Ärgates olime kõik kenasti ühes tükis ja tundus, et abod olid end lihtsalt liiga umbe joonud, et kedagi taga ajama minna. Sõitsime siis tagasi Nitmiluki rahvuspargi territooriumile, sest tegelikult polnud me koske tegelikult ju näinudki, ainult tema kohinat kuulsime. Seekord aga tuli veits vaeva ka näha, enne kui ujuda sai. Ronisime paarkümmend minutit mööda kaljusid, et ülemiste 'basseinideni' jõuda ning saabudes oligi täpselt paras hetk kiiresti vette hüpata. Vesi tundus alles mõned päevad tagasi tohutu luksusena ning nüüd voolas ta sellistes kogustes lihtsalt mäest alla. "Milline raiskamine," oli mu esimene mõte. Aga sisse hüpates unus see välgatus kiirelt, asendudes pigem mõnutundega :)
Visuaalse külje pealt need kosekesed mingit tohutut elamust ei pakkunud, isegi Jägala juga on vihasem. Kuid kompensatsiooniks oli ülimõnus füüsiline kontakt, mida voolav vesi sadade aastate vältel meeldivalt libedaks lihvitud kividel puhkavatele inimkehadele tekitas. Olime nagu veepargi ja massaažisalongi hübriidi meenutavas asutuses, ainult et tasuta. Aga kõik head asjad lõppevad (sageli liiga kiiresti) ning meie pidime kindlaks kellaajaks Darwinis olema. Kiire jalutuskäik mööda matkaraja viimast osa, roadtripi viimased vaated sisse ahmitud ning 3h pärast ületasimegi Darwini linnapiiri.
Linna kohta, kus elab Tartuga sama palju inimesi oli Darwinil ikka jube pikk sissesõit. Miski 20 km oli teeäär täis poode ning eeslinlikke elurajoone. Madalhoonestus, mis muud. Kuigi oli kahju, et reis juba läbi sai, polnud tagasi-tsivilisatsioonis-tunne ka vahelduseks kuigi paha. Vähemalt mõneks päevaks. Käisime läbi paar backpackerit ning valisime välja kõige ägedama basseiniga (ja paraku ka kõige krõbedama hinnaga) hosteli - The Cavenagh. Luks värk, siin laiuskraadil saab isegi backpacker oma kodu ukse ees bassus vedeleda. Siis viisime oma kalli Toyota tagasi baasi ning läbi see roadtrip oligi.
Ei tahaks väga kõikehõlmavat kokkuvõtet kirjutada, aga üks on kindel - nägime palju kive. Üks kuulsam, suurem ja vanem kui teine. Ja punast liiva ning tühjust nägime ka rohkem kui kunagi varem oma elus. See pani vett märksa rohkem hindama ning kodumaagi sai taas mõned plusspunktid juurde :) Olid nalja-, adrenaliini- ja elamusterikkad 4600 km ning kordaks neid iga kell!
Viimase päeva pildid
Edit: l2bitud massiivse hulga kilomeetrite illustreerimiseks lisasin siia ka v2ikese Googlemapsi tykikese. Vaadake j2rgi ->
View Larger Map
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar