Pärlifarmi tööotsa lõpust ei möödunud kolme nädalatki, kui kiskus taas tagasi merele. See kord oli lähim vaba vesi Vaikne Ookean ja sihtkoht Great Barrier Reef e Suur Vallrahu e GBR. Äsja läbielatu on üsna võimas kogemus, raske on kuskilt otsa lahti teha. Alustan siis algusest.Lükkasin tänu tuulise ja jahedapoolsele (hõkk, kõigest 24C päeval on troopikasoojusega ära hellitatud kerele päris raske kogemus) ilmale seda reisi nädala võrra edasi, kuid väljasõidu päeval oli ilm ikka sama. Ja kui laeval selgus, et rendi-kalipso on üsna õhuke ja lühikese säärega, pani see külmavärinad mööda selga alla jooksma. Esimene sessioon oli snorgeldamine väikesemapoolse katamaraani Reef Experience pardal, misjärel meid märksa suuremale, Reef Encounter nime kandvale 'luksus'-katamaraanile üle kanti. Esimene tunne vette astudes - krt siin on külm!! Veetemperatuur esimestel päevadel oli umbes sama nagu kevadises Eestis, nii 21C. Grrrr!
Esimesed sukeldumised Reef Encounter (RE) pardal ning tugevalt konditsioneeritud kajutid panid mind korralikult lõdisema ja võrratu mereelu nautimise asemel hakkasid mu aju varjutama mõtted 'miks krt ma maksan suure hunniku pappi kringliks külmutamise eest?' ning 'saaks juba ometi kuuma dušši alla!'... Ahjaa, peaks vist mainima ka seda, et hostie-na töötamiseks tuleb kõigepealt soetada üks korralik sukeldumisreis ning alles seejärel saad 'tasuta' hüvede eest orjamist alustada. Ühelt poolt hoiab see nõudluse (ja ooteajad) mõistlikul tasemel ning teisalt annab võimaluse vähemalt mõnda aega totaalselt relaxida (kui sa just sooja hoidmisega liigselt ametis pole). Tripi algus oli ka selle poolest huvitav, et RE pardal oli 7 külalist, 6 hostie-t ning 6 meeskonnaliiget, mis tähendas küllalt esmaklassilist teenindust ;)Esimesel sukeldumisel oli nähtavus üsna nigel ning päikesevalguse vähesuse tõttu ei olnud ka eriti värve näha, mis kõik pani mind üles haibitud GBRis veidi pettuma. Olgu aga kohe öeldud, et nädala jooksul tegin kokku 21 sukeldumist (ca pool ööpäeva vee all!) neljal erineval reef-il (eesti keeles riff?) ning pettumusest on asi oooiiii kui kaugel. Mu uus totaalne lemmik on öösukeldumine! Pigimust vesi, külm tuul ja ümbruskonnas ringi luusivad haid ei ole just kõige kutsuvam keskkond, kuhu vabatahtlikult hüpata, aga SEE ON SEDA VÄÄRT. Kui juba 10 meetri sügavusel oled, tunned ainult ülimat rahu ja näed kõiki neid elukaid, kes päeval surnud korallide õõnsustes ja koobastes end kiivalt peidavad (nt krabid, krevetid, vähid ja paljud röövkalad). Ning päeval tühipaljate kivikujudena paistvad kõvad korallid avavad oma poorid ning asuvad toituma, nähes välja nagu kevadlilli täis kaljukamakad.
Sageli jälitas meid öösel giant trevally-de (70-100 cm pikad ülbe näoga kiskja-kalad) 5-10 liikmest koosnev grupp. Üks huvitav tegevus oli siis lambiga pisikeste kalakeste lokeerimine ning 'rambivalguses' hoidmine, kuni ka GT seda märkas, ülikiire sööstu sooritas ning vaese kalakese alla neelas :) Teine harrastus kottpimedas sukeldudes oli rohelise silmapaari otsimine kaugusest ning siis talle jätkuvalt lambi silma sihtimine. Nimelt helgivad just kiskjate (nt haide) silmad seda värvi ja uudishimulike kaladena hakkavad nad valguse poole ujuma. Kui suur Grey Whaler Shark avatud suuga sinu poole liugleb, siis mingi hetk käib kerest läbi väike võpatus ja käsi suunab lambi instinktiivselt kuskile eemale, kuid mälupilt sellest salvestub ajusoppi igaveseks. Ära ei saa märkimata jätta ka bioluminestsentsi, mis lambi ära kustutades ning käega kiivalt ringi vehkides tekitab laheda sädeleva efekti - täpselt nagu sajaks roheliselt kiirgavat lund!
Mu lemmikuks kujunes külastatud riffidest kõige kaugem ehk Norman Reef, kus nähtavus oli kõige parem ning võimsad korallidega kaetud mäed moodustasid ülinauditava "maastiku" - isegi kalu nägemata võis lihtsalt nautida seal mäestikus "ringi lendamist". Ja nähtud mereelu oli seal samuti kõige eeskujulikum. Elegantselt liuglevad astelraid, meetrise diameetriga merikilpkonnad, gigantsed eenduva alalõuaga ning ülbe välimusega potato cod-id (kartulitursk??), end mu jala külge kinnitada üritavad lameda laubaga suckerfish-id, hõbedaselt helkivad voolujoonelised vihase välimusega meetrised barracudad ning makrellid, Wally nime kandev paarisajakilone napoleon maori wrasse, naljaka kujuga sõbralikud batfish-id, ülihirmutava olekuga kaheksajalg, massiivsed sajaaastased merikarbid, mürgised lionfish-id, hõljukit meenutavad cuttlefish-id, ebamaised merikurgid - ja siilid, efektsed kalaparved, kõhedust tekitavad koopad, kõikvõimalike kujude, värvide ja vormidega korallid ning rahvafolklooris ohtlikku mainet omavad haid olid ainult väike osa vee all nähtust-kogetust. Seda kõike ei saa kirjeldada, vaid peab ise nägema. Kuid üks on kindel - I LOVE IT!!!
Esimesed kolm päeva, mil ma RE-l külaline olin, möödusid ainult sukeldudes, süües ja sukeldumisest puhates (sooja dušši nautides, logiraamatut täites ja "kaaskannatajatega" kogemusi vahetades) - igati ära teenitud relax-time. Ja seejärel sai must hostie ehk tagasi tööpõllule :) Kui arvestada tasuks majutust 4-share kajutis, koka meisterdatud tõeliselt atraktiivse välimusega ja ülimaitsvaid restoraniväärilisi eineid ning kolme sukeldumist päevas, siis teenisin minimaalselt korralikud 200 taala päevas. Not so bad at all. Töö ise oli oodatult igav ning üksluine - enne sööki laudade katmine ja toidu serveerimine, pärast sööki koristamine/nõude pesemine, kajutite puhastamine/linade vahetamine/WCde koristamine, pesu voltimine ning kõiksugused muud igavad ja paremate tööde puudumisel ülemuse ajusopist välja imetud mitte-nii-vajalikud pisiülesanded. Äratus oli 5.30 ning tuttu enne 21-te ei olnud võimalik minna, kuid puhkepause ja sukeldumisi arvestades ei tulnud üle 8-9 tunni reaalset tööd teha.
XXL vormirõivasÜkski reis ei ole täiuslik ilma viperusteta, nii ka Suurel Vallrahul. Esimene ebameeldiv uudis jõudis minuni teisel hostie päeval, mil teatati, et ma pean järgmisel päeval koju sõitma, kuigi reisi broneerides garanteeriti mulle vähemalt 3 ööd/4 päeva tööliseametit. Kontori tehtud viga ei tahetud tunnistada ning terve õhtu ning hommik aeti mulle mingit kammajjaad, kuid pärast vihaseid vaidlusi ja raario teel kontoriga suhtlemist sain siiski esialgselt lubatud perioodiks (ja kauemakski) pardale jääda. Mu viimasel päeval tuli Nat ehk 20-aastane saksa päritolu väga karmi "piitsaga" ülemus norus näoga mu jutule, et tal eesolevaks ööks liiga vähe hostie-sid ning palju külalisi - kas ma tahaks äkki üheks ööks veel jääda. Kokku jäi kontosse siis 6 ööd ja 7 päeva avamerel ja potentsiaali oli veel paariks pävaks jääda.
Järgmine äpardus hõlmas endas reisi alguses 'konfiskeeritud' magamiskoti ja madratsi saladuslikku ära kadumist mu kaldale naasmisel ning päev hiljem nende taas päevavalgusesse ilmumist. Lõpp hea, kõik hea, siin rohkem ei peatu. Küll aga jääb mu eesseisvaid päevi/nädalaid mõjutama viimane ebameeldiv üllatus... 100% kindel ma ei ole, et see sukeldumisega seotud on, kuid kahtlus on päris suur. Nimelt murdus laevalt naastes ära suur tükk mu tarkusehambast. Kui sul on hambas mikroauk või pragu, siis 20 meetri sügavusel suure rõhu all olev õhk võib sinna kinni jääda ning vee pinnale naastes paisub see kordi, omades potentsiaalset lõhkuvat mõju. Korruta seda protsessi 21-ga ning ongi olemas teooria tervena paistva hamba osaliseks hävmiseks. Spetsiaalselt enne reisi hambaarsti juures käimine siin samuti ei aidanud ning nüüd tuleb Austraalia hambakliiniku käivet kasvatada. Huhh, see saab valus olema...
Ahjaa, nüüd on mul jälle üks kvalifikatsioon lisaks - teatud ringkondades ringi liikudes kannan Advanced Open Water Diver (edasijõudnud avaveesukelduja:) nimetust. Naljakas oli see, et enne koolituse keskpaika ma isegi ei teadnud, kas tegu on PADI (Professional Association of Diving Instructors) või SSI (Scuba Schools International) organisatsiooni suundumusega. PADI OWD litsentsi otsa sain nüüd siis vähemlevinud SSI Advanced OWD oma, mis võimaldab mul endise 18 m asemel 30 m sügavusele sukelduda ja avab uksed ainult pühendunud sukeldujatele suunatud reisidele. Siiski võib mõnes maailma paigas tekkida probleeme SSI tunnustatusega ja seda ilmselt ka põhjusega - nimelt ei pidanud "kursuse" käigus isegi ühtegi raamatut lugema ega küsimustikku täitma. Maksa ainult papp ära, soorita instruktori järelvalve all 4 erineva sisuga sukeldumist ning oledki järgmisel tasemel.
Luksuslik laev, delfiini-eskort, tähtede poolt maagilisteks maalitud ööd, kuuvarjutus ja alati heas tujus, abivalmis ning meeldivat huumorit harrastavad meeskonnaliikmed/hostie-d aitasid sellest tõeliselt meeldejääva merereisi vormida. Mõneks ajaks on nüüd sukeldumisest kerge küllastus, taas aeg maiseid tegevusi harrastama hakata. Selle loo ilmumise ajaks on tegelikult toimunud ka väike ühepäevane väljasõit Cairns-i lähistele Atherton Tablelands-idele koos kohaliku marokolasest maratonijooksja ning kahe saksa päritolu backpacker-neiuga ja kohe seisab ees 5-päevane roadtrip rendiautoga põhja poole, Cape Tribulation radadele nende samade saksa neiudega. Lisaks sain kokku ka Cairsis kanda kinnitanud eestlastega, kes mind lahkelt enda juurde öömajale võtsid, eesti stiilis šašlõki/salatiga grilliõhtuid korraldasid ning (loodetavasti) järgmisel nädalavahetusel minuga koos Tully jõele raftima tulevad. Ilm on siin kandis samuti hüvaks muutunud (kevad tuleb ikkagi), seisab ees viimase peal nädal!Fotoalbum kah õigeaegselt:
Ammused Talbot Bay pildid:
Darwin-Cairns roadtripi pildid:
2 kommentaari:
Heh, mees. Pole mõnda aega lugenud su tegemiste kohta juba. A tundub, et asjad edenevad sul suht hästi :) Tuled ikka Eestisse tagasi ka või saabki sinust sukelduv väliseestlane?
quote: "eesti keeles riff?"...ei, vastasid ju ise oma küsimusele eespool GBR = Suur Vallrahu --> reef = rahu ;-)
Ikke hästi, paari tunni pärast olen juba teel Magnetic Islandile :)
Kodu on kodu, selle vastu ei saa miski. Kuigi, siin on üsna palju võimalusi, ahvatlusi ning nii palju kui ma inimestelt/uudistest kuulnud olen, siis elu Eestis ei lähe just ülesmäge...
Suur Barjäärriff oleks ka võimalik tõlge, a kõlab sama hästi kui Spice Girls.
Kuidas sul endal läheb? Same-same, but different? Tore kuulda, et keegi ikka loeb ka mu produktsiooni, hehee. Kriba mulle mail, kui aega on ;)
Postita kommentaar