Aastavahetus

Tean, olen laisk olnud. Aga hea on ju see, et sissekanne uue aasta 'pidustuste' kohta ei ilmu mitte veebruaris, vaid ikka jaanuaris! Aga mis siis toimus?

Kui siiani on kõik vana aasta ärasaatmised möödunud trallitades, tantsides ja/või baarist jooke tellides, siis oli viimane aeg midagi uut proovida - näiteks ise inimesi teenindada. Juba 31. detsembri hommik algas rahateemadega ning seda üldse mitte halvemuse poole. Nimelt sain kõne, mis teatas, et mul on olemas uus töökoht Perthi Botaanikaaias ning algab see täpselt pärast haigla aednikutöö lõppemist - olen vist oma niši siin leidnud :)

Inertsist kantuna otsustasin enne pittu minekut veel läbi käia ühest kodu lähedal asuvast restost, kus nädal tagasi proovipäeval käisin ning millest vahepeal kippu ega kõppu kuulda polnud. Kell oli umbes 4, kui läbi paksu, kuumust täis õhu lõõtsutades üle Just - Tapas, Wine and Espresso Bar nime kandva toitlustusasutuse lävepaku astusin. Baaripukil istus omanik ise ning mind märgates hõikas juba kaugelt "Hey Priit, do you wanna work tonight?". Ma vastu, et "Sure, why not! What time do I have to be here? And what's the pay?". Ja nii saigi mu kuuendaks ametiks siin mandril kelneri oma.

Täismaja, rahvusvaheline pidupäev ning esimene tööõhtu on üsna huvitav kombinatsioon, vürtsi lisas veel tõsiasi, et ärganud olin sel päeval juba enne kl 5 hommikul ja seljataga tööpäev haiglas. Lisa siia 7h pidevat jooksmist ning söömata olekut ja ütleme nii, et kaks pokaali šampanjat võib imet teha :P Imekombel möödus õhtu suuremate apsudeta, ära ei lõhkunud isegi ühtegi nõud ning ka klientide süled jäid lendavast toidust puutumata.

Koht ise on stiilne ja kutsuv. Piisavalt väike, et intiimsuse hõngu tunda oleks, piisavalt suur, et klaustrofoobiat ei tekiks. Latiino-jazzi rütmid, keelt limpsama panevad hõrgutised, võrratu veinivalik, super kohvi ja elav tuli 'külmade' talveõhtute tarvis teevad sellest koha, mida tahaks nautida lautaga istudes, mitte toitu serveerides. Ja varsti võibki see ainus variant olla, sest just äsja (kuu aega pärast tööle asumist) oma järgmise vahetuse aega uurides vihjas ülemus, et võibolla peaks ma endale uut tööd otsima hakkama. Põhjuseks ikka see sama trendisõna, mis kõlab viimasel ajal meedias sagedamini kui reklaam - majanduslangus. Oh well, tuleb siis lihtsalt mõni edukam restoran töökohaks valida!

Mingi hetk kella vaadates selgus, et peagi on käes see moment, kus 2008 aasta kalendri võib prügikasti visata. Ilutulestiku nägemiseks oleks tulnud mõned miilid eemale sõita, nii et ka see 'kohustuslik' osa aastavahetusest möödus samuti teistmoodi - projektori abiga suurelt ekraanilt Sydneys 2h tagasi toimunud paugutamist jälgides ning ülemuse avatud 550-dollarilist PÄRIS ŠAMPUST rüübates. Merle võibolla veel mäletab, kui ma mojitot rummiga jääteeks kutsusin. Sama joont jätkates võiks öelda, et see Henriot' šampa maitses nagu sinihallitusjuustuga segatud vahuvein :) Aga ta oli juba vana ka - üle 14 aasta joomist oodanud. Ning ärge must valesti aru saage, ma armastan hallitusjuustu!

Pärast tööd bossi ja kahe töökaaslasega laua ääres istudes ja erinevaid häid ning väga häid veine degusteerides selgus nii mõndagi üllatavat. Näiteks tuli välja, et needsamad 2 töökaaslast elavad samas majas (aga loomulikult teises korteris), kus minagi! Las ma tuletan teile meelde, et Perthis elab rohkem inimesi, kui terves Eestis kokku ja juhtus nii, et 2 inimest on nüüd samal ajal nii mu töö- kui ka majakaaslasteks. Teiseks poleks ma kunagi arvanud, et mu IT taust toob mulle töö restoranis. Aga lõplik "You're hired!" lause kõlas mu bossi suust just selle peale, kui ta sai teada, et ma olen backpackeriks maskeerunud 'patsiga poiss' ja võin teda arvutiasjuski aidata :P

15 tundi tööd, näpuotsaga lõbu, SMS-sessioonid sõpradega ning kell oligi umbes nii palju, nagu oleks ühelt korralikult peolt tagasi tulnud (ja ega tunnegi palju sellest ei erinenud). Järgmine päev igal juhul enne kl 4 üles ei saanud, aga mõnikord on ka sellised päevad väga nauditavad, kus midagi korda ei saada :) Eriti siis, kui tegu on 1. jaanuariga ja rõdul istudes, värskete maasikatega jäätist süües ning raamatut lugedes ei pea elus püsimiseks kasukat kandma ega kuuma teed rüüpama.

PS! Kuna teemaks on aastate vahetumine, siis järgnev ei ole üldse kontekstiväline: "Kallis väikevend! Pühendan selle osa oma reisipäevikust sulle ning soovin õnne, palju häid sündmusi ja jaksu edasi rühkida su järjekordse sünnipäeva puhul! Ära heitu, et vanaks hakkad jääma, ma olen vanem ;) Ja nagu Benjamin Button ütles: "Old age is not a bad thing"". Digitaalne lilleõis ka: