Indoneesia vodka järelmõjud ja mitmetunniseks veninud veninud õhtu- ning buffet-hommikusöök WiFi alaga kaetud külmkappi meenutavas restos (loomulikult ebapiisavas riietuses) avaldasid mulle sellist mõju, et lennukis polnud enam üldse nii hea olla kui päev varem ning Jakartas pidin tõdema, et haigusepisik kuramus on mulle sisse pugenud. Ja ütleme nii, et nohuga lendamine on viimane asi, mida üks normaalne inimene tahta võiks...Jakarta piirkonna rahvaarvuks hinnatakse ca 18 milj elanikku, mida on ikka neetult palju. Seepärast soovitas Gerol (eestlane Kambodžast) meile sellist šokiturismi, et võtame turvalise takso, paneme uksed lukku ja laseme end getosse ringi sõitma viia. Pärast pidid ikka suht õnnelik olema kõige selle üle, mis sul olemas on... Meil jäi see tegemata (nägime sarnast eluolu ainult silmanurgast kiirtee alt paistmas), aga teie, kallid lugejad, proovige see ikka ära teha kui vähegi võimalus avaneb.
Öömaja otsustasime otsida Jakarta backpackerite tänavalt nimega Jalan Jaksa. Võrreldes Bangkoki Khao San Roadiga oli aga see tänav väga mannetu - kordi lühem, kitsam, vähemate majutus- ja söögikohtadega ning üldse väga vaikne, peaaegu et isegi väljasurnud. Valgeid inimesi võis ka kahe käe sõrmedel loendada - Wikitravelil oli selles mõttes võist õigus, et enamik inimesi sõidab Jakartast kuskile edasi nii kiirest kui võimalik. Positiivne oli selle linna (või vähemalt Jalan Jaksa) juures aga see, et hoolimata tänavakaupmeeste ja transpordipakkujate rohkusest ei teinud keegi aktiivset müüki. Oi, milline kergendus!Haige olemine üldiselt takistab suht paljude asjade tegemist, aga shoppamine ei kuulu nähtavasti nende hulka. Miks? Sest, oma vaba päeva Jakartas otsustasime paremate alternatiivide puudumisel veeta kaubanduskeskuses. See kord olin ka vähe nutikam - uurisin enne netist järgi, kus müüakse vähemalt mingitki matkavarustust ja alles siis tüürisime sinna poodi. Jakarta pidigi olema sellne linn, kus ei ole mingeid vaatamisväärsusi ning Indoneesia tähtsaimad väliskülalised viiakse siit ruttu ära Balile või mujale. Kui sind aga huvitab ostlemine, siis see pidavat viimaseks päris hea koht olema. Siin linnas kohtuvad Indoneesia eliidi tarbeks ehitatud priiskavalt säravad tohutud kaubanduskeskused ning ülivaesete agulid, läikivad Lexused ja lagunevad motorollerid, pintsaklipslased ja kerjused jne. Palju kontraste igal juhul.
Päeva megasuures (ei, Eestis ei ole midagi ligilähedastki lihtsalt olemas) ostukeskuses võib üldiselt lugeda kordaläinuks - minu saagiks langesid väga korralikud ja hea hinnaga Deuteri mäetipu vallutamiseks mõeldud seljakott ning CaseLogicu skin läpakale, Janno sai endale aga uue mobiili. Lisaks einestasime lahedas Jaapani buffet-restos, kuhu pidime 1h lauda ootama ja kus sai kõigest paremast endale ISE laual asuva grilli ja kahte erinevat lahust sisaldava keeduanuma abil just täpselt sellise roa valmistada, nagu hing ihkab. Geniaalne, maitsev ja odav - great success!
Tänu meie ostudele sai hotelli receptionist endale ka väikese kingituse - minu vana seljakoti, mille täiteks oli tuttuus Nokia kampsun ning hunnik igasuguseid SonyEricssoni kaableid-tarvikuid. Jälle üks heategu tehtud :) Shoppamine polegi päris kurjast..Ja viimane asi, mida ma Jakarta juures mainimata ei saa jätta, on ülikoledad mutant-tuktukid, mida kutsutakse bajaj (häälda bugeye). Ma ei tea, kas asi oli minus, aga mulle tundusid need lihtsalt täielike värdjatena ning ma ei olnud mitte mingi hinna eest nõus end sellise sõiduki poolt transportida laskma! Need üliväikesed rattad, tugevalt tõstetud tagaosa, roostes detailid, klaustrofoobiline reisijatekong, jube hääl ning hambutud juhid lihtsalt ei saa ju kutsuvat muljet jätta... Igal juhul tegin neist kohe päris mitu pilti, et ka teie nendest aimu saaksite, siin nad on:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar