Oleme jõudnud Siem Reap-i - väravaavaus Angkor-i templitesse.
Viimasel õhtul Cambodia rahvuslikus rannakuurordis suutsime ikka ära käia ka karaoketänaval, mis jälle kord väga uus ja huvitav elamus :) Karaoke laulmine tundub olevat neil üks väheseid rahvuslikke affordable meelelahutusi ning keegi mikri kasutamise võimalust neist ära ei pelga. Laulud on muidugi kõik ühte auku (tundub, et päeval nad tudeerivad neid telekast vaadates/raadiost kuulates ning õhtul näitavad õpitut baarides), subtiitrid olid lisaks khmeeri tähestikule ka ladina omas, et ka kahvanäod saaks kaasa laulda, kuid joobeaste ei olnud kellelgi veel taoliseks julgustükiks piisav. Rene (üks hotelli omanikest) oli seda siiski mõni aeg tagasi sõpradega järgi proovinud, kohalikud olevat korraliku kõhutäie naerda saanud :) Merle andis karaokest samuti hea ülevaate
11-tunnise bussisõidu jooksul jõudis nii mõndagi juhtuda ja oli aega tähelepanekuid teha. Mõned nopped:
* LonelyPlaneti õpetus, et kui sulle ei meeldi Kambodþa karaoke, osta reisi ajaks kõrvatropid, on pädev.
* Väide, et Phnom Penhi ja Siem Reapi vahel on riigi üks parimaid maanteid, ei tundu eestlasele (eurooplasele) absoluutselt loogilisena.
* Sihanouk Ville-i bussijaamast Phnom Penhi bussijaama on ca 230km maad, reis võtab 4,5h (keskm kiirus 50kmh/h) ning tundus, et linnapiirini jõudmiseks kulus 2h, siis veidi loodust ja kiiremat sõitu ning siis jälle 2h linnas sees bussijaamani :) PPst SMi (ainult vahemaa 320km, keskmine kiirus sama) oli kogu värk analoogiline. Või siis lihtsalt kogu khmeeri rahvas elab ainult maanteede ääres.
* Ja elada meeldib neile kõrgel! St, enamus majasid on kanajalgadele ehitatud ja paistab, et mida jõukam kodanik, seda pikemad jalad majale on ehitanud. Status, u know.
* Kodu ehitamine Cambodia-way - 1. aastal ehita võimas betoonaed ja ela telgis. 2. aastal ehita vinge värav ja ela ikka telgis. 3. aastal ehita kanajalad. Kui pappi tekib, paigalda särav marmortrepp, et postide otsa saaks ronida. Järgmiseks pane "majale" uks. Edasi võib põranda ehitamise juurde asuda, seejärel seinte karkass ja aknad ette. Siis seinad (tõenäoliselt õhukesed ja puidust, sest enamus pappi läks tara ja trepi peale ära) ja viimaks kõige tähtsam - katus!! Möödas on mitu head aastat ja lõpuks saad telgist katuse alla kolida ;)
* Keskmine khmeer on hingelt kõvem ärimees kui türklane. Iga teine ulualune tee ääres müüb midagi. Tõenäoliselt müüvad ka ülejäänud, aga võibolla veidi valgustkartvamaid asju.
* Kui müüa midagi, siis müüa sama asja kambakesi koos ja hulgim. St, et ei tasu hajutada näiteks 30 banaaniletti 30 km peale, vaid panna nad kõik ühte kohta ja siis 30km pärast uuesti. Sama kehtib ka bensiini, riiete, söögipleisside, akulaadimistöökodade jne kohta.
* kitsale 2-realisele teele on vabalt võimalik panna kõrvuti sõitma (mitte ilmtingimata samas suunas) veoauto, sõiduauto, möödasõitu sooritav rahvast täis buss, jalgratas, ning paar motorollerit. Täpset kätt peab lihtsalt olema :)
Siem Reapi hotell oli täpselt selline, nagu üks hotell $8 eest saab olla, padi ainult haises veidi liiga palju. Esimesel õhtul saabusime pimedas, seega otsustasime linna Pub Street-i üle vaadata. Ütleme nii, et Pärnu kesklinn annab silmad sellele ette, kuigi elanikke on siin 10x rohkem :) Egas midagi, otsisme üles Wikitraveli soovitatud Ecstatic Pizza, tellisime pudeli veini ja sõime kõiksugu Itaalia hõrgutisi. Pizza kuulus kategooriasse 'happy' ning veel mitu tundi hiljem pidi tõdema, et happy oli see tõesti. Uni tuli väga värviline :)
Õhtul meid hotelli sõidutanud tuktukimees nõustus meid ka homme terve päev ringi vedama, nõudes tasuks $12. Lõime käed ja kl 9 järgmisel hommikul veeresime juba Hõljuva Küla poole. 20-minutine sõit oli tegelikult mitu korda pikem ja laevapiletiga saime ka kõvasti nöörida ($15 tunniajase tuurikese eest, nothing-inclusive), aga lugesime selle tuktuki tipi hulka (oleks vaid sel hetkel teadnud, et ka tuktuki mees saab tegelikult meie käest $19 :). Aga veepealne küla oli täitsa huvitav, suurvee ajal on see ühes kohas, hiljem mujal. Ja kui naabrid üle viskavad, võid alati oma majaga mujale ujuda. Olemas olid kõik jutud ja värgid nagu kirikud, kool, võimla, restoranid, poed, akulaadmis- ja muud töökojad, kala- ja krokodillikasvandus ning paljudes paatmajades peeti sigu/kanu ning näha oli ka motorollereid, hehee. Pisikesed lapsed künatasid 'tänavatel' ringi pesukaussides, kaelas maod, angerjad või kilpkonnad ning demosid oma inglisekeeleoskust, mis koosnes numbrite tundmisest ja sõnast 'dollars'. Ja visuaalsel vaatlemisel tundus, et järv oleks justkui täis valatud kondenspiima, aga kellelgi polnud hetkel magusaisu, et testida. Kohalikud käisid ka ujumas (kunagi olevat seda vedelikku isegi joodud, aga vietnami kalapaadid sindrid on kõik ära reostanud), järjelikult väga hull ei saanud olla...Tund hiljem avanes meile juba vaade Angkor Wat-ile. Ütleme nii, et piltidelt tundub see majesteetlikum, aga eks eha ja koidu aegne valgusemäng ning pisike Photoshoppimine aitavad sellele illusioonile kaasa. Üldiselt oli tempel siiski väga võimas, tüübid on väga muljetavaldava konstruktsiooniga hakkama saanud, lisaks on seda oluliselt rikastatud kõiki seinu ja vabu pindu katvate nikerdustega. Gosh, oli ikka viitsimist neil..
Järgmine tempel väga sügavat muljet ei jätnud, kuid kolmas, kuhu sattusime, tegi selle eest kõik tasa! See oli rajatud sügavamale dþunglisse ja kõikjalt kasvasid välja ja üle võimsad puud. Esialgu ei saanudki aru, et kas puude juurte vahele on ehitatud müürid või on müüri peale istutatud kasvama puud. Vääga veider vaatepilt igatahes, kuidas kõigepealt on mitu meetrit juuri mööda seinu looklemas ja siis müüri lõpust sirgub veel paarikümne meetrine "maapealne" osa. Ta Prohm-i templi käike, soppe ja lokkavat loodust nautusin täiega, see jättiski kõikidest templitest kõige parema mulje.
Kokkuvõttes väga action-packed päev Siem Reapi lähistel ja kogu seltskond jäi rahule, et kõik just nii läks. Peamised asjad said üle vaadatud, oli piisavalt aega, et ei pidanud tormama, samas ei hakanud ka kuskil venima. Ok, templites võiks ju lõputult ringi luusida, giidi võtta, ajalugu lugeda ja veel luusida. Aga selleks peavad vastavad hobid/huvid olema ning pileti hind ka näiteks ei soosi 2 päeva seal veetmist, pigem siis juba osta kolme päeva pilet (1p $20, 3p $50). Okei, tegelikult paar asja jäi ikka järgmiseks korraks ka - maamiinide muuseum (meenus kohe 'Mida teeb ema miiniga köögis?' ja 'Miin kui lapse sõber') ning Army Shooting Range, kus saab $30 eest vanade Vene granaatidega hullata, AKga paugutada (relvaga siiski, ak on endiselt Eestis) ning suure diameetriga dollarirulli korral võib ka rocket launcherit katsetada.
Aa, meenus veel, et Siem Reapis osatakse ikka kokteile teha, vähemalt sel juhul kui sulle meeldib tavapärasest paar korda suurem alkoprotsent kogu hulgast :P $5 ja 2 Singapore Sling-i hiljem oli ikka hoopis teine minek. Kahju ainult, et selle pleisi nime ei mäleta... Ja mõned ritsikad on nüüd ka tee leidnud mu kõrist alla. Ei maitsenud üldse nii hullult kui välja nägid. Pigem vastupidi.
Homme hommikul tõuseme koos Päikesega ning pärastlõunaks oleme taas ekvaatorile lähemal, Kuala Lumpuris. Seal on veel soojem ja niiskem kui siiani. Ilusat talve jätku :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar