiks ka natuke. Eestlastega olen varemgi siin mandril kokku puutunud, kuid kedagi neist pole ma veel enne Eestis tundnud. Well, vana sõpra nähes on tunne ikka hoopis teine, eriti nii kaugel kodust. Õnneliku kokkusattumuse tulemusel olime samal ajal samas maalilma nurgas ning seda tähistasime ohtra Black Label jääga, valge rummi ja värkselt pressitud sidrunimahla/mullivee kokside ning õllede joomisega, kuivanud palmioksaga krokodilli veest välja tõmbamisega, väljasõiduga Darwinisse ning ööklubiga The Vic. Oli üsna twisted õhtu, üks Toomastest kadus pidevalt ära, tegemist tuli teha Vic-i turvadega ning kogu pull lõppes kiirtoiduga Onu Sämmist (jah, see kett levib lisaks Pärnule ka Darwinis) ning väga magusa unega Toomaste hosteli põrandal magamiskotis.

Järgmisel päeval polnud kellegi otsustusvõime ilmselgelt teravuse tipus, miks muidu me vähemalt 4 korda erinevates (või samades) supermakretites midagi ostmas käisime, 2 korda kino külastasime ja Mac-is purksi sõime. Aga vähemalt käisime ära Darwini ööturul, sõime krokodilli ja emu liha (opossumi ja kaamli jätsime järgmiseks korraks) ning panime Toomased kenasti lennuki peale. "Kuhu mehed siis lendavad, ega ometi koju?" küsite. Ei, kaugeltki mitte. Tomid on paar kuud rasket tööd rüganud ning veedavad hetkel välja teenitud puhkust Filipiinidel. Sellega seoses jäi kuuks ajaks vabaks ka Team Estonia kleebiseid kandev auto nimega Max, millega nüüd meie lippu kõrgel peame hoidma. Max annab meile võimaluse ekselda Kakadu ja Litchfield-i rahvusparkides, käia aegajalt linnas (loe: Darwinis) ning teha kõike muud, mida ratasteta väga raske teha oleks. Cheers!

26.apr - 01.mai. Tööotsingud Darwinis

2008-05-25T08:47:00.002+03:00

Puhkamine Austraalias pole üks maailma odavamaid lõbusid ja pärast äsjast roadtrippi pidime veidi madalat profiili hoidma. Ja töö leidma. Thierry oli selleks hetkeks täiesti laostunud ning magas meie hosteli põrandal ja sõi max 2x päevas, enamasti reisi jääke või tasuta toidu riiulilt (vahel täitsa tore featuur ühisköögiga asutuse juures) leitud palasid. Meil Jannoga olukord päris nii hull õnneks polnud (muidu oleks me kõik pargis põõsa all ööbinud), aga linna peale laiama ka väga minna ei tahtnud.

Saabusime linna ühel Austraalia rahvuspühadest, ANZAC (Australia & New Zealand Army Corps) Day-l. Kuna Darwin mängis II ilmasõja ajal küllalt olulist rolli siinses piirkonnas korra majja löömisel (mistõttu ta ka japside poolt maani maha pommitati), siis olid pidustused juba varakult pihta hakanud ning linn oli keskpäevaks täis vormirõivas madruseid ning muid purjus austraallasi.

Vaatasime ka siis mõned pärgadega kaetud ausambad üle, jalutasime parkides ja kivisel rannal, silmates seal lamamistooli-kino (kuhu kahjuks endiselt pole jõudnud) ning veetsime ülejäänud õhtu basseinis mõnuledes. Ja ega järgmisedki päevad esimesest oluliselt erinenud - külastasime tasuta internetiga raamatukogu, avastasime mõnda kohalikku 'vaatamisväärsust' ning lõõgastusime 'raskest' ja kuivast roadtripist meie sinises basseinis. Tööd ju otsida ei saanud, pikk nädalavahetus ikkagi. Ja unustasin mainida, et aklimatiseerumisega tuli ka täitsa mitu head päeva tegeleda, troopikarütmi sisse saamine vajab iga kord veidi tuunimist.

Siiani on Darwin täitsa armsa ja hubase linnakese mulje jätnud, mõnda aega võiks siin täitsa elada. Miks mitte näiteks kuival hooajal ehk praegu, kus kuu keskmine sademete hulk on nii 3mm, mis suures osas tähendab iga päev laitmatut suveilma päevase 32C ja öise 22C temperatuuriga. Darwinlased elavad küll ookeani ääres ja saavad iga õhtu üle põhjakaare käiva päikese võrratut merreloojumismängu nautida, aga iroonilisel kombel oma jalga nad vette ei tõsta. "Miks?" küsite teie. Sest märjal hooajal on meri täis surmavalt ohtlikke box jellyfish-e (kast-millimallikas ei ole kuigi hea otsetõlge vist..) ning veelgi surmavamaid soolavee-krokodille. Aga kuival hooajal... on vesi liiga külm :D Vähemalt nii mulle üks kohalik taksojuht üritas väita - veetemperatuur langeb alla 26C, nii ei saa ju ujuda! Kuigi juba praegu oleme aegajalt mõnda hulljulget vees hulpimas näinud, ootame meie aga kannatlikult juunikuud ja talve algust, et rahus merre nahka jahutama minna. Ilmselt.

Veel on siin, nagu igas korralikus osariigi pealinnas, olemas viisakas botaanikaaed. Täitsa džunglitunne tuli jälle peale sealsetel radadel ringi uidates. Mõnus. Plaan oli ühel päeval ka aborigeenide kunstimuuseum üle vaadata, aga üliviletsa ajaplaneeringu tulemusel jõudsime sinna 5 minutit enne sulgemist. Aboriginal Art Museum - check. Ning kuna plaanime tööle asuda pärlitööstusesse, tuli loomulikult pärlimuuseumisse taustainfot koguma minna. Täitsa huvitav ja informatiivne, oli oma õpilase pileti hinda igati väärt :)

Ja sellega jõuame sujuvalt ka tööotsingute juurde. Esmaspäeval oli elevus suur, sest kuulduste põhjal pidi pärlikorjamise hooaeg just hakkama ning tööd polevat kuigi raske saada. Astusime siis õhinal Paspaley Pearls-i uksest sisse ja lootsime näha rahuloleva irvega värbamistöölise nägu, kuid tegelikkuses tuli meil rinda pista väliselt sõbraliku, kuid tegelikult üsna morni ning mitte lootust andva naisterahvaga. Täitsime siis hunniku vorme ning lahkusime teadmises, et positiivne kõne võib tulla kas üsna äkki või alles hoopis juulikuus. Hea puhver neile, väike kindlustunne meile.

Umbes sama kordus ka Arafura Pearls-is, aga sealt saime vähemalt nii paljugi infot, et igal kolmapäeval vaadatakse olukord uuesti üle ning viimasel nädalal läks näiteks 4 uut töölist kaubaks (Mildurast sinna helistamise ajal oli aga 12 kohta vaba...). Ainult et avaldusi pidavat päris palju enne meid reas olema, seega mingeid täpsemaid ennustusi ikkagi teha ei saa.

Ei läinudki lepase reega see pärlifarmeri karjääri alustamine, kuid alla me samuti ei andnud ning asusime kohe ooteajaks endale ajutist tööotsa sebima. Puuvilja korjamise hooaeg hakkab siin alles septembri paiku, tuli leida alternatiive. Näiteks panime end kirja ühte tööagentuuri, kus tohutul hulgal pabereid määrima pidime ja koos veidrate asiaatidega mingit turvalisuse-videot vaatasime. Ma ei saa üldse aru, kuidas nad mingit tööd leiavad, sest inglise keelt küll enamus neist ei vallanud ja kui püüdsin mõnda neist kõnetada, siis hakkasid kõik lapselikult itsitama, k.a. täiskasvanud mees. Väga kummalised inimesed, nagu suured beebid :) Agentuur pakkus meile tööd hotellis 600 km Darwinist, kuid me ei tundnud nagu tahaks veeta 6 nädalat eikusagil, seega ütlesime ära.

Internetist midagi ajutist leida polnud, eriti mitte kolmele inimesele korraga. Seega jäi ainult üks võimalus - WWOOFing. Akronüüm sõnadest Willing Workers on Organic Farms ütleb juba nii mõndagi (kel esimene võõrkeel pole inglise keel, siis tõlkes tähendab see 'vabatahtlikud töölised orgaanilistes farmides'), aga tegelikkuses pole orgaanilised farmid ainukesed selle organisatsiooni liikmed. Woofing (see sõna on Austraalias käibel peaaegu täieõigusliku tegusõnana:) tähendab tavaliselt mõnusa relax-töö tegemist looduskaunis kohas ca 4-5h päevas ning tasuks on öömaja ning korralik söök, nii et idee järgi ei tohiks seda tehes sentigi raha kuluda. Jääb vaba aega, et ümbruses ringi vaadata ja pealegi lähevad päevad arvesse ka viisapikenduse saamisel...

20 kõnet woofingupakkujatele ja olime saanud jätta oma kontakte kõneposti, saada teada, et farmid enam ei tegele enam woofinguga või kuulnud eitavaid vastuseid, sest kohad olid juba täis. Hakkas tunduma, nagu Darwinil ei ole meie jaoks kohta... Kolmapäeval aga kõik muutus ja mosaaik läks kenasti kokku. Täpselt samal päeval, mil meid hostelist täismaja tõttu välja visati, saime endale päris oma majakese Tumbling Waters Holiday Park-i, seejuures sentigi maksmata! Kas suudame woofida seni, kuni pärlifirmad meie varjatud talendil võimaluse avalduda annavad, jääb aga hetkel teadmata. Stay tuned.

Fotod

24. apr. Day8 - Edith Falls ja lõpp Darwinis

2008-05-19T15:28:00.004+03:00

Ärgates olime kõik kenasti ühes tükis ja tundus, et abod olid end lihtsalt liiga umbe joonud, et kedagi taga ajama minna. Sõitsime siis tagasi Nitmiluki rahvuspargi territooriumile, sest tegelikult polnud me koske tegelikult ju näinudki, ainult tema kohinat kuulsime.

Seekord aga tuli veits vaeva ka näha, enne kui ujuda sai. Ronisime paarkümmend minutit mööda kaljusid, et ülemiste 'basseinideni' jõuda ning saabudes oligi täpselt paras hetk kiiresti vette hüpata. Vesi tundus alles mõned päevad tagasi tohutu luksusena ning nüüd voolas ta sellistes kogustes lihtsalt mäest alla. "Milline raiskamine," oli mu esimene mõte. Aga sisse hüpates unus see välgatus kiirelt, asendudes pigem mõnutundega :)

Visuaalse külje pealt need kosekesed mingit tohutut elamust ei pakkunud, isegi Jägala juga on vihasem. Kuid kompensatsiooniks oli ülimõnus füüsiline kontakt, mida voolav vesi sadade aastate vältel meeldivalt libedaks lihvitud kividel puhkavatele inimkehadele tekitas. Olime nagu veepargi ja massaažisalongi hübriidi meenutavas asutuses, ainult et tasuta. Aga kõik head asjad lõppevad (sageli liiga kiiresti) ning meie pidime kindlaks kellaajaks Darwinis olema. Kiire jalutuskäik mööda matkaraja viimast osa, roadtripi viimased vaated sisse ahmitud ning 3h pärast ületasimegi Darwini linnapiiri.

Linna kohta, kus elab Tartuga sama palju inimesi oli Darwinil ikka jube pikk sissesõit. Miski 20 km oli teeäär täis poode ning eeslinlikke elurajoone. Madalhoonestus, mis muud. Kuigi oli kahju, et reis juba läbi sai, polnud tagasi-tsivilisatsioonis-tunne ka vahelduseks kuigi paha. Vähemalt mõneks päevaks. Käisime läbi paar backpackerit ning valisime välja kõige ägedama basseiniga (ja paraku ka kõige krõbedama hinnaga) hosteli - The Cavenagh. Luks värk, siin laiuskraadil saab isegi backpacker oma kodu ukse ees bassus vedeleda. Siis viisime oma kalli Toyota tagasi baasi ning läbi see roadtrip oligi.

Ei tahaks väga kõikehõlmavat kokkuvõtet kirjutada, aga üks on kindel - nägime palju kive. Üks kuulsam, suurem ja vanem kui teine. Ja punast liiva ning tühjust nägime ka rohkem kui kunagi varem oma elus. See pani vett märksa rohkem hindama ning kodumaagi sai taas mõned plusspunktid juurde :) Olid nalja-, adrenaliini- ja elamusterikkad 4600 km ning kordaks neid iga kell!

Viimase päeva pildid

Edit: l2bitud massiivse hulga kilomeetrite illustreerimiseks lisasin siia ka v2ikese Googlemapsi tykikese. Vaadake j2rgi ->

View Larger Map