See ei ole just linn, mis pakataks elust, seiklustest ja rock'n'rollist. Aga neil on massiivne katedraal (silm võib petta, kuid see ei pruugi Notre Dame'st üldse pisem olla), kunstrand vanalinna peaväljakul, Champs Elysee nimeline peatänav ja isegi üks ööklubi.
Thierry emal on seal väga lahe farmhouse, kust ei puudu traktorid, viljakuhjad, aiapeenrad, tenniseväljak ning ka mitmesugused koduloomad on olemas. Lennukeid seal küll ei paistnud, mis aga ei tähenda, et ta ema nendega sõita või neist välja hüpata ei oskaks :)
Ühel hommikupoolikul selgus, et sulgpalli mängimise oskus ei taga koheselt ka tennisemängu oskust ja toru palle padrikusse lennutada on oluliselt lihtsam, kui arvata võiks. Kaotustes võib ju alati süüdistada eelmisel õhtul külastatud kohalikke baare, joodud õlut ning väljaku kõrval passivat madu. Ja revanš tuleb mõnel Eesti sulkaväljakul!
Edasi viis Thierry truu auto meid ülikoolilinna Lille'i, kus kirikuid, vanu maju, ööklubisid ja elu oli rohkem kui eelmises kohas. Kuigi kunstliivaranda ei eksisteerinud, siis oli seal mulle üllatusena midagi veelgi suursugusemat - metroo!
Mingil laupäevaõhtul olid üle terve Prantsusmaa jalgpalliväljakud täis kiirelt jooksvaid mehi ja pubid-baarid neile kasa elavaid mehi. Klaase tõsteti sagedasti ning iga ohtliku olukorra peale lasti üksteise suunas lendu ohtralt keevalist prantsusekeelset "sõimu". Ja telekast tuli üheainsa pika ning potentsiaalselt igava mängu asemel hoopis huvitavaid väravaid väga erinevatest mängudest - kõigepealt kõlas "fanfaar", ülekanne lülitati uuele mängule ning väravat sai korduses uuesti nautida. Keelebarjäärist hoolimata vägev elamus!
Lille ei ole ilmselt üks esimesi linnu, mida Prantsusmaal külastatakse, aga võibolla see ongi eeliseks. Turistide hordide ning järjekordade asemel on siin palju lõbusaid tudengeid, armsad ja rahulikud vanalinnatänavad ning chill atmosfäär. Pluss kiviviske kaugusel on ilusad rannad, Belgia ning Hollandki - ühte neist tuli igal juhul ära kasutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar